Arvutimaailma toimetus

"Pidu toimub teises kohas!"

2009-04-09T00:05:00.002+03:00

Oli kunagi üks multikas, kus hõigati nii nagu pealkirjas. Olgu siia omaaegsesse blogisse siis ka pandud viit värskesse keskkonda:

Kaido Einama ütleb (23:56): võib vist lindi pidulikult läbi lõigata: www.am.ee

Merlis Nõgene: ütleb (23:58): :)

Mul on hea meel, et kaheaastane pingutus ei ole läinud vett vedama. Jõudu Kaidole ja teistele edaspidiseks!

M.N.,

http://twitter.com/merlisnogene

Joon alla

2008-06-09T15:46:00.005+03:00

Täpselt kaks aastat. Üle 7600 faili, ligi 400 kausta, kogumahuga 10,6 GB. 20 ajakirja, 1680 erinevat lehekülge. Kui kõik tiraažid üksteise otsa laduda, siis tuleks ligi 400 meetri kõrgune virn. Teletornist kõrgem. Kui kõik ajakirjad lahti rebida ja leheküljed üksteise kõrvale laduda, siis jõuaks ligi 1800 km kaugusele. Palju puid on tapetud :)

Samas on hea kolts paberit riiulil, mis näitab, et midagi on ikka tehtud kah.

See blogi siin läheb arvatavasti hingusele. Vb tõmmatakse kirjastuse aadressil http://www.am.ee/ midagi käima, aga eks nad ise seletavad. Ma ei ole näinud kuskil, et järgmise peatoimetaja nimi oleks välja kuulutatud, olen siis kah vait. Lugejatele igatahes tuttav inimene, minul temaga ühist tööstaaži neli aastat.

Eelmisel kuul pani kirjastus oma lehele välja uudise "IT-ajakirjade turg selgines", mida keegi ilmselt tähele pannud pole. Palju seda kodukat ikka vaadatakse. Seal siis kirjas TNS EMori uuring:

DIGI 32 000 lugejat,
ARVUTIMAAILM 25 000 lugejat,
MAATRIKS 5000 lugejat.

Ehk et Presshouse'i kirjastusel edetabelikese esimesed kaks positsiooni. Praktiline Arvutikasutaja oma numbreid ei avalda.

Selline seis. Tänan tähelepanu eest!

Arvutimaailma esikas

2008-06-09T15:28:00.004+03:00

Selline ta siis sai. Nädalavahetusel või hiljemalt järgmise nädala alguses läheb levisse.

Teemad:
Riigi e-lahenduste autoriõigused - segadus, mis pole kasulik kellelegi
Välistööjõud IT-ettevõtetes - paar näidet inimestest, kes on Eestisse tulnud. Mida nad siin teevad ja mida kohalikust elust arvavad.
Veebikriitika piletimüügi aadressil.
Sten Tamkivi kolumn - mida on vaja teha praeguses majandussituatsioonis.
Arvutimaailm Las Vegases - EMC 2008
Intervjuu Agnes Roosiga, kes on Hansapanga IT-arenduse osakonna juht.
Firmalugu Moderast - Eesti ettevõte, kellel maakaart harukontoreid tähistavatest nõeltest kirju.
M-interneti võrdlustest
Laboris rida riist- ja tarkvara
Tõnu Samuel näitab kuidas udustamine ei salasta infot, mis udu taha jääb.
Hinnavaatlus.
Ankeedi "mina ja arvutimaailm" täitis Jaak Ennuste.

Umbes selline ta tuleb

2008-06-06T19:21:00.000+03:00

E-riik kogub kapis tolmu

2008-06-05T15:09:00.002+03:00

Tänaste uudiste valguses maksab ära öelda, et homme trükikotta mineva Arvutimaailma peateema on just seesama: riigi tellitud e-lahenduste intellektuaalomandi tulutult seismine ametkondade riiulitel.

Ehk et e-lahendused on naha ja karvadega saanud riigi omaks ning neid teinud ettevõtted ei tohi sama asja ekspordiks kasutada. Aga millest meil just parajasti puudus on? Ekspordist! Ja kust seda oodatakse? IT-sektorist! Aga kas ametnikud/poliitikud on midagi ette võtnud, et ettevõtjatel oleks võimalik meie e-maksuameteid, e-PRIAsid, kaardisüsteeme ja kõike muud välismaale müüa? Ei ole!

Kuidas see vindumine on aastaid käinud ja tulemus on siiani null, saab lugeda järgmise nädala lõpus ilmuvast Arvutimaailmast. Loo tegemise käigus viimase 3-4 nädala jooksul sai torgitud ka e-asjadega tegelevat regionaalministrit Kiislerit ning temaltki on kommentaar ilmumas.

Täna kasutas ta aga võimalust ja esines Microsofti innovatsioonikeskuse esitluse üritusel samateemaliste väljaütlemistega:

Microsofti pressiteatest:
„Olukorra muutmiseks on vaja koondada riigi intellektuaalse omandi haldamine ühte asutusse, toetada ettevõtteid uutele turgudele sisenemisel ning aidata IT-lahenduste tootestamisel ja turundamisel,“ ütles Kiisler. Tema sõnul on Eestil riigina hea maina, kuid seda pole siiani majanduslikult ära kasutatud. „Me peame intellektuaalset omandit senisest rohkem väärtustama ja arendama head müügistruktuuri,“ ütles Kiisler, kelle sõnul on regionaalministri meeskond valmis looma struktuuri, mis aitaks Eesti IT-tiigril hüpata ka Eestist välja.

Ministri pressiteatest:
Kiisleri sõnul tuleb Eesti e-riigi edendamiseks ja IT-ekspordi kasvatamiseks lõdvendama seni väga jäika intellektuaalse omandi poliitikat. „Peame avama oma e-riigi potentsiaali. Praegu on meie kuulsad lahendused kapis luku taga ja teiste riikide soovid neid kasutusele võtta jooksevad tavaliselt meie inertsuse ja huvipuuduse tõttu liiva,“ tõdes minister. „Kui praegu on Eesti aastane IT-eksport alla miljardi krooni, siis riigi poolt omandiõiguse vabaks laskmise ja ettevõtete omavahelise hea koostöö tulemusel võiks see summa paari aastaga kahekordistuda. Fakt, et Microsoft teatas täna oma innovatsioonikeskuse avamisest, on tugev märk, et Eestil on IT-vallas suur potentsiaal,“ sõnas Kiisler.

Eks neid pressiteateid on kopitud-peistitud kuhugi online'idesse kah. Saab siis imet näha, kas hakkab midagi liikuma ka, või soikub jälle kõik sinna kuhu alati.

Miljonimängu kala teisel katsel tabatud

2008-05-25T19:56:00.009+03:00

Eelmisel nädalal sai kirjutatud: Miljonimängu netiversiooni kalad

Üks ekraanipilt jäi kahjuks puudu, aga tegin selle ära nüüd, sest kala kordus. Peale reklaamipausi andis mäng ette ainult 100 krooni küsimuse ja pärast seda hakkas tiksuma aeg 4 minutit millegagi - stuudios läks mäng muidugi edasi. Hetkel küsitakse seal marabuude ja Daisy Järva ja Marlon Brando muude kohta ning stuudiomängijal on juba 16 000...

Nii nüüd hakkas neli minutit täis saama ja lootsin, et saab mängu jätkata, aga viskas uue ooteaja ette :S

Litsusin Refreshi hoolimata hoiatavast aknast ja nüüd sain järgmise (hetkel veel vastuseta) küsimuse (Pärnu Rannahoone) ette ning ka "vastamata jäänud" Marlon Brando küsimuse.

Varem kogutud punktid haihtusid.

NB! Jälgi punktisummat kahel ekraanipildil! See väheneb hoolimata sellest, et küsimusi ei ole rohkem ette tulnud ja vastuseid antud. Kusjuures minu teada isegi valede vastuste eest punkte maha võtma ei peaks :S

HILJEM: Ahjaa - EPL Online võttis eelmisel nädalal ühendust, et kas tohivad teemat torkida ja blogile viidata, ma ei tea kas nad seda lõpuks tegid. Mu poolest võivad huvi korral ka teised TV3-lt aru pärida, et äkki teeks sellise mängu mis töötaks?

VEEL HETK HILJEM: Ma kasutan digialkirja maailmarekordiks sobimatut Firefoxi brauserit, Explorer ei võta mängu aadressile minnes aga üldse pilti ette :D

PEALE MÄNGU LÕPPU: Mäda ei ole ainult minu arvuti, eriti täna. Mängijaid on muidu olnud ikka tuhande kandis, arhiiv näitab ka suuremaid numbreid kui 2000, aga sel korral ainult 296. Mina hoolimata kõigist kaladest lausa 28. positsioonil. Jabur.

Ühtlasi sain teada, et:

omadega diilimine on täditütre-poliitika,
Aabel võis küll olla Aadama poeg, kuid oli siiski esimene inimene,
hümni sõnad treis valmis keegi oma jope Johann Voldemar.

Vastu pükse ehk 9 korda mõõda...

2008-05-21T12:08:00.007+03:00

Ostsin Indiana Jonesi filmi esikale pileteid ja hävisin 45 krooniga iga pileti kohta. Vist. Tundub nii. Miks? Sest mul polnud aimugi, et ma olen keegi clubmember. Vist.

Ostmise ajal pakkus programm valikut, kas osta tavapiletid või clubmemberi piletid. Mulle tundus, et olen täiesti tavaline vaataja. Varasemast oli meeles, et kinol on/oli mingi mõttetult kalli liikmemaksuga kliendiklubi ja kliendikaart, mille liikmeks ma kunagi ei ole astunud. Ju need siis need peene nimega clubmemberid on. Ei riskinud selliseid pileteid osta - äkki pole piletikontrollis mul mingit plastiktükki ette näidata ja sooduspiletiga sisse ei saagi.

Peale piletite ostmist hakkasin uurima, et kuidas see clubmemberiks saamine siis käib. Kodukas räägib hoopis kenasti eesti keeles uuest kinoklubist, mis sellest aastast käivitus ning tasuta liitumisest. No kui tasuta, siis liitume. Vajutan linki kinoklubi ankeedi täitmiseks ja satun hoopis oma profiili andmete lehele. Nagu mida!?

Klõpsisin nende saidil ringi ja praeguseks tekkinud on mulje, et registreeritud kasutajana (mis on eelduseks netist kinopiletite ostmisel) olen ühtlasi ka ise see clubmember. Vist. Profiili andmetes sellele küll midagi ei viita. Mis kõige näotum - piletite ostmise ajal ei olnud ühtegi märget, et osta-osta clubmemberi piletid, miks sa 60% kallimaid pileteid tahad, sul on ju õigus odavamate saamiseks.

Kontrollisin postkasti - ei leidnud aastavahetuse ajast (uue klubi algus) ka ühtegi kino e-kirja, et "lgp netiklient, olete apgreiditud nüüd klaabmemberiks ja vaadake et te ikka õige hinnaga biljeti ostate, sest meie programm ei oska teile õigel ajal parima hinnaga pileteid maha müüa." Aga firmale on muidugi loll klient kasulik, kes 75 krooni asemel 120 välja käib.

P.S. Vb ma olen millestki valesti aru saanud, sest ma pole suurem asi kinospets, aga koduka uurimisest targemaks kah ei saanud.

HILJEM:

Forum Cinemase reageering (vt kommentaaridesse) on kiire ja rõõmustav. Mõistagi ei osanud midagi sellist oodata. Natuke piinlik isegi, sest häid märkusi kuidas paremaks teha ma õieti ei andnudki. Oli veits kiire. Suurema häda saab parandatud ainult tekste parandades. Kui on võimalik rohkem süsteemi süveneda, siis muuta algoritme nii, et süsteem tõeliselt lollikindlaks saaks.

Raadio 2 kukkus eurokoorma raskusest ümber

2008-05-20T22:47:00.004+03:00

Mida oligi arvata.

Esialgu läks netiülekanne Juure ja Kivirähu saatest aina hullemaks, lõpuks katkes sootuks ning ka R2 kodukas kadus kättesaamatuks. Kas kunagi on kellelgi vähegi suurema auditooriumiga netiülekanne õnnestunud kah?

Stuudio veebikaamera oli ilmselt targu algusest saati kinni pandud.

Muidu oleks suht suva, aga kodune raadio uriseb koledal kombel, midagi vist puruks läinud.

Miljonimängu netiversiooni kalad

2008-05-18T21:35:00.003+03:00

Proovisin täna TV3 miljonimängu internetis kaasa mängida. Üks "kala" on näha ekraanipaugul - peale 125 000 krooni/punkti küsimust oli järgmiseks 250 punkti.

Teisest "kalast" ei jõudnud pilti teha, sest niipea kui saade lõpeb, viskab ekraanile edetabeli ja enda vastused kaovad ära. Probleem seisnes selles, et saates jooksid küsimused-vastused edasi, aga arvutis mitte ning millalgi hiljem viskas "vastamata jäänud" küsimused takkajärgi. Nii jäi kahele küsimusele vastamata ja punktid saamata.

Kohati ei ole ka saade ja netimäng sünkroonis - kas küsimus jõuab arvutisse liiga hilja või on võimalik vastuseid valida arvutis ka siis kui saates on vastus lukus.

Kui kõikvõimalikud "kalad" roogitud saaks, siis on nii päris põnev saadet vaadata/mängida. Eriti tore on järgmise küsimuse alguseni tagurpidi tiksuv kell. Hea vaadata kaua veel reklaamipaus kestab :)

Estonian Air on blogima hakanud

2008-05-15T13:39:00.002+03:00

Estonian Air on blogima hakanud.
Esimene postitus on tehtud eelmisel kuul.

Tundub esmapilgul hästi ametkondlik, pressiteatemaiguline. Asi seegi, üritavad. Veits vabamat tooni ei teeks paha.

Värske Arvutimaailma lühitutvustus

2008-05-12T13:47:00.003+03:00

Mai Arvutimaailm peaks juba liikvel olema, minu postkastis küll veel hommikul ei olnud. Siin on mõned teemad:

Fookuses on digitaalne terviselugu, mis peab suve jooksul valmis saama ja septembris tööle hakkama. Valdo Praust seletab kuidas nad digilugu turvavad, HP kirjeldab tööde hetkeseisu jne.

Kolumn on majandusministeeriumist Marek-Andres Kautsilt, kes kirjutab, et Eesti IKT-ettevõtted peavad saama piisavalt tugevaks, et hakata osalema peatöövõtjatena suurtes rahvusvahelistes hangetes.

Reps: Arvutimaailm käis ja vaatas, kuidas heategevuskampaaniaga Uus Algus kogutud arvutid Green IT kontorisüle kontrolliti ja tööle seati, et needseejärel neile saata, kes ise endale arvutitosta ei jaksa.

Inimene: Alates detsembrist töötab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi professorina Hansapanga abil Austraalias tEestisse meelitatud Marlon Dumas. Kerli tegi temaga intervjuu.

Firmalugu: Linxtelecomi kaudu käib umbes pool Eesti andmeside välisliiklusest, sest praktiliselt kõik suuremad Eesti telekomiettevõtted on Linxi kliendid. Kapangad ja vabariigi valitsus ei saa Linxtelecomita hakkama.

Labor: Tark teejuht tuuleklaasil. Võrdlustestis neli navigaatorit. Proovisime Sony, Prestigio, Tomtomi ning Garmini juhatavaid seadmeid. Lisaks EOMAPi ja Regio kaartide võrdlustest ning ports uut riistvara.

Turva: Kontoritehnika luurab su järele. Tõnu Samuel kirjutab valerahategijateraskest elust.

Mina ja Arvutimaailm: Webmedia direktor Taavi Kotka täitis Arvutimaailma ankeedi.

Sel aastal tuleb suvi teisti

2008-05-12T09:00:00.001+03:00

Alustan uut nädalat teatega, et pärast juuninumbri ilmumist mina enam Arvutimaailma ei tee.

Möödunud neljapäeval sai vastu võetud aastavahetusest saati veninud otsus, millest vihjamisi siin ka märku olen andnud. Kuus kuud kestma pidanud lööktööst kujunes märkamatult kaheaastane periood. Kui see nii tore poleks olnud, poleks seda muidugi juhtunud.

AMi ilmutamine, nii nagu me seda siiani teinud oleme, on tõesti meeldivalt mitmekülgne tegevus. Olen saanud kasutada kõiki varem omandatud kogemusi ja õppinud juurde uusi asju. Niivõrd väikese meeskonnaga töötades tuleb ju ise igal pool käsipidi juures olla: planeerida lugusid, leida kirjutajaid, utsitada neid tegudele, toimetada artikleid, kirjutada ise, anda kujundusele viimast lihvi, otsida pildimaterjale, tellida fotograafe jne. Tiitel “peatoimetaja” on lihtsalt sõna visiitkaardil, mitte võimalus istuda mugavas nahktoolis, jalad laual, ja vaadata, kuidas teised töötavad.

See kõik on olnud ootamatult huvitav ning kolleegid uskumatult vastutulelikud. Just see viimane omadus on mind alati üllatanud ning olen seda väga oluliseks pidanud. Miks? Sest mina ei ole kedagi neist tööle võtnud ja ma ei tea nende tingimusi. Tööjõu palkamine on kirjastuse rida ning inimlikust vaatepunktist on keeruline vajadusel kelleltki midagi nõuda, kui ei tea, kas sa teda millegagi liigselt ei ekspluateeri. Igatahes sai kokku lepitud, et kui oleme online, siis võib tööjuttu rääkida ning kunagi ei hakanud keegi jonnima, kui kell oli rohkem kui 17 või nädal kaugemal kui reede.

Tänud endisele kujundajale Mirjamile, kes oli oluliseks sidemeks varasema Arvutimaailmaga ja aitas kiirelt sisse elada. Tänud kujundajale Mari-Liisile, kellesse ma alguses väga skeptiliselt suhtusin, kuid kes suutis paari kuuga peamised trikid ära õppida.

Tänud korrektuuri-preilidele Jolanale ja Anule, kes töötasid ulmelistel aegadel. Nad korraldasid oma elu Arvutimaailma pärast ringi ka siis, kui ma seda ei palunud, ning parandatud failid ilmusid serverisse kibekähku.

Tänud Veikole, kes tegi kasulikke tutvustavaid ringkäike mööda IT-firmasid ning pärast kellega koos töötamist tunduvad kõik edaspidised deadline’id sanatooriumina :) Tänud Kaidole, kes pole kunagi kurtnud, et peab pool ajakirja ise valmis kirjutama, ning on alati olnud valmis komandeeringusse lendama.

Tänud fotograafidele, kellest ise olen objektil kokku puutunud vaid Helini, Egerti ja Kaleviga, aga ka Stas, Aldo ja teised on andnud olulise panuse.

Tänud kõigile kaasautoritele: kõik need numbrid “minu kõrval” püsinud Tõnule, alati esimesena oma lugusid esitanud Kerlile, Elverile, Janekile, Marekile, Jaano-Martinile, Raigole, Norbertile ja kõigile teistele!

Suur aitäh ka kõigile allikatele, kes on meisse hästi suhtunud ning infot jaganud.

Arvutimaailma tegemine on olnud vahva ka selle poolest, et puhkus on kaks korda aastas – detsembris ja juunis, kuna jaanuaris ja juulis ajakiri ei ilmu. Täiesti superluks boonus ju!

Aga et miks ma siis ära lähen? Nagu alguses ütlesin, sai algselt kirjastusega kokku lepitud, et teen AMi kuus kuud. Hiljem oleme poole aasta takka otsustanud, et olgu, teeme siis veel kuus kuud. Möödunud aastavahetusel saatsin kirja, et senisel viisil jätkamine pole enam minu jaoks majanduslikult mõttekas. 2006. aasta suvel ei osanud ju arvata, milliseks see töö aja jooksul kujuneb. Isiklikul elul ja ajal on siiski hind ning seda aega saab kellegi teise jaoks ära kulutada motiveeriva kompensatsiooni eest. Nüüd siis sai lõpuks selgeks, et uutes tingimustes me kirjastusega kokkuleppele ei jõua.

Mida ma kahjuks ei oska lugejatele öelda, on see, mis saab Arvutimaailmast edasi. Mulle on igatahes väidetud, et AM jätkab ka edaspidi eraldiseisva ajakirjana ja samas formaadis. Kuna kirjastus palkab peatoimetaja ainult sisu tootma ega kaasa teda ärilistesse protsessidesse, ei tea ma, kas AMil läheb majanduslikus mõttes hästi või halvasti, on see tegevus jätkusuutlik või mitte. Kergeid aegu ei ole muidugi meediaturul oodata.

Aga et mida ma siis ise teen? Sügiseni loodetavasti mitte midagi. Mul on võimalus lisaks juunile puhata nüüd ka juulis ja augustis ning see on ahvatlev perspektiiv. Samas ootab vormistamist ports IT(-äri)-lugusid, milleks siiani pole aega olnud – need teen ilmselt lähiajal ära. Ei oska veel öelda, millise väljaande jaoks. Kui kellelgi on huvi, võib märku anda. Ma ei taha allikaid alt vedada ja kirjutamata jätta.

Arvutasin eile, et kaheteistkümnest meedias töötatud aastast olen nüüdseks üle viie aasta peatoimetaja ametit pidanud. Ebaõiglaselt palju. Praeguse tsükli lõpus ei tõtta küll ütlema, et “enam eikunagi”, kuid järjest vähem oskan välja mõelda, mis võiks veel meelitada selliseid kohustusi enda peale võtma. Aga mine tea – kui tervist peaks jaguma, ehk kohtume lisaks eraviisilistele kanalitele kunagi veel ka suure meedia vahendusel.

Polüfunktsionaalne MeediaNeeger,

M.N.

12 tolli arvutit

2008-05-06T19:07:00.002+03:00

Praegu veel viimaseid päevi müügil olevast aprilli Arvutimaailmas oli 12tolliste sülearvutite võrdlustest. Alljärgnev on Kaido Einama ja Mehis Pärnametsa sissejuhatus ja kokkuvõte. Iga arvuti kohta eraldi saab lugeda ajakirjast.

Sülearvuti on selleks, et temaga saaks igal pool tööd teha. Igale poole kaasa aga 17- või isegi 15tollist rüperaali ei vea. 12tollised arvutid on need, mis sobivad kõige liikuvamatele inimestele, kes tahavad pisiarvutist siiski saada maksimaalset ehk peaaegu sedasama, mida koju jäänud lauaarvuti oskab.

Arvuti ei tohiks ka päev otsa õlal kandes ennast lihaste kaudu valusalt tunda anda. Ehk siis vaja on kerget, väikest ja võimast sülearvutit. Lisaks võiks see olla ka hea hinnaga. Kuid kas sellistele vastandlikele tingimustele vastavaid arvuteid on üldse olemas? Arvutimaailm uuris järele, seekord laiahaardelisemalt: Mehis testis Tartus Lenovo, Ordi ja ML-i arvuteid, Kaido Tallinnas ülejäänuid: Fujitsu-Siemensit, HP-d ja Delli. Et hinnang väga subjektiivne ei tuleks, panime hinded lõpuks kokku iga sülearvuti kogutud plusside järgi. Ühe plussi sai mõne tehnilise parameetri kõige parema tulemuse eest. Parim tulemus võis olla ka mitmel arvutil.
12tolliseid Eestis kokkupandud sülearvuteid välismaiste brändidega võrreldes selgus üks üldisem omadus: Eesti arvutitootjad on valinud endiselt veidi nõrgema korpusega mudelid ehk esmamulje põhjal ei pruugi Ordi ja ML-i arvutid nii hästi vastu pidada kui näiteks Dell või Lenovo, kuid sisu on siin tehtud mudelitel kaasaegsem ja võimsam. Ülemaailmsetel brändiarvutitel jõuavad kõige uuemad komponendid Eestisse veidi hiljem kui kohalike tootjate kaudu. Seega on valikut igasugusele ostjale: kiiresti värskeimate komponentidega saab kodumaiselt tootjalt, veidi vanema sisuga, kuid vastupidavaid ja viimse detailini läbikaalutud konstruktsiooniga sülearvuti aga mõnelt rahvusvahelise brändi all tootjalt. Kuid eks ole alati ka erandeid.
Testisime peaaegu samamoodi nagu aasta tagasi. Kõigepealt väike “iludusvõistlus” ja tüüpilised katsed korpuse tugevusega: kas klaviatuur vetrub läbi, kas ekraani hinged hoiavad asendit jäigalt, kas pistikud-lülitid on paigutatud nii, et midagi nende taha ei haakuks ja miskit ära ei murraks. Siis lasime Windows Vistal arvutit hinnata, siis PCMark05 koormustestidega kontorijõudlust testida, seejärel vaatasime ka üle tehnilised parameetrid. Ning saigi tulemuseks tabel, mis on näha testi lõpuosas. Mõned vähem olulised ja subjektiivsed read on sealt eraldatud, kuid võrdlusmoment peaks säilima.

/.../

Kokkuvõte
Kui Tartu lemmikuks sai Lenovo, siis Tallinnas testitud kolmikust eristus selgelt Fujitsu-Siemens. Plusside süsteemis sai Esprimo Mobile U9200 kokku üheksa plussi, talle järgnesid Lenovo ja Ordi kumbki viie plussiga. Lõplik järjestus tuli meeldivalt läbisegi. See näitab, et pole enam suurt vahet erinevate arvutitootjate vahel, on vaid tugevamad ja nõrgemad küljed. Kodumaiste käte vahel kokku pandud arvuti on endiselt veidi vähem vastupidav, kuid võimsa sisuga. Vastupidavusteste lubada saavad suured korporatsioonid lihvivad oma konstruktsioone ja teevad põhjalikke katseid kuni pakendidisainini välja, et kaugelt saabuv kaup teel vigastada ei saaks ning kasutaja käe all ei laguneks.
12tollistest arvutitest valikut juba on. Aastaid tagasi polnud pilt sugugi nii mitmekesine. Nii väikese ekraaniga arvutid pole enam küll ilmselt põhiarvutiks, kuid milleks vedada kaasas suurt sülearvutit, mis juba mõne tunni jooksul õlga hakkab soonima? Just sellised pisikesed sülearvutid võiksid olla argumendiks, miks koju osta endiselt mõni võimas lauaarvuti. Kaasaskandmiseks pole ju lisakilosid vaja. Aga nagu näitas 12tolliste arvutite test, ei jää ka kerge reisikaaslane hätta ning suudab tegutseda küll, olles vaid veidi taga oma võimsatest ja suurematest sugulastest.

Microsoft otsib partnertudengid

2008-05-06T18:56:00.002+03:00

Viimastel päevadel on mitmes kohas räägitud MSP-st, sest tähtaeg hakkab kätte jõudma:
Endine MSP
Praegune MSP
Jaan Microsoftist

Hetkel kuskil trükikojas vormi võtvas AMis on samuti sel teemal lugu sees. Kuna ajakiri jõuab kiiremate lugejateni napilt enne kui avalduste ootamise aeg lukku läheb, siis jupp AMis ilmuvast praeguste MSPde intervjuust siia:

Programmis Microsoft Student Partners (MSP) osaleb üle tuhande tehnoloogiahuvilise noore kõikjalt maailmast, viis neist Eestis. Sel kevadel kuulutati välja konkurss uute partnertudengite leidmiseks. Oma kogemustest rääkisid Arvutimaailmale praegused osajelad.

Miks te Microsofti üliõpilaspartneriks kandideerisite?
Jaana Metsamaa: Mulle tundus, et MSP programm oleks mulle kui informaatikatudengile hea väljund. Pealegi olin olnud aasta aktiivne MUG.ee liige ja tundsin juba eelmise aasta MSPsid, kes tundusid hästi lahedad.
Siim Karus: Minule oli Microsoft jätnud hea mulje peamiselt tänu Visual Studiole ning ajapikku kujunes nii välja, et minu poole pöörduti tihti sooviga saada abi Microsofti tarkvara ja teenuste kasutamisel. Siis sain teada, et Microsoftil on üliõpilaspartnerite programm, mis võimaldab Microsofti lahendusi veelgi paremini tundma õppida ja hindamatuid kogemusi saada. Kuna programm oli veel noor, siis ootasin aasta ning uurisin 2006. aasta partnerite kogemusi.
Ahto Pärisalu: Astusin MUG.ee’sse kus Andres Sirel Microsoftist tutvustas MSP programmi. Siis hakkas nagu lugulauluke peas mängima, et just see ongi sinu jaoks. Kandideerisin ning seoses MSPks saamisega hakkasin vedama ka MUG.ee organisatsiooni.

Mida MSP staatus annab?
Ilja Šmorgun: MSP programm annab konkreetseid võimalusi, kuidas ennast proovile panna. Näiteks teha ettekanne mingisuguse ürituse jaoks.
Siim: Me saame ka tasuta eLearningu kursusi, raamatuid ja sertifikaadieksameid teha. Partnerite koolitused on Microsoftil palju lahedamad ja kasulikumad kui avalikud koolitused.
Ahto: MSP aeg on andnud organisatsiooni juhtimise kogemust. Samuti on MSP andnud häid kontakte nii tudengite seast kui kõrgemalt. Teadmistest ei saa samuti mööda vaadata, sest kokkusaamistel toimub märkimisväärselt atraktiivne ja tõhus infovahetus.
Jaana: Kõige imelikum on see, et ei pane tähelegi, kust sa neid uusi teadmisi ammutad – mingil hetkel lihtsalt avastad, et oo, ma nüüd tean ju selle kohta ka.
Ahto: Statistiliselt on enamus MSPsid oma aastase MSP-aja lõpuks saanud väga hea töökoha ja paremad elutingimused.
Jaana: Erinevatel Microsofti üritustel, kuhu ka MSPsid kutsutakse, on mulle hulganisti tööpakkumisi tulnud.

Millised on kohustused? Palju MSP aega nõuab?
Ilja: Eriti palju ei nõua. Kohustustest võib nimetada informatsiooni levitamist. Kui mõni üritus tuleb, on vaja promoda seda oma koolis.
Jaana: Kohustusi on MSP programmi raames nii palju, kui palju sa neid võtad. Tegelikult on teatud miinimumhulk tegevusi ette määratud, mida võiks aasta jooksul teha, aga see miinimum on ikka suhteliselt väike. Aja jooksul lihtsalt tekib endal tahtmine rohkem teha, õppida ja areneda. Minu arust ongi MSP ainus kohustus ennast erinevatel viisidel harida, kas siis läbida tasuta saadud e-kursused, teha sertifitseerimiseksam, esineda vms.
Ahto: Kuna olen MSPna võtnud oma ülesandeks vedada MUG.ee organisatsiooni ehk Microsoft User Groupi, on keskeltläbi iga päev vaja pühendada sellele minimaalselt tund aega. Ürituste korraldamiste eel muutub investeeritud tundide aeg muidugi kordades.
Siim: Aega kulub omajagu, kuid enamus tegevusi sobivad ilusasti kokku õppimise, töötamise või muude vaba aja tegevustega, millega nagunii tegeleksid.

Miks on MSPsid nii vähe?
Ahto: Ideaalne MSPde arv oleks minu arvates kümne kandis. Tegu on eksklusiivse tunnustusprogrammiga – välja valitakse vaid säravamad tehnoloogiatudengid. Seega on väikesele Eestile näppude peal üles loetav MSP-tiitli omanike arv just sobiv.
Jaana: Aga hetkel ei ole meil näiteks ühtegi disainitudengit, kuigi MSP programm on disaini- ja IT-tudengitele.
Ahto: Disainivaldkond on, jah, sellepärast sees, et disain tänapäeval tähendab paljuski arvutikasutamisoskust ja Microsoft on arendanud päris tõsiseltvõetavad tööriistad disainimiseks.

Kas konkurents MSPks saamiseks on tihe?
Ahto: See pole vist avalik info. Igatahes tean seda, et paljud andekad inimesed on programmist eemale jäänud.

/Pikemalt mai Arvutimaailmas/

Sten kirjutab lapsele nime panemisest

2008-05-06T16:03:00.001+03:00

Loe lapsekingades e-riigist:
Surnult sündinud laps?
"Võin kinnitada, et värske lapsevanema rõõmu ja elevust ei kahanda miski võrreldavalt bürokraadiga, kes paneb sind juurdlema erinevate surnult ja mittesurnult sündimise viiside üle, mida rippmenüüst valida. Ja milline õel värdjas pakub kõigile värsketele noortele Eesti emadele seni sündinud lastest ellujäänute vaikimisi väärtuseks null?"

Kes juhib e-riiki?

2008-05-05T15:05:00.003+03:00

EPLis lugu: Reformierakond kahtleb minister Kiisleri võimes arendada e-riiki

Njah, Kiisler on muidugi suht vähe saanud ennast näidata. Ei tea mis taustahoovused võivad selle idee taga olla.

Aga põhimõtteliselt oleks muidugi kena, kui oleks keegi konkreetne tegelane või ametkond, mis tõesti tegeleb selle valdkonnaga, ilma et oleks võimalik vingerdada stiilis "aga vat see osa e-riigindusest ei kuulu meie ministeeriumi haldusalasse". Praegu on ikka paras segadus.

HILJEM: TV3: Reform väidab rahulolu Kiisleri tööga

"Kaugtöö kojutulek" valmis

2008-05-04T20:57:00.003+03:00

Käisin kirjastusest läbi. Arvutimaailma postkastis oli üks suur ümbrik, raamat sees. Ere oli mind meeles pidanud ja saatnud MTÜ Arhipelaag värske raamatu "Kaugtöö kojutulek".

Sellesama, millest oli abi aprilli Arvutimaailma tegemisel, kus juttu samuti kaugtööst. Nüüd on siis raamat trükist väljas, aga ma ei oska selle saamiseks muud soovitust anda, kui et tuleb hiidlaste käest ise ilusti küsida. Poodides seda pole ja kui õigesti aru sain, siis ka ei tule.

Sisukorra panen siia alla, et oleks selge pilt millega tegu:

Saateks
Katrin Saks (Euroopa Parlament)

Kaugtöö kojutulek
Erkki Sivonen (Eesti Ekspress)

Kaugtöö roll kaasaegses majanduses
Andres Arrak (Mainori Kõrgkool)

Kaugtöö ja paindlik töökorraldus
Kadri Seeder (Eesti Tööandjate Keskliit)

Ühe juhi lugu
Klaas-Jan Reincke (OÜ CyclePlan)

Organisatsioonikultuuri mõju kaugtöö rakendamisele
Sander Põllumäe (Sisekaitseakadeemia)

Kes on valmis kaugtööks?
Tiit Laja (OÜ Hermes Projektijuhtimine)

Kaugtöö – võimalik ja vältimatu
Hannes Astok (Riigikogu)

Kui kaugelt algab kaugtöö?
Aavo Kokk (Eesti Päevaleht)

Kaugtöö kui lahendus vanemale tööjõule
René Arvola (Tallinna Tehnikaülikool)

Kaugel on lähemal
Urve Kivilo (vabakutseline tõlkija)

Kaugtöö ja regionaalpoliitika
Toomas Kokovkin (MTÜ Arhipelaag)

Globaalne töö Euroopa serval
Donnie Morrison (Global Connections)

Kaugtöö praktika Emmaste vallas
Tiit Veersalu (Emmaste vald)

Kaugtöö potentsiaalist Muhus
Aado Keskpaik (Muhu vald)

Üksinda metsas
Vestlus helilooja Erkki-Sven Tüüriga

Kaugtöö, mu kaaslane
Kati Kukk (OÜ Navigare)

AS Ühisröövimised kella ei tunne

2008-05-04T13:42:00.005+03:00

Pets on Tehnokrati blogis korduvalt kirjeldanud (m-)parkimise kummalisi eripärasid, millest ühtegi ei kannata kuidagi kliendisõbralikuks nimetada.

Täna sattusin ise olema ühe röövelliku süsteemi tunnistajaks. Teadupoolest on pühapäeviti kesklinnas parkimine tasuta, kuid automaat võtab sellegipoolest raha lahkesti vastu ning müüb parkimisaega. Ma olen seisukohal, et parkija võib olla loll, aga süsteem peab olema lollikindel. Inimene ei pea ilmtingimata teadma mis päev parajasti on. Inimene (turist) ei pruugi isegi aru saada parkimisreeglitest, mis masinale kirjutatud on. Selleks on masin, mis peab olema ausalt seadistatud.

Välismaal olen kohanud kahte lähenemist.

A) Kui parajasti on periood, mil parkimine on tasuta, sülgab aparaat pakutud raha välja. Lihte ja loogiline, kuid mitte ideaalne lahendus, kui soovid auto juurest eemale jääda kauemaks ning vahepeal saabub tasulise parkimise periood.

B) Aparaat võtab raha vastu, kuid müüb parkimisaja alates sellest hetkest, kui parkimine muutub tasuliseks. Eriti viisakates kohtades juhitakse veel sellele eraldi tähelepanu, et kas sa tõesti jääd siia nii kauaks - praegu võiks ka üldse tasuta parkida ja äkki sa lased enne jalga?

AS Ühisteenused sellise ausameelse teenindusega ennast ei koorma ning "hooliv" linnavalitsus laseb sellel muidugi rahumeeles sündida. Kas kuskil on üllatus või?

FaceBook In Reality

2008-05-04T13:41:00.000+03:00

Blond tibi ja peenikesed jalad AMi kaanel

2008-05-03T21:54:00.004+03:00

No kui kajakat taheti, siis kajakat saadakse. Järgmise nädala lõpus maksab siis sellise väljanägemisega žurnaali otsima hakata. Sisututvustust ei hakka veel tegema. Kesse nädalavahetusel ikka arvuti taga istub ja loeb.

Mis nii viga tööd teha

2008-05-02T01:23:00.004+03:00

Mul on ikka hirmsasti vedanud, et on sellised töökaaslased, kes teevad asju siis kui vaja, mitte siis kui väike seier on 9 ja 17 vahel.

Anu says (1:19):
kas ma panen need uudised sinna kujunduse kausta
või saadan sulle ja sa paned järjekorda ja tõstad ise kujundusse?
M: says (1:19):
jah, pane sinna
Anu says (1:20):
tehtud!
head ööd
M: says (1:20):
ööd

Mõned näited on sellised, et ei kannata isegi kõva häälega öelda, aga kitsamas ringis ütlen ikka, sest tegemist on siiski tunnustusega, mida ei saa vaka all hoida.

Kaido käis nädala alguses fotograafiga kaanepilti tegemas ja kujunes kummaline stseen. Kõhklen siin kas seda kasutada või mitte.

See lendpeletis tahtis testivõitjat pihta panna. Teksti on ainult paha paigutada sinna pildile. Ootamatu oleks selline foto IT-ajakirja kaanel kindalsti. Ega see selle kuu mamsel oma kassigagi mingi klassikaline lähenemine polnud. Kahjuks pole müügistatsi võimalik nii kiiresti näha.

Mida nüüs siis teha... lasta kajakas kaanele? Või teha kindlapeale tavaline, ootuspärane, steriilne nii-nagu-iga-teinegi arvutiajakirja kaas. Mh?

Meediaarvustus Postimehes

2008-05-01T17:45:00.004+03:00

Avastasin Postimehest hoopis muud otsides kaks nädalat vana meediaarvustuse. Aitäh hea sõna eest, Esme!

Märgid ära pea kaheaastase staaži... jah, tõsilugu. Isegi imestan. Korraks, täpselmalt kuueks kuuks appi minekust saab juunis kaks aastat täis. Ametlik teade tuli küll hiljem välja.

Eks vaatab, võibolla teen veel kuus kuud. Tuli just sel nädalal paar kavalat mõtet mida võiks proovida.

Noh, käib kah - 59/84

2008-05-01T15:16:00.002+03:00

Veel valmimata 25 leheküljest on kümne lehekülje materjalid olemas, kümne omi tuleb alles tegijatelt välja peksta. Ülejäänud viis on selline pudi, mille saame ise kokku.

Tehtav. Aga selle hinnaga, et jätsin ühe sõidu ära ja sitsin praegu ainult arvutite taga. Aga noh, tuld teha jõuab veel kuivema mättaga küll ja rohkem ning nõida panna pole mulle kunagi meeldinud.
*
Teadvustasin täna, et trükitud telekavad võivad mu poolest olemata olla. Viimati sai sellist asja pruugitud ilmselt 2006. aasta septembris. www.kava.ee on kõik mida vaja.

Eesti Loto kodukas jälle maas

2008-04-29T15:23:00.002+03:00

Kui Rahajumal loendab oma blogis järjekindlalt kuidas tal mobiilne internet ei tööta, siis mul oleks vist peale viimase kuu jooksul tehtud postitusi kohutus öelda, et Eesti Loto sait on jälle maas...

Milleks mulle diktofon?

2008-04-29T12:10:00.003+03:00

Sel kuul on kaks Arvutimaailma lugu poolpanges olnud, sest ühel hetkel (tegelt siiski kahel erineval hetkel) teatasid autorid: intervjuu salvestus läks pekki, midagi ei kuule mida me rääkisime.

Njaaa.... meenuvad õudsad hetked, kui raadios sai kasutatud sellist jäledalt ebastabiilset helikandjat nagu MiniDisc. Meenuvad ka kolleegid ajalehest, kes suuremaid või väiksemaid kassette kasutavaid diktofone lauatelefonide külge ühendasid ja pärast üritasid midagigi aru saada mis lindile jäi. Salvestuskvaliteet oli umbes selline, millega CSI tüübid tegelevad, kui lint on käinud läbi hakklihamasinast, elanud üle maavärina ja lennukatastroofi.

Mul pole kunagi diktofoni olnud, välja arvatud mobiiltelefonis sisalduv, mida mõnel harval juhul olen isegi kasutanud. Näiteks kui kuulen autos mõnda uut laulu ja on vaja jupp "meelde jätta", et hiljem sõnade järgi laul üles otsida.

Ah et kuidas ma siis intervjuusid salvestan? Sülearvuti ja Audacityga. Mul on ühest vanast sõbrapäevakampaaniast veel Skype'i "peakomplekte", mis tegelikult on juhe koos kahe jubinaga, ühes mikrofon, teises kõrvaklapp ning üks paarikümnekroonine mikrofon, mis on lihtsalt juhe koos näpuotsa suuruse mikriga. Mõne sellise mikri kasutamine kõrvaldab läpaka müra ja salvestuskvaliteet on suurepärane.

Lisaks näen jutu ajal, kas kõik "kellad" löövad, st indikaatorid näitavad signaali ja kas ekraanile joonistub juttu iseloomustav graafik. Hilisema navigeerimise huvides löön vahepeal sõrmega nipsu, tekitades nii kergesti märgatava markeri, kust pärast vajalik mõte üles leida.

Kui on pikem intervjuu ja istun laua taga, siis on teises aknas lahti mõni tekstitöötlusprogramm, kuhu kirjutan kellaajad millal millestki juttu oli - jällegi, pärast lihtsam navigeerida.

Mis kõige imelikum - kui kuskil sellise lahendusega salvestama hakkan, tehakse suuri silmi. Tavaliselt järgneb ka küsimus, et kas ekraanile ilmub kohe tekst ja hiljem polegi vaja käsitsi räägitut ringi kirjutada. :) Eks ikka on. Isegi kui tarkvara suudaks heli ise tekstiks pöörata, siis sellise kõnekeele toimetamine oleks hirmus piin. Küll on aga arvutis mugavam korraga teksti sisestada ja helifaili käitada. Ei pea käsi klaviatuurilt tõstma. Play/Stop on mul näiteks Shift+Space.

Aga milleks kaasas tassida diktofoni, mille salvestusmaht on kindlasti piiratum kui sülarvutil, mille jaoks tuleb eraldi muretseda patareisid, võibolla isegi kassette ning hilisem kasutamine on ebamugavam? Ei tea. Nii võiks ju ka taskukalkulaatorit kaasas kanda :)

Täpsustus Äripäeva artiklile

2008-04-29T11:25:00.002+03:00

Äripäev on noppinud Arvutimaailmast ühe jutuotsa üles. Rõõm. Täpsustaks siiski selle loo sissejuhatust, kus on kirjas et: "Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler tunnistas hiljuti ajakirjale Arvutimaailm, et Eestis tegeleb e-riigi arendusega üks inimene ja temalgi pole IT-haridust."

Kiisler rääkis siiski mitte Eestist vaid oma ametkonnast. Arvutimaailma kaanelgi oli viide, et "Minister Kiisleril ajab e-riigi asju vaid üks töötaja". Muidugi on meil muidu RIA ja RISO ja nüüd ka SMIT jms kohad, kus e-riigi asja aetakse. Kuid esimesed neist on majandusministeeriumi valitsemisalas ja viimane siseminni leiutis. E-Tervist aga käivitatakse sotsminni eestvedamisel. Ministrite vahel on aga tööd jaotatud nii, et e-riigi eest vastutab regionaalminister...

Nats niru seis - 37/84

2008-04-28T16:55:00.004+03:00

Tavaliselt on deadline'i nädala alguses ikka tugevalt üle poole ajakirjast koos. Aga praegu ei ole veel paanikaks põhjust. Peaks valmis jõudma küll.

Osalt on põhjus ka selles, et olen viimasel ajal ise rohkem kirjutanud ja see võtab aega. No mis teha, meeldib vahel kirjutada ka, mitte ainult organiseerida ja kontrollida. Siiski pean seda meeldivat vaheldust piirama.

Kuna veebikriitika kirjutamine oli paljudele atraktiivseks pakkumiseks ja sooviavaldajaid tuli küllaga, siis teen lähtudes eelpool kirjutatust teisegi üleskutse. See võib küll saada vähem tagasisidet, sest sel korral proovin leida kogemustega leheneegrit, kes tahaks IT-teemadel kirjutada. Karta pole vaja, tuumateadust ei ole. Iseasi palju ajakirjanikke seda blogi loeb, see oli veel suht aimatav, et veebikriitiku kandidaate nii leiab.

Tavaliselt ma selliseid avalikke otsinguid ei tee, sest kisa tuleb palju ja villa vähe. Meenutades vanu raadioaegu - töökuulutuse peale sadas sisse nii näärivanasid kui surnumatjaid, kõik arvasid, et on valmis raadiokunnid :) Aga mine tea, äkki võtab nüüd kasvõi mõni tuttav ühendust, kellele muidu ei oskaks ise haltuurat pakkuda.

Ülevaade aprilli Arvutimaailmast

2008-04-18T12:47:00.003+03:00

Fookuses on kaugtöö. Kogemusi väljaspool kontorit (või ka kontorite vahelisest) tööst jagavad Skype, Microlink, Klikivabrik, Äripäev ja Emmaste kaugtöökeskus.

Kolumn on samal teemal Aavo Kokalt.

Veebikriitik Aksel Kotkas rapib X-tee ajast ja arust väljanägemist.

Reportaaž on IT Kolledži uuest majast .Kool nii kena, et õpi või ise.

Intervjuu on Webmedia arendusüksuse juhi Jevgeni Kabanoviga.

Firmalugu on Levirast, mille uusim teenus on televisiooni mobiiltelefoni toomine - ja seda mitte 3G teenusena.

Labori suures võrdlustestis olid 12tollised sülearvutid. Lisaks katsetati näiteks ka selliseid asju: Logitech Alto, Sanyo lainurk projektor, HP tahvelarvuti, Asus P750, HTC Touch Cruise, LG Viewty...

Lahenduste rubriigis on juttu Windows Server 2008; varuvõrgu vajalikkusest, kui tavaline netiühendus katkeb; Google'i ja Outlooki sünkroniseerimisest; sõidupäeviku pidamisest GPSi abil jpm.

Tõnu Samuel kirjutab info info sisse peitmisest ja katstab steganograafiaprogramme.

Pisemat pudi-padi tuleb ajakirja lapates ise üles otsida ;)

Mai Arvutimaailma tegemine on juba käimas, naljakas avastus ripub mu MSNi tujuteates: "Kevin Spacey töötab Tartu ülikoolis." Mida see tähendab, saab lugeda umbes kuu aja pärast.

Kotkas jääb, abikäe võtame ikka vastu

2008-04-16T20:18:00.003+03:00

Uut infi seoses eelmise postitusega, kus kuulutasin veebikriitiku ametikoha vabanenuks. Kotkal läks meel härdaks, sest kirjutamise töö talle ikka armas on.

Kotkas jätkab, nii kuis jaksab ja kui ei jaksa (lisaks tulevad suved ja puhkused jne.), siis oleks hea kohustust jagada. Ehk et põhimõtteliselt jääb üleskutse kehtima, kuid lugejatele teadmiseks - Kotkas ja tema julged seisukohad ei kao Arvutimailmast siiski ära. Ja see teeb meele rõõmsaks.

Veebikriitiku ametikoht saadaval

2008-04-16T00:50:00.002+03:00

Sain eile teate Arvutimaailma veebikriitikult, kes põhitöö kasvanud koormuse tõttu ei saa enam oma mahlakaid arvamusi uute või muidu oluliste netilehekülgede või -teenuste kohta kirjasõnasse panna.

Ehk et kui on keskit, kes soovib Kotka mantli ja lehekülje endale saada, siis andku aga mulle märku. Töö konti ei murra, raha saab kah, kui soovi, siis ka näopildi žurnaali. Ette peavad olema näidata teadmised ja kogemused, mis lubaksid teiste töö kohta midagi ütleda.

Siinkohal üks Kotka varasem kaastöö:

Faux pas a la metropolitana
Aksel Kotkas
Mõnikord teevad inimesed erinevaid asju. Huvi korras, äraelamise kindlustamiseks, õhtupoolikute täitmiseks ja nõnda edasi. On ka hulk tõsimeelseid teadlasi, kellele mingi töö tegemine tähendab kõiki eelmainit elementisid.

Osa inimesi nimetab end hobinikerdajaks, teised professionaalideks. Üks ei sega teist ja kolmandate osapoolte oskamatu haukumine ei tohiks professionaalidele ju suuremat korda minna. Sestap annavad need professionaalid, kes on valmis saanud Tallinna linna uue veebiga (www.tallinn.ee), Kotkale kui hobinikerdajale kindlasti andeks, kui ta võtab enda kanda kolmanda osapoole oskamatu klähvimise ja haugub siinkohal otse välja, et Tallinna linna uus veeb on raskekujuline saast.
Foorumites ja blogides veebruarikuu viimastel päevadel lahtiläinud ärevail kahinail on põhjust. Asjasse puutuvaid inimesi võrdselt võhikutega afektiseisundisse viinud uut kodulehte ei suuda ka Kotkas, kes linna vana veebi sagedasti kiikas ja seda igati funktsionaalseks kiitis, mitte mingil moel õnnestunuks pidada. Õnneks jäeti lollidele kodanikele – vähemalt mõneks ajaks – paralleelseks kasutamiseks ka vana veebiversioon (www2.tallinn.ee), mistap saate nüüd juuresolevailt ekraanilaskudelt võrrelda seniolnut ja uut. Ja kibedasti peab nentima, et seekord ei ole uus teps mitte hästi äraunustatud vana.

Tallinna uus veeb sülitab kõigile kirjutatud ja kirjutamata reeglitele, mida ühele avaliku sektori institutsiooni veebile esitatakse. Kui kodulehe fopaa-arsenal annab võimsa kogupaugu juba totaalse HTMLi valideerumatusega, siis hämmeldus muutub seda suuremaks, mida põhjalikumalt lehte nuhkida. Hiirega täppistööd nõudva menüüsüsteemiga tutvumiseks kulub tubli hulk aega ja päris selgeks seda keskmine kasutaja endale teha ei suudagi – ennemini loobub ja suundub otsima mõnd kergemat infohankemoodust. Pixel.ee foorumites küsitakse kõnealuse õnnetusehunniku kohta käiva teema juures mitmel korral, mis on saanud reeglist, et navigatsioon peab olema intuitiivne, mitte õpitav? Mnjah, Tallinna uue veebikoduga tundukse läbi viidavat miskit veidrat inimkatsetust.
Kotkas proovis ka ja küsis oma kaasa käest, et mida too tahaks, et Kotkas talle Tallinna veebist otsiks. Paluti otsida bussi nr 34A sõiduplaan. Kotkas võtnud selle peale esmalt ette vana veebi ja lugenud kokku mitu sekundit ja klikki selleks tööks kulunud. 3 klikki ja 6 sekundit. Uues veebis sama info leidmine võttis aega pealt minuti ja peatäie hämmingut. Ujuvmenüü, kellegi arvates kõige parem lahendus ühe riigi pealinna esindusveebi tarvis, on täiesti ausameelselt jabur ega proovi seda isegi hästidisainitud kesta sisse peita. Ahjaa, bussiplaani üritati kuvada hüpikaknas – iseenesest pole selles midagi halba, ent fakt, et Mozilla Firefox selle hüpikakna peale kurjaks saab ja seda avaneda ei taha lubada, viitaks jällegi justkui teatud vajakajäämistele koodis.

Kui leheküljele satub mõni inimene, kel brauseri sätungites Javascript miskil põhjusel maha on keeratud, võib tema sama hästi telekapuldiga proovida otse linnapeale helistada – veebist info otsingud sellisel juhul tulemust ei anna, sest menüü lihtsalt ei toimi. Ja kogu moos.
“Mida?” küsib ujuvmenüü kõige ülemine valik. Jah, tõepoolest, mida? Või mis? Mil moel peaks kodulehele infojahti pidama tulnud linnakodanik mõistma, et selle lakooniliselt käratava hüüdsõna alla mahub tegelikult suur osa sisulisest infost, mida ühe linna veebileht pakkuda saab, alates neistsamadest bussisõiduplaanidest ja lõpetades juhtimise lähtekohtade ja Tallinna põhimäärusega. Miks otsingut ei kasuta, küsite? Sellesinase intuitiivse navigatsiooniga harjumuse pärast, vastan. Enamik inimesi otsib esmalt soovitud infot loogika põhjal eeldatavatest kohtadest ja alles seda sealt leidmata pöördub otsingu poole.

Uue veebi otsing ja otsingukast on omaette imetlusväärsused. Juhtud hiirekursoriga kogemata otsingukastist üle libisema, kargab too teenistusvalmilt lahti ega suvatse hiirkursori lahkudes sulguda, vaid nõuab eraldi ristnupukesele klõpsamist. Sisuliselt on suur enamik kodulehest üles ehitatud ühe hiigelsuure otsinguna. Lapsevanemana ujuvmenüüst laste huvitegevuse linki klikates satun leheküljele, mis kuvaks mulle justkui mingi sooritatud otsingu tulemusi, kusjuures mainitakse: “Sinu otsingule “huvitegevus olen lapsevanem” leiti umbes 4 vastust.” Üks neist vastustest tähendab linki veelgi segasema ja nüansirikkama otsingu juurde ning…
Brr. Kogu poliitikute killuvaramu tahaks korraga käiku lasta. Aga mis oleks see kõige õigem hüüatus pärast millegi sellisega kokkupuutumist? Tehtud!? Tule taevas appi!? Sellist jama on väga raske kommenteerida!? Tegelikult kõik need kolm. Piltlikult öeldes on tallinlase garaažist tasahilju S-klassi Mercedes välja aetud, Dacia asemele lükatud ja selle eest veel suts pealt pooleteise miljoni tugriku sisse kasseeritud. Kui tahad Daciast uuesti Mersut teha, siis…
Masendav. Ilma ühegi hüperlingita, ilma igasuguse poliitikalise tagamõtteta, ilma igasuguse parteilise nüansita – masendav. Istuge, “kaks”.

Aprilli AM peaks liikvel olema

2008-04-16T00:35:00.002+03:00

Pole siia veel esikat riputanud, kuigi žurnaali trükki saatmisest on nädal möödas, mis tähendab, et see peaks nüüd olema juba levis.

Viimati oli siin Eesti Lotost juttu. Üks ekraanipilt huvitavast meetodist, kuidas Eesti Loto saidil loosimisi järjestatakse.

Eesti Loto panustab internetile. Kindel või?

2008-04-10T23:04:00.003+03:00

All on lugeda veebruari Arvutimaailmas ilmunud lugu Eesti Lotost. Postituse ajendiks see, et täna õhtul oli Eesti Loto kodukas järjekordselt pikalt maas. Umbes viis tundi, laias laastus kella 18 ja 23 vahel.

Palun panustage nüüd nagu ikka tõsiselt internetile, mitte ainult jutus. Alustada võiks kasvõi sellest kammist, et mänguvälju vaadates oleks võimalik aru saada millised olid võidunumbrid ja millised mitte. Eriti kirjud on Bingo loto mänguväljad, kus nurkade- ja teistele mängudele on ette nähtud erinevad värvitoonid. Saa sa nüüd aru mida ja millal siin loositud on.

Selgitusi peab alati surfama mööda saiti ja isegi siis on raske aru saada, mis värvi see number nüüd on. Ma kujutan lihtsa lahendusena ette palle, millel on numbrid, sest siis on ikka pinda mida värvida, nii et silm ka aru saab mis värvi pall on. Veel vingem oleks kiire animatsiooniga näha kuidas loositud numbrid mänguväljale pihta saavad või mitte. On näiteks 10 sekundiga selge, kas skoorisid nurkade mängus või mitte jne.

*
Kui seda postitust peaks lugema keegi matemaatikahuviline, äkki viitsib arvutada: kui tõenäoline on sama piletiga (st samade numbritega) saada Vikingis kaks nädalat järjest kolm tabamust. Mul juhtus nii :)

Eesti Loto panustab internetile

Raigo Neudorf

Eesti Loto internetimüügi tulemused annavad silmad ette paljude teiste riikide lotofirmadele. Samas leiab ettevõtte juhatuse esimees Aivar Lepp, et asju oleks võimalik veelgi paremini korraldada. Kuni aga pole uut hasartmänguseadust, ei tihka Eesti Loto väga aktiivselt tegutseda.

Eesti Lotol on läinud viimastel aastatel järjest paremini. Aivar Lepp lööb lauale kahe viimase aasta majandusnäitajad, mis seda kinnitavad: kui 2006. aastal teeniti 284 miljoni kroonise käibe juures 40,9 miljonit krooni kasumit, olid eelmise aasta numbrid juba sootuks teisest suurusjärgust – 405 miljoni kroonise käibe juures suudeti kasumit teenida 78 miljonit krooni. Kuigi need arvud on veel esialgsed ja auditeerimata, on kasv märgatav.
Lepp põhjendab märgatavat käibe- ja kasumikasvu ühelt poolt majanduse üldise arengu ning inimeste sissetuleku suurenemisega. Teisest küljest aitas ettevõttel selliste numbriteni jõuda Bingo Loto mänguvälja hinnatõus eelmise aasta alguses. See tähendas, et kui inimesed ostsid pileteid samas koguses kui varem, kogunes võidufondi oluliselt suurem summa raha.
“See pani lumepalli veerema ning suurem jackpot ahvatles ostma suurema hulga pileteid. Meie majandustulemustele mõjus päris hästi ka asjaolu, et Bingo Loto jackpot’i ei loositud päris pika perioodi vältel välja. Lõpuks ületas see kolmekordselt senist rekordtulemust, küündides üle kuue miljoni krooni,” selgitab ta.
Et Eesti Loto käive kerkis mullu umbes 40 protsenti, on tegu tulemusega, millesarnast pole ettevõtte lähiajaloos ette näidata.

Tehnoloogia muutis ärimudelit
Eesti Loto tulubaas koosneb arv- ja kiirloteriide müügist. Just arvloteriid on oma olemuselt sellised, mis võimaldavad klientidel kaasa mängida ka interneti vahendusel, ilma kioskisse või poodi lotopiletit ostma minemata.
“15 aasta eest meil sellisel kujul arvloteriisid polnud, kuna puudus ka vastav tehnoloogia. Peale seda, kui Eesti Loto hakkas arvloteriisid välja andma, on nende osakaal pidevalt kasvanud ja viimastel aastatel on need olnud tunduvalt edukamad kui kiirloteriid,” räägib Lepp, kelle kinnitusel moodustavad kiirloteriid täna firma müügitulust 25 protsenti ning arvloteriid 75 protsenti.
Lotofirma statistika näitab, et internet kui müügikanal on ettevõtte kõige kiiremini kasvav teenuseliik. Ja nii on see olnud juba viimased kolm aastat. Kui veel kolme aasta eest moodustas arvloteriide müük internetis 14 protsenti nende kogumüügist, on see täna juba 22 protsenti. Aivar Lepa hinnangul ei müügi ühegi teise riigi riiklik lotofirma nii suurel hulgal arvloteriisid interneti vahendusel. Isegi mitte soomlaste oma, kuigi tegu on maailma ühe edukama ja uuendusmeelsema ettevõttega omas valdkonnas.
Eesti Loto kliendid on samas nõudlikud ning internetis on korduvalt puhkenud ägedad kriitikatormid, kui lotofirma kodulehekülg korralikult või üldse ei funktsioneeri. Lisaks on kurdetud veebilahenduse sisulise nõrkuse ja väsinud ilme üle. Aivar Lepp ning Eesti Loto operatsioonisüsteemide juht Erkki Raid on sellise tagasisidega kursis ning kinnitavad, et ettevõte liigub ja areneb pidevalt selles suunas, et pakkuda klientidele võimalikult head teenust.
Lepp ei häbene tunnistada, et ega temagi tea täpselt, kuidas internetiversioonis kõiki toiminguid teha. “Ühel hommikul saatis mulle e-meili üks lotomängija, kes on juhuslikult ka minu tuttav. Tal olid mõned küsimused seoses meie kodulehega ning uuris, kuidas saab seal oma salasõna muuta. Mis seal salata – ma ei osanud talle kohe vastata,” räägib Lepp.

Aegunud seadusandlus takistuseks
Kuhu on aga kavas Eesti lotol oma internetiteenustega üldse areneda? Ajab ju enamik eestlasi juba aastaid oma pangaasju võimalusel internetipankade kaudu. Seepärast huvitabki, kas näiteks aasta viie pärast oleks tõenäoline, et üle poolte eestlastest mängiksid näiteks Bingo Lotot ja Viking Lottot internetis.
Eesti Loto juhatuse esimees tunnistab, et nii pikki ja täpselt fikseeritud plaane pole lotofirma paika pannud. Selleks on ka mõjuv põhjus – hasartmänguseadus, mis kehtib alates 1994. aastast. Seda on küll vahepeal täiendatud, kuid mitte oluliselt. Fakt on aga see, et seaduse vastuvõtmise ajal 14 aasta eest ei mänginud internet kui hasartmängude müügikanal Eestis mingit rolli.
“Uue hasartmänguseaduse eelnõu heakskiitmine on korduvalt edasi lükatud, mis on ka mõistetav, kuna see puudutab suurt hulka inimesi ja väga suuri rahasid,” tõdeb Lepp. Kuni asi pole selge, pole tema sõnul mõtet ka internetikeskkonna arendamises väga suuri plaane teha.
“Me ei saa seda teha olukorras, kus ei tea, milliseks turg kujuneb. Me ei tea, mida võime teha ning mida mitte. Samuti ei tea me, milline saab olema konkurents. Seepärast oleme olnud internetis toimetamise suhtes viimastel aastatel üsna ettevaatlikud. Seda eriti uute asjade puhul.”
Loomulikult ei tähenda see, et riiklik lotofirma üldse oma internetiteenustele tähelepanu ei pööra. Lepp kinnitab, et rahalised investeeringud sellesse valdkonda on olnud üsnagi hoomatavad. Ainult et alati ei pruugi investeeritud summad olla lotomängijatele nähtavad.
“Sest lisaks sellele, mis arvutiekraanilt välja paistab, on kõige selle taga veel väga palju asju,” nendib Lepp.
Nurinad, mis puudutavad Eesti Loto kodulehekülge, pole Aivar Lepale samuti võõrad. Ettevõte reageeris asjale käesoleva aasta alguses sellega, et andis oma veebikeskkonnale uue näo.
“Internetikeskkonna tausta poolt oleme rohkem arendanud. Siis kui internetikeskkonna projekti tehti, oli üheks probleemiks see, et keegi ei osanud ennustada nii suuri käibeid ja külastuste arvu. Selleks ajaks, kui esimene versioon valmis sai, oli elu edasi läinud ning kui me selle versiooni tööle panime, tekkis vajadus uue järele. Interneti võimsust oleme pidevalt kasvatanud.”

Aasta algas uue kodulehega
Lotofirma juht tunnistab, et eks firmani jõuagi tavaliselt just klientide negatiivne tagasiside. On ka positiivset vastukaja, kuid oluliselt vähem. “Näiteks tuleb mõni lotovõtja kommikarbiga,” muigab Lepp.
Samas tõdeb ta, et kui kliendid ka probleemidega kokku puutuvad ja sellest lotofirmat teavitavad, on paljuski olnud lotomängijatel põhjust seda teha.
“Mis seal salata – aeg läheb edasi ning inimeste ootused ja nõudmised kasvavad. Selge on see, et kui firma tahab internetis oma teenust pakkuda, peab ta seda tegema ajakohasel tasemel. Positiivne uudis selle juures on see, et täna on meil uus kodulehekülg üleval ning seal on muutunud nii sisu kui vorm.”
Eesti Loto operatsioonisüsteemide juht Erkki Raid lisab, et hetkel on firmal registreeritud internetiversiooni kasutajaid ligi 100 000, mis pole sugugi halb näitaja. “Regulaarselt ehk vähemalt kord kuus kasutavad meie internetiteenuseid umbes 20 protsenti neist,” lisab ta.
Aivar Lepa sõnul on lootust, et varsti võetakse vastu ka uus hasartmänguseadus, mis annaks Eesti Lotole senisest vabamad käed tegutsemaks internetiteenustega. Samas on osapooli, keda uus seadus mõjutab, päris palju. See on ka uue seaduse vastuvõtmist pidurdanud. Soovid ja nägemused asjast on sedavõrd erinevad, et kõike seda seadusesse kokku panna pole õnnestunud.
“Kui praegu on loterii- ja hasartmänguseadus eraldi, siis uus seadus saab olema üks,” selgitab Lepp. See tähendab, et ühe seaduse alla hakkavad käima nii lotomängude korraldajad kui ka kasiinod.
Seda, kellele loob uus seadus lisavõimalusi ning kelle võimalusi see piirab, on Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul hetkel väga raske hinnata. “Samas, lugedes uue seaduseelnõu viimast versiooni, jäi mulje, et meie tegevus vähemalt internetis võib saada üsnagi piiratud.” Seega on kõik veel lahtine.
Samas pole Eesti Loto oma internetikasutajate suhtarvudelt sugugi kehvem kui näiteks arenenud Skandinaavia “lotoriigid”, kus see valdkond on hästi reguleeritud. Näiteks Soomes, Rootsis ja Taanis müüvad riiklikud lotofirmad internetis lotopileteid ning korraldavad ka erinevaid internetimänge. Samas jäävat nende riikide internetimüügi protsentuaalne osa Eesti Loto omale alla.
“Eks see interneti osakaal tõuseb pidevalt igal pool, aga mitte nii kiiresti, kui see on kasvanud meil,” hindab Lepp. Samas lisab ta, et mida suurem ja vabam on riigi kasiinoturg ning mida edukamad on kasiinoettevõtted, seda väiksemaks jääb loteriifirma tulemus. “Kui Soomes on riikliku kasiino- ja loteriiettevõtte käibed sisuliselt võrdsed, siis Eestis on see suhe 1 : 10 kasiinode kasuks.”

Tulevik ikkagi internetis
Kui paluda Aivar Lepal rääkida veidi Eesti Loto tulevikuplaanidest, kinnitab mees, et just internet on valdkond, kuhu ettevõte peab rohkem panustama. “Oleme saanud tagasisidet lotomängijatelt ning üks meie eesmärke on muuta oma kodulehekülg selliseks, kus oleks meeldiv viibida. Inimestel ei tohiks olla probleeme piletite ostmise ja kodulehekülje kasutamisega ka sellistes olukordades, kus mängijate arv kasvab,” vihjab ta plaanidele.
Lisaks tuleb tema sõnul investeerida ka lotofirma füüsilisse võrku ehk lototerminalidesse. Tegelikult tuleb sellesse investeerida pidevalt, kuna süsteem on suur ja käibed kasvavad. Loomulikult tuleb pidevalt tööd teha turvalisuse nimel, sest “mõte liigub ka nendel inimestel, kes teiste vastu töötavad,” nagu ütleb Lepp.
Eesti Loto üks arendusprojekte on seotud ka näiteks mobiililoterii valdkonnaga. Lepp teab rääkida, et kunagi oli Eesti Loto isegi nn loteriimaailmas esimeste seas, kes võttis kasutusele mobiiltelefoni kaudu loterii müümise. Ilmselt olid ootused tol ajal vähe suuremad ning tänaseks on tegu peamiselt siiski nišitootega. Samas ei ole lotofirma siiski käega löönud, kuna mobiiltelefonid muutuvad pidevalt paremaks ning nende ekraanid järjest suuremaks.
“Eelmisel aastal tõime mobiili kaudu müüki Bingo Loto. Enne seda olid saadaval vaid Keno Loto ja Viking Lotto. Samas on mobiilimängude arendamine vähemalt kolm korda keerulisem kui selle internetis tegemine, sest mobiilioperaatorid on erinevad ja nad kasutavad erinevaid süsteeme,” rehkendab Lepp.

Põhiinvesteering tehtud
Kuigi tema sõnul tuleb Eesti lotol tehnikasse ja IT-sse igal aastal investeerida miljoneid kroone, on tema sõnul siiski suuremad investeeringud ses osas tehtud. Nimelt võttis riiklik lotofirma nelja aasta eest vastu julge otsuse, mis kujunes ettevõtte läbi aegade üheks suuremaks investeeringuks. Jutt käib 50 miljonist kroonist, mis otsustati toona investeerida firma kesksüsteemi, mis hoiab üleval kõiki ettevõtte lototerminale, IT-d jne.
“Kesksüsteem sai selle rahaga üles ehitatud ning terminalid ostetud. Praegused aastased investeeringud on suurusjärgu võrra väiksemad, jäädes mõne miljoni krooni piiresse.”
Et lotomüügi käive näiteks eelmisel aastal tuntavalt kerkis, andis omakorda suurema koormuse ettevõtte lototerminalidele. “Eks terminalides tuleb pidevalt juppe välja vahetada,” tõdeb Lepp. Samas pole olemasolev tehnika seni väga suuri apse sisse lasknud.
“Küll on juhtunud mõnel korral, et süsteemi koormus on liiga suureks läinud, mistõttu on raskendatud lotopiletite ostmine,” lisab Erkki Raid.
Sellist ohtu, et mõni tehniline viga kaotaks näiteks juba ostetud lotopiletite info, Lepa ja Raidi kinnitusel pole, kuna info salvestamise süsteemid on dubleeritud ning kõik andmed kaitstud.
Summad, mida näiteks Põhjamaade riiklikud lotofirmad saavad oma lotomängude ning -võimaluste arendamiseks kulutada, on võrreldamatult suuremad Eesti Loto võimalustega. Kui aga Eestit võrrelda näiteks Läti, Leedu või Islandi lotofirmadega, kinnitab Lepp, et siinse ettevõtte näol on tegu igati tubli tegijaga.
“Näiteks Soomes on kasutusel maailma parim tehnoloogia, mida üks lotofirma omada võib. Meie võimalused pole sellised. Kõike, mis on juba maailmas olemas, ei saa me oma mängijaile pakkuda, kuna meie klientuur on piisavalt väike ja peame oma tasuvust silmas pidama.”

Kolm linki

2008-04-06T11:35:00.002+03:00

E-stonia: müüt, tegelikkus ja reaalne olukord
europark ja pargitud ajud
pargi 3 päeva 2 hinnaga

Appi, Savisaar loeb mu e-kirju :D

2008-04-04T21:32:00.003+03:00

Aprilli Arvutimaailm on põhimõtteliselt valmis. Failid on laadinud/laadimas trükikoja serverisse.

Tuli raskelt, aga lõppkokkuvõttes ei ole põhjust nuriseda. Ja nagu üks tark mees kunagi ütles - kui millegagi hakkama saad, siis KOHE ei tohi kritiseerima hakata. Praegu on eneseimetlemise faas.
*
Kuna päev oli kiire, siis ei jõudnud RSSi voogu jälgida ja avastasin alles nüüd Leheneegri postituse. Nagu selgub, on siis Tarmo Kruusimäe mind tsiteerinud esitades linnapeale küsimusi seoses Tallinna uue koduleheküljega. (Vt punkt 3) Ja nagu edasi lugedes selgub, siis on ka linnapeal mu kohta üht-teist öelda.

Tausta selgitamiseks: Proomet Torga kirjutas mulle peale seda, kui olin blogis hakanud Tallinna uue koduka kohta provokatiivseid küsimusi esitama ja inimestevahelisi seoseid kirjeldama. Kiri oli üllatavalt tagasihoidlik, ei mingit solvumist ega isegi eneseõigustust, vihastamisest rääkimata. (Ma ei saa seda siinkohal avaldada, sest pole luba küsinud.)

Minu vastus oli täismahus alljärgnev:

"Tere,
Tore on ka see, et te kriitika alla sattunud tööd kaitstes nii tagasihoidlikuks jäite. Tihti kipuvad inimesed sellises situatsioonis meelemõistust kaotama ja igasuguseid asju ütlema.
Eks ma olin natuke provotseeriv kah eile blogis, et päevameedia tähelepanu võita. 10x aastas ilmuv žurnaal ei saa kõigele ja liiga kiiresti reageerida, siis tuleb teiste kanalite huvi äratada.
Kas peale Spin Teki ja eProjekti oli veel mõni firma selle koduka loomisse kaasatud?
M.N."

Millele järgnes veel üks Torga selgitav kiri.

Igatahes kohe 10x kuulsam.

Naljakas detail - telefonis räägib parajasti inimene, kes ütleb - see Torga on mu klassivend.

Esimene digiallkiri läks tühja + natuke porri kah

2008-04-03T21:58:00.005+03:00

18. veebruar sai kirjutatud kuidas mu ID-kaart kaotas digisüütuse.

Vist pole maininud, et mis siis sai. Mida oligi arvata - midagi ei saanud. Mitte mingisugust vastust statistikaametist ei tulnud. Rääkimata siis kasutajanime ja parooli saamisest.
*
Aprilli Arvutimaailmast ka üks detail:

Avastasin, et ühele leheküljenurgale on sattunud üks heledahäälne ja väga lahtise suuga laululind, keda tuntakse kui porri. Foto on tehtud teletornis Levira ruumides :)

"Äge" arvutiklass mingis Londoni ülikoolis

2008-04-03T17:46:00.006+03:00

Selles postituses on ainult veike õrritus rubriigist "mina ja arvutimaailm", kus sel korral vastab meediakunstnik Mare Tralla. Mare vastused tulevad siia täies mahus kunagi siis, kui aprilli Arvutimaailm müügis on. Aga kuna ta vastas põhjalikult, siis kõik ei mahu žurnaali. Näiteks see jutt:

Kõige halvem ITga seotud kogemus?
Enamasti on see olnud seotud IT-spetsialistidega, kes vaatavad teistele ülevalt alla. Kõige illustreerivam näide: pidin õpetama ühes tunnustatud Londoni ülikoolis kunstitudengitele digitaalmeedia kursust. Seal oli täiesti normaalselt varustatud Maci-põhine arvutiklass. Kohale jõudes selgus aga, et kümnest arvutist vaid kaks töötavad, nn IT-spetsialist ei teadnud aga isegi seda, kuidas kõige lihtsamaid probleeme likvideerida. Minu viga oli see, et tahtsin tudengeid efektiivselt õpetada, ja nii asusingi neid arvuteid arstima. Enamusel ei olnudki mingit suurt viga.

Hiljem selgus veel ka see, et ükski arvutitest ei olnud internetti ühendatud, vaatamata võrgukaablite olemasolule, sest IT-spetsialistile ei meeldinud, et üliõpilased netis surfaksid. Kõik programmid olid aga nii installeeritud, et abi saamiseks tuli vastavaid internetikeskkondi kasutada. Paljud üliõpilased pidid lihtsate probleemidega pidevalt nn spetsialisti tülitama, sest ise nad vastuseid otsida ei saanud. Nii sai spetsialist end ülivajalikuna tunda.

Kuivõrd selgus, et ma tean Macidest enam kui tema, paluti mul selles klassis mitte õpetada. Enamik tudengitest ja õppejõududest hoiab end sellest spetsialistist eemale, aga nii ei saa nad ka koolis arvuteid kasutada. Kahjuks ei ole see näide erandlik.

Internetis ärritavad mind mõttetud uuendused, mis nii mõnigi kord teevad varem hästi toiminud keskkonna halvasti toimivaks. Ja see, et ei hoita alles arhiive.

Hoolimata vaikusest blogis - aprilli AM läheb homme trükki sellegipoolest. Vaikus on olnud keskendunud töötegemisest, mitte sellest et me ära kadunud oleksime. Keskendumisvajadus on aga tingitud tööülesannete kuhjumisest.

Priit Perens ja arvutimaailm

2008-03-30T23:27:00.002+03:00

Hansapank Eesti peadirektori Priit Perens vastused viimases Arvutimaailmas:

Milline oli teie esimene kokkupuude arvutiga?
Esimene kokkupuude oli ülikooli teisel kursusel arvutiga CM 4. Tegu oli suurte siniste kastidega, millega suhtlemine oli omaette kunst. Arvestuseks pidime suutma mingi lihtsama C+ programmi kirjutada. Üldiselt tundus selline suur riistapuu väga ebaisikupärasena ja erinevalt personaalarvutitest endaga suhtlema ei kutsunud. Järgmine oli juba veidi lõbusam. See oli vist Eesti esimene personaalarvuti Juku, millel pidime suutma mingi pildikese liikuma panna.

Millal saite endale esimese oma arvuti?
Oma arvuti tööl tekkis mulle 1988. aastal hotellis Viru, kus ma poole kohaga programmeerijana töötasin. See oli personaalarvuti Olivetti. Kui ma õigesti mäletan, oli sellel riistapuul mingisugune üle andmebaasi liitmise probleem, mida ma lahendada ei suutnud. Kõik nagu töötas, aga aeg-ajalt muutusid summad valeks. Kui arvuti vahetus, hakkasid ka programmid tööle. Kõigi arvutikasutajate peamine lõbu oli sellel ajal mäng “Digger”. Õnneks sai seda nii palju mängitud, et pärast ei ole mänguhimu tekkinud.

Milline oli teie esimene mobiiltelefon?
Ei mäletagi. Mingi suur Nokia NMT-telefon oli. Tegu oli töötelefoniga, seega hinda ei mäleta. Põhiline mälestus on punnis põuetasku!

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
Internet töötas meil Eesti Investeerimispangas juba 1990ndate alguses. Ainuke, mida mäletan, oli, et välispangad ei tahtnud meiega alguses kuidagi interneti teel suhelda. Peeti ebaturvaliseks.

Milline on teie praegune tehniline varustatus?
Tööarvutiks kasutan suhteliselt keskmise võimsusega sülearvutit, telefoniks on keskmine Nokia. Fotomees ma ei ole. Asendamatud on nii sülearvuti kui telefon, igapäevatöös väga vajalikud.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?
Kõige enam segab lõputu vajadus turvalisust tõsta. See on arvuti kasutamise juba üsna keerukaks muutnud. Arvutiviirused (õigemini nende tegijad) on saavutanud samasuguse tulemuse nagu rahvusvaheline terrorism. Lennukitega lendavad inimesed endiselt, aga see on turvakaalutlustel väga ebameeldivaks ja inimväärikust alandavaks tehtud.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Loomulikult ei saa meist keegi enam ilma e-postita hakkama. Sellel põhineb nii firmasisene kui -väline informatsiooni vahetus. Tulemuseks peaks olema oluliselt efektiivsem maailm, kuid siingi on kaose tekitajad vahele sekkunud. Õnneks siiski prevalveerib veel efektiivsus.
Uudiseid saangi peamiselt netist. Eesti uudiste jaoks kasutan BNSi ja Äripäeva portaali, rahvusvahelistest on väga head FT ja Bloomberg. Suur blogide lugeja ei ole, aga kui on huvitav probleem, siis võib sealt huvitavaid arvamusi leida.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Tööaeg möödub peamiselt kas arvuti taga, koosolekutel või tööreisidel. Hinnanguliselt kolmandiku ajast kulutan arvutiga töötades. Vabal ajal vaatan peamiselt uudiseid või otsin mingit huvitavat infot. Mänge ei mängi.

Kui sageli teid arvutiviirused murravad?
Tööarvuti turvalisusele juba eelnevalt vihjasin. Kodune arvuti on samuti kaitstud. Seega on senine kokkupuude olnud rohkem preventiivse ravi kannatamine kui haigus.
Hansapanga juhina tuleb IT-turvalisusega samuti pidevalt tegeleda. Peame seda üheks väga oluliseks prioriteediks – teeme omalt poolt kõik, et meie 500 000 aktiivset netipanga kasutajat saaksid oma rahaga turvaliselt toimetada.

Ausalt – kas olete või olete olnud kunagi tarkvarapiraat?
Arvan, et 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sai igasugust tarkvara kasutatud. Osa sellest olid loomulikult demoprogrammid,osa programmeerimiskeskkonnad. Sai erinevaid keskkondi proovitud. Kui tööks läks, pidi nagunii ostma. Kuna olen kogu aja arvutit peamiselt tööks kasutanud, siis pole põhjust olnud ajaviiteprogramme “laenata”.
---
Kui sul on kindel soov, et Arvutimaailm selle viimase lehekülje tüüpküsimustiku kellelegi saadaks, siis pane ideed postituse kommidesse või mulle postkasti. Siiani oleme hoidnud seda joont, et vastajad on IT-ga miskitpidi seotud inimesed, kes on kas valdkonnas tuntud ja/või olulisel ametipostil.

Hillar Aarelaid ja arvutimaailm

2008-03-30T23:22:00.002+03:00

Kübersõja “kindral” Hillar Aarelaid töötab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna (CERT Eesti) juhatajana ja vastas Arvutimaailma ankeedile nii:

Milline oli esimene kokkupuude arvutiga?
1989. aastal kodukolhoosi kontoris valge (mitte kollane!) AT-ga, mis maksis vist mitme kombaini jagu. Kontoritädide päevatöö lõppedes sai seal trellitatud arvutitoas istutud hommikuni...

Millal said endale esimese oma arvuti?
Koju tassisin esimese arvuti 1991. aastal. Enamasti kasutasin seda oma konstaablitöös menetluse vormistamiseks. Oli vist suuremat sorti vaidlus toonase uurimise juhiga, et kas ikka tohib olla arvutiga tehtud, kuna ettenähtud oli ju kirjutusmasinaga! Clipper oli noil päevil kuum sõna ja sellega sai siis pusitud, näiteks sugupuude võrdlemisel, kas harud kokku jooksevad.

Milline oli esimene mobiiltelefon?
Olin esimesi Q-GSM-i ostjaid, EMT oli toona ikka väga kallis ühe politseiniku jaoks. Telefoniks Motorola miskine, aga see Motorola on mõistnud päris vastupidavaid asju ehitada! Raadiojaamaks oli mul enne juba Motorola ja see kannatas kõik välja – mahakukkumised ja autoga ülesõitmised... Pea sama hea oli see Q esimene telefon.

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
Algas see ikka sissehelistamisega. Kuid eredalt on meeles kokkupuude esimese tulemüüriga (Barrikaad), kui Arne ja Viljari selja tagant sai piilutud, kuidas poisid bash’iga trikke teevad.

Milline on sinu praegune tehniline varustatus?
MacBook, Motorola, Nikon. Eks ma sõltun ikka kõige rohkem telefonist, nagu iga teinegi.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
1. Kevad 2007. 2. Teenuste tarkvara põhisus mitte üldtunnustatud standarditele (xhtml, css...) vastamine. 3. Need veebitreialid pole vist algkoolist kaugemale jõudnud. Ja kõik UID-tegijad (user interface engineer) on vist väljamaale üles ostetud.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
IRC, e-post, reader.google.com.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Enamik päevast (12 h) ikka tööasjad, meelelahutust arvutist ei otsi.

Kui sageli arvutiviirused murravad?
Mis need veel on? Tegelikult on vastupidi, murran ise neid pagana viiruseid, et sotti saada, mida nad teevad ja kuidas nende vastu saada.

Ausalt – kas oled või oled kunagi olnud tarkvarapiraat?
Ikka, kui arvuti- ja tarkvarapoode meil ei olnud ning netipoode polnud vist veel leiutatudki. SuperCalc 5.0, Delphi, VisualC meenuvad esimestena, hiljem peale vabavarale juurdepääsu tekkimist pole enam vajadust olnud.

Aivar Ruukel ja arvutimaailm

2008-03-30T23:11:00.002+03:00

Olen võlgu viimaste numbrite ankeedid, mis tavaliselt täies pikkuses ajakirja ei mahu. Aivar Ruukel Soomaalt vastas nii:

Milline oli sinu esimene kokkupuude arvutiga?
Naasesin 1987. aasta sügisel sõjaväest ja läksin õppima põllumajandusülikooli. Ühe ainena oli meil ka miskit raalidega seotut, Riia mäe majas oli paar tuba arvutit täis, mida täpselt tulevased agronoomid seal tegid, ei ole enam meeles. Ma ei ole kunagi vaevanud end küsimusega, et mis seal arvuti sees toimub. Kasutamine on see, mis on huvitav.

Millal said esimese oma arvuti?
1992. aastal, olin siis vabakutseline giid ja tõlk. Tõlkisin õppematerjali piimakarja kasvatuse kohta rootsi keelest eesti keelde. Arvuti, mida kasutasin, oli XT protsessoriga ja kuulus talupidajate liidule, kelle tellimusel tõlketööd tegin. Windowsit sellel masinal polnud, aga “Tetrist” sai mängida. Flopikettad olid sellised suured, õhukesed ja pehmed. Kui piimandusasja valmis sain, toodi mulle ka veidi parem masin märksa kiirema protsessoriga ja see oli Windowsiga. Kuvar muidugi oli mustvalge, mängudest on meelde jäänud üks selline, kus kass mööda pesunööre hiiri taga ajas.

Milline oli esimene mobiiltelefon?
Kui 1993. aastal loodi mu kodurabadesse rahvuspark ja hakkasin kanuumatku korraldama, tekkis ju kohe vajadus turundustegevuste ja kommunikatsioonivahendite järele. Enne moblat oli mul peiler. Täitsa toimis, kaua seda siiski ei kasutanud. Nokia kännuka ostsin pruugituna. Eks ta oli suhteliselt kallis, aga ilma ei olnud ka võimalik klientidega suhelda. Taskus teda ei kandnud, see oli portfellis koos märkmiku ja pastakaga. Kasutasin NMT võrku päris kaua, enne kui Soomaale jõudis GSM.

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
Üks minu töödest aastatel 1994–1996 oli Eesti ökoturismialase info kogumine, ka koostöövõrgustiku loomine. Info panime värskest peast kohe internetti. Seda aitas teha Toomas Möldes, kes lõi sel ajal muuhulgas ka sellist keskkonda nagu www.ee.
Kodutallu Saarisoosse sain internetiühenduse 1997. aastal, enne seda käisin e-kirju mujal lugemas. 1996. aastast toimetan ka oma kodulehte Soomaa matkade kohta, mille aadress www.soomaa.com.

Milline on sinu praegune tehniline varustatus?
Üle paljude aastate on hetkel põhiline töövahend lauaarvuti, sülearvuti on lihtsalt pidevalt rikkis. Muidu olen kümmekond aastat kasutanud eelkõige sülearvutit, lauaarvuti on küll ka alati olemas olnud. Poole aasta eest soetasin ka pihuarvuti, loodan seda enam kasutama hakata. Mobiiltelefoni kõrval kasutan päris palju ka Skype’i. Fotokas on mul Olympus E 500, elu esimene peegeldigikaamera. Olen viimasel aastal hakanud palju pildistama.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Kõige kehvem kogemus on läpakaga, mis mul õnnetuseks praegu on. Otsin uut, ei soovita kellelegi sülearvutit, mille nimi algab O-tähega. Natuke peavalu on ka olnud lauarvutiga, sõbra soovitusel sai soetatud 64-bitine ja ta pani ka vastava Windowsi peale. Kahjuks ei taha HP printer 64-bitist arvutit tunnistada. Ei olegi draivereid seni leidnud ja kui printida tahan, lükkan Windowsi maha ja Ubuntu käima. Linux on muidu igati sümpaatne, aga siiski veel harjumatu.
Internetis ei häiri mind otseselt miski. Kunagi häiris kiirus, vahel WiFi-võrgus ka praegu. Samas on WiFi suurepärane! Ja internet on veel suurepärasem, kirglikult jälgin ja elan kõige selle rütmis, mis mahub Veeb 2.0 mõiste alla. Hetkel ootan näiteks kannatamatult uudiseid Open Sociali aplikatsioonide arenduse kohta.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Ma ei saaks Google’ita hakkama. Samas hakkasin just hiljuti taas Yahood enam tarbima ja taasavastasin oma Yahoo kontoga seotud häid võimalusi. E-post on muidugi üks olulisemaid internetirakendusi. Ka listid on minu jaoks väga tähtsad.
Uudiseportaale iga päev ei loe, küll aga RSS feed’e. Jälgin, mis Eesti internetiturunduse asjatundjad teevad ja kirjutavad, ökoturismialast infot loen laiast ilmast. Blogijatest loen ka Marek Strandbergi. Paaril korral nädalas käin foorumites.
Nagu mainisin, fännan kasutajatekkelise veebi arengut ja olen sellega seoses ka väga paljudes võrgustikes ise sees.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Õnneks on päevi, kui olen enamiku ajast õues ja heal juhul vaid pool tunnikest arvuti taga. Tahaks, et neid päevi oleks enam. Meelelahutajana on täitsa hea YouTube, seal leidub ikka imeasju näiteks 1980ndate alguse popmuusikast. Eks ka see sotsiaalne võrgustumine lahutab meelt.

Kui sageli sind arvutiviirused murravad?
Ammu pole suuremat probleemi olnud.
Kasutan Firefoxi ja Thunderbirdi ning hoolitsen, et arvutitehnikust sõber hoolitseks mu masinas mõne pädeva viirustõrjesüsteemi olemasolu eest.

Ausalt – kas oled või oled kunagi olnud tarkvarapiraat?
Vastan ausalt, ISE ei ole. Kasutan ise vaid programme, mis on vabavarana netist saadavad, pole elu sees mingeid koode kräkkinud ega oskaks seda ka teha.

Levihäired ja piletimajandus

2008-03-24T21:48:00.004+02:00

Teist kuud järjest kurdavad tuttavad, et Arvutimaailma on raske osta - pole kusagil müügil. Mingi jama on leviga. Seega palve - kui keegi üritab leida ja mõnes ajakirjariiulis AMi pole - ole hea ja anna teada kus see nii on. Ma lasen siis uurida ja leviplaaniga võrrelda.

Lisaks on tuli AM hiljem ka postkasti - alles eile või täna jõudis minu kodusele aadressile, kuigi oleks võinud jõuda umbes 9 päeva varem. Aga oleks veel fakte vaja, et saaks vigasid taga ajada.
*
Pikaajalise Bookinghouse.ee kliendina pean nurisema, et uus süsteem on endiselt harjumatu. Lisaks kadus sisselogimise võimalusega ka isiklik varasemate lendude arhiiv, mida täna üritasin arvete alusel taastada. Veel tähelepanekuid. Kui sihtkoht pole etteantud nimekirjas, siis käsitsi sisestamine on paras peavalu. Vajalikku sihtkohta lendu üldse ei saanud, tulid ainult kriipsud. Aga noh, eks ma harjutan veel ja saan vast lõpuks süsteemi jälle käppa.

Igatahes sel korral ostsin pileti otse SASi kodukalt, mis oli samuti elamus. Lubatakse kõike valida ja otsustada, kuni reisija nime sisestamiseni. Siis tuleb veateate vormis info, et missa tahad homseks piletit või!? Netist ostes peab vähemalt viie päeva kaugusele väljumise planeerima!

Õnneks saab piletit osta telefonitsi, kuid helistada tuleb tasulisele numbrile! 15 krooni pluss tavapärased maksud. Huvitav lähenemine. Tavaliselt on sellised numbrid, millele kliendid helistavad, et raha ära anda, sootuks tasuta. Kui pilet telefonitsi ostetud, tuleb e-postiga broneeringu kinnitus, kuid e-piletit SAS veel ei tunne.

Minister, üks ametnik ja e-riik

2008-03-15T14:37:00.003+02:00

Umbes kuu aega regionaalministri ametis olnud Siim-Valmar Kiisler lubas tööle asudes, et hakkab jõudliselt e-riiki edendama.
/.../

Majandusminister Parts viitas möödunud suvel Arvutimaailmale antud intekas korduvalt, et selles ja teises küsimuses vaatab ta minister Reimaa poole. Olete nüüd siin Reimaa asemel kui Partsi saadik – erakonnakaaslane ja kaasvõitleja – kui tihe suhtlemine „Harju tänavaga" (seal asub majandusministeerium – M.N.) on? Kas Parts andis memo kaasa, mida teha vaja?
Juhan Partsiga on meil aastaid hea koostöö ja ka inimlik klapp olnud. Memot ta mulle kaasa ei andnud, pigem lubas mind ikka toetada minu algatustes. Suhtlemine Harju tänavaga on tihe juba seetõttu, et minu eelmine töökoht asus just seal.

Oma esimestes ütlemistes uude ametisse asudes kuulutasite kohe üheks peamiseks tööülesandeks e-riigi arendamise. Kas see oli hea loosung – seda enam, et eelmisele ministrile selles vallas etteheiteid tehti – või on teil konkreetsem tegevusplaan või vähemalt to-do-list olemas?
Arvan lihtsalt, et see on vajalik asi, mida teha. Plaan on luua konkreetseid lahendusi konkreetsete teenuste pakkumiseks veebikeskkonnas ja seda eelkõige kohalike omavalitsuste kodulehekülgede vahendusel.

/.../

Kui suur teie meeskond praegu on?
Siseministeeriumil on kaks ministrit. On siseministri inimesed, on regionaalministri inimesed ja siis on ühised tugiteenused – rahandus, avalikud suhted jne. Regionaalministri valdkonna inimesi on 70, tavaliselt arvatakse, et neid on palju vähem. Võrdluseks – kultuuriministeeriumis olevat 65 inimest. Seega inimesi on küll. (Paus.) Aga kui nüüd küsite, et palju neist IT-ga tegeleb...

Jah, oli selline plaan küll.
Täna... noh...

Ei ole ühtegi?
On üks inimene, on üks inimene, aga tal ei ole IT-haridust. Aga ressurss on olemas. Ametikoht on olemas ja vaba! IT-inimeste leidmine ei ole kerge, aga äkki keegi paneb seda võimalust tähele. Ta peaks olema visioonilooja ja koordineerija. Lahendused tuleb ju ikka kuskilt sisse osta.

/Pikemalt värskes Arvutimaailmas./

Kuidas ITL Haapsalus käis

2008-03-11T22:12:00.003+02:00

Eelmises Arvutimaailmas ilmunud lugu ITL-i reklaamrännakust Haapsalu Gümnaasiumisse läks nüüd üles StartIT kodukale. Koopia ka siia blogisse.

Abituriendid, ärgake!

Tamm-tamm-tamm kajavad jooksusammud mööda hilispärastlõunaselt vaikset koolimaja. Väljas kisub pimedaks. Viimase piirini viidud rohelises T-särgis koristaja viskab harjavarre demonstratiivselt maha, andes sellega sõnatult, kuid ühemõtteliselt märku, et mida ma siin vuntsin, kui see loomaaed oma tormamist ei lõpeta!

Päev algas rutakalt. Pakk banaanimahla kaasa, jope selga ja õues ootab [digi] peatoimetaja Henrik Roonemaa, et sõita koos Haapsalu Gümnaasiumisse. Täna on seal Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) roadshow järjekordne peatuspaik. Varem on käidud Võrus, Pärnus ja Kohtla-Järvel, talve jooksul ootab ees veel rida koole. Ülesanne on abiturientidele näidata, et IT ei ole pikad patsid poiste peas, kustunud pilgud elututel koodiridadel, soodumus ülekaalulisuseks ja puuduv eraelu. IT on hoopis lõbus, huvitav, lihtne, tasuv ning kui mitte kõikjal, siis vähemalt igal pool. Nii peaksid vist noored IT-d tajuma.

Keskpäeva paiku kooli aula ukse taha jõudes kostab seest lapsi kamandav õpetaja. Sellise tooniga pedagoog poleks kindlasti lapsepõlves mu lemmik olnud. “Päkapikula on üks imepõnev maa, kuid ärge reeglit rikkuge, see maa on päkapikkude...” laulavad mudilased. Vara veel IT-d teile promoda!Kõne ITL-i projektijuhile tõestab, et oleme siiski õige ukse taga ning lisaks rütmikatunnile on saalis ka roadshow korraldusmeeskond. Suur ekraan on lavale üles tõmmatud ning aulaklaveri kõverale kaanele on laotud rida sülearvuteid. Projektijuht Alvar Nõuakas timmib kaugjuhitavat mudelautot, mille katusele on kinnitatud veebikaamera. Seda, mida auto oma “silmaga” näeb, saab näidata otseülekandena suurel ekraanil.

Ettevalmistused käivad

Õige pea saab Henrik saali tagaotsas mudilastega müttavalt õpetajalt noomituse. Ta on haaranud projektori oma võimusesse ja kuvab lõbusaid animatsioone YouTube’ist. Lapsed ei huvitu enam päkapikutantsu õppimisest, vaid vahivad, kuidas mingi roheline käte ja jalgadeta multikategelane laulab (“Silly Songs with Elves”). Märkus võetakse arvesse ja multikavaatamise lõbu rütmikatunnis jääb üürikeseks. Järgnevad katkendid Ühendriikide valitsuskanalist C-SPAN ei köida mudilasi karvavõrdki.

Ürituse alguseni on veel aega. Muidu nutuses materiaal-tehnilises seisus olevas koolimajas on saalis traadita internet. Kontrollin kooli kodulehte – tänase propagandaürituse kohta pole ridagi. No saab siis imet näha, kas keegi üldse tuleb, sest vastupidiselt mu ootustele on koosviibimise algus seatud tundidevälisele ajale, mis peaks osavõtuaktiivsusele automaatselt oma negatiivse märgi jätma.

Tund enne ürituse algust saabub moodsa Canoni kaameraga õpetaja, kes teeb koolile videot. Ei ole veel midagi jäädvustamisväärset.

“Organiseerimine on olnud väga hea, koolipere on olnud innukas ja meeskondi rohkem kui auhindu,” kostab orgkomitee ridadest. Hiljem selgub, et mingeid meeskondi pole olemaski, aga hetkel seda veel ei teata.

Kaua see kestab?

20 minutit noorte eeldatava saabumiseni. Veel mõned harjutustiirud kaugjuhitava autoga.4 minutit enne täistundi saabub esimene salk. Ei pane imestama, et kohe heidetakse saali etteotsa ka esimene ja kõige olulisem küsimus: “Kaua see kestab?” Kuuldes oletatavat lõpukellaaega, kostub kohe ka eneseõigustus: “Ma ei pea siin niikaua istuma, mul on tund ette tehtud.” Diip. Kui sulle endale su tulevik korda ei lähe, miks peaks siis teistelegi minema. Mine kogu parem reidis feimi.

Pika hambaga kohale ilmunud noorte hirmud saavad tõeks ning roadshow algus ei ole just ülearu ligitõmbav. Ilma igasuguse teresõnata käivituvad katkendid mingist pooltuntud näitlejatega filmist, kus Microsofti tooteid näidatakse moodsa äritegevuse lahutamatute osadena. Lisaks veel kimbuke muid IT-promovideosid.

Loen kokku 70 noort ja mõned õpetajad, kes selle veerandtunni vapralt vastu peavad. Siis näeb sõiduplaan ette Henriku kõne. Ta räägib, et varsti tuleb otsustada, mida oma tulevikuga peale hakata ja et ITL käib 18-s koolis ja hetkel ollakse neljandas. Kusjuures nimekirja kuuluvad ainult kõige lootustandvamad koolid.

“Tean, et te kardate IT-d õppida, kardate matemaatikat, programmeerimist ja et IT-s on imelikud inimesed. Tõestame, et me ei ole igavad inimesed ja seal võib täiesti huvitav olla ja hästi ka teenida,” lubab Henrik.

“Käsi püsti, kellel on reidi konto?” alustab Henrik koomasse langeva publiku reanimeerimist. Käed venivad püsti.

“Võrus oli paar korda rohkem inimesi, aga keegi ei tõstnud kätt püsti,” tähendab Henrik. “Käsi püsti, kes teab, et läheb IT-d õppima?” Mitte üks käsi ei tõuse. Või siis et lootustandev kool. “Käsi püsti, kes plaanib vähemalt reaalala minna õppima,” proovib Henrik valimit laiendada. Kerkib üks käsi. Kas tõesti on siit tulemas kaks klassitäit müügimehi, kassapidajaid, baaridaame, haldusjuhte ja rahvusvahelisi ärikorraldajaid? Innovatiivse ja teadmistepõhise tulevikumajanduse seisukohalt suht mõttetuid uduheeringaid, kes võivad küll ajada ilusat juttu ja määrida pabereid, kuid reaalselt midagi valmis teha ei suuda? Kus on inseneride, teadlaste ja novaatorite taimelava? “Kas siin on keegi, kellele üldse meeldib matemaatika, füüsika, keemia?” teeb Henrik viimase meeleheitliku katse. Ehk umbes 7–8 kätt vilksatab üle saali siin-seal hetkeks üles.

Lendavad T-särgid aitavad

OK, kümnendik. Kas või nende nimel ja kuna juba tuldud on, siis minnakse päevakorraga edasi ning esinema asub Ivo Suursoo Columbus IT-st. Ülesanne pole lihtne – saalis on kustunud pilgud ja tardunud kehad, käed põsakil. Kas tõesti on reidi konto ainus asi, mis neid IT-maailmas sütitada suudab? Või on koolipäev olnud liiga kurnav?Ivo proovib neid äratada. “IT ei ole ainult programmeerimine, läheneda võib nii tehnoloogia- kui rollipõhiselt. IT-s töötamiseks ei pea olema IT-mees,” proovib ta kohe alguses eelarvamuste lõhkumisega tähelepanu saavutada. Veidi aja pärast lendab saali paar T-särki neile, kes tõestavad kontrollküsimusele vastates, et nad on eelnevat juttu ikka kuulanud. See töötab.

“Valige valdkond, otsige, pakkuge ennast ise välja, õppige, teile tulevad ise võimalused kätte,” proovib Ivo publikut veenda. “Reaalsus on see, et kohtadele pole konkurss, vaid inimesi otsitakse.

”See tekitab mõningast elevust. Ohoo, keegi ajab mind ise palka pakkudes taga! OK, aga pole veel ikka kindel, kas maksab ennast selle nimel liigutada, võib-olla on see mööduv puudujääk. Noor tahab ikka teada, kas maksab rabelema hakata. Palju siis neid IT-mehi, või IT-sektoris töötavaid inimesi vaja on?“Erinevatel hinnangutel on Eestist 500–2300 inimest puudu. Ütleme, et umbes 2000 Eestis. Lisaks 20 000–40 000 Skandinaavias,” ütleb Ivo. “Need inimesed võiks kohe täna tööle saada. Mitukümmend koolitäit...”

Koolikell teatab tunni lõppemisest ja kuna linnuke on kirjas, siis kümmekond noort laseb jalga. “Kas peale kooli saab ikka erialast tööd? Või oled kõrgharidusega koristaja?” kostab järgmine küsimus, mis näitab, et umbusk pole veel kadunud.

“90% inimestest saab kindlasti tööd,” lubab Ivo. Esireast sekkuvad oma esinemisjärge ootavad TTÜ IT-tudengid: “Meie kursustelt ei tööta ainult üks inimene IT-alal. Kooli ei jõua veel lõpetadagi, pakkumisi sajab uksest ja aknast.” Siis tuleb standardküsimus: “Palju IT tüdrukuid huvitab?” Ivo: “On valdkondi, kus naised on eelistatumad. Naised on kannatlikumad ja edukamad seal, kus on vaja teadmisi edasi anda teistele inimestele.” Küsimus: “Kui kähku IT-ga Eestis miljonäriks saab?” Ivo: “Sõltub, kui palju sa oled valmis aega pühendama. Kui mõtled midagi uut välja, siis juhtub see päris ruttu.”

Nüüd on tudengite kord noorte silmi avada. Jaak Jurtom ja Margit Turro käivad Tallinna Tehnikaülikoolis. Margit õpib viimast aastat arvuti- ja süsteemitehnikat. “Eelnev kokkupuude arvutitega oli null,” tunnistab ta julgelt. “Olin näinud Wordi ja Excelit.” Nüüd aga ei lasta rahulikult õppida, sest näiteks sel aastal on ta saanud tööpakkumisi viiest firmast. On siis uskmatust nii raske murda või on põhjus muus, aga kobinal lahkub veel kümmekond noort.

Jaak on ise sellesama Haapsalu Gümnaasiumi vilistlane ja õpib viimast aastat telekommunikatsiooni. “Õpetaja Tuisk ütles küll, et Jaak, ära sina endale patsi kasvata,” meenutab ta kooliaega. Läks aga teisiti, nüüd on ta ikkagi patsiga poiste parteis, kuigi soeng on endiselt akuraat. “Haapsalu Gümnaasiumi matemaatikaeksamite tasemega ei pea sisseastumist kartma,” julgustab ta veel.

Jutt jätta ja jooksma!

Sellega on ametlik osa läbi ning esile palutakse astuda meeskondadel, kes hakkavad osa võtma seikluslikukst SMS-mängust. Mida aga pole, on meeskonnad. Õnneks moodustuvad need saali alles jäänud noortest ilma suurema vaevata.

Edasist on väga raske jälgida ja kirjeldada, sest peale instruktsioone tormavad võistkonnad mööda koolimaja laiali. Saali jääb helendama projektor, mis kuvab linale võistluse hetkeseisu.

Mängu sisu on lühidalt järgmine: igal meeskonnal on mobiiltelefon ja lünklik küsimustik paberilehel. Kui ühe ülesande lahendus õigesti SMS-iga ära saadetud, tuleb telefoni uus lühisõnum, mis täidab järgmise küsimuse lünga ja teeb võimalikuks sellele vastuse otsimise. Ülesannete lahendamiseks on siin-seal abivahendid peidus, mis tuleb üles leida.

Meeskond “EMT” tormab, laenuks saadud GPS käes, õue mingit telefoninumbrit otsima. GPS vehib noolega siia-sinna ja püüab esmalt aru saada, kus ta asub. Asjaosalised ei malda aga oodata ja leiavad kohe välisukse kõrval asuvalt klassiaknalt Falcki kleepsu numbriga 1911. SMS vastusega teele ja tuppa tagasi! Ootamatult saabub teade – “Vale vastus”! Tagasi õue! Nüüd võetakse orienteerumine tõsisemalt ette. Lühikeste sööstudega jõutakse lõpuks paarsada meetrit eemale tänava äärde, kus kõrgub hiigelplakat Ekspress Hotline’i reklaamiga. “1182” annab lõpuks järgmise küsimuse lünka vajalikud sõnad.

Samal ajal sebivad koolimajas ühes kinnises klassiruumis mingi teise meeskonna liikmed. Üks neist juhib meile juba tuttavat kaugjuhitavat mänguautot. Otseülekanne auto katuselt on ekraanil, auto ise kuskil koolimaja koridoris. Tahvlile joonistatud kaardi järgi tuleb autoga üles leida paberitükk, millel selle ülesande õige vastus. Hoogsa kihutamise käigus sõidetakse autoga raadiosaatja levialast välja...

Muutus siiski toimub

Koristajatel, keda on koridorides ootamatult palju, on raske pärastlõuna. “Ei no mina küll ei taha, et siin praegu jooksma hakatakse!” deklareeris üks neist, kui meeskonnad mõne aja eest saalist laiali joostes SMS-mängu alustasid. Nüüd on nad kõik alistunud, kuid täis sisemist rahulolematust.

Üks ülesanne toob meeskondi järjest aulasse, kus otsitakse meeleheitlikult klaviatuurinuppe. Kui nupud koos, saadakse kätte järgmine küsimus. Küsimus käib Cisco Eesti juhi Endo Viirese kohta ja vastuse sellele leiaks ka muide ühest eelmise aasta Arvutimaailmast. Noorte jaoks on vastus peidetud ühte arvutisse.

Kell 16.30 näitab projektoripilt, et võistkond “Datel” on lahendanud viimase ülesande ja saavutanud võidu. Saali laekuvad võistlejad on hoopis teisest puust, kui veel mõne aja eest elutute pilkudega saalitoolidel tiksunud tuimad tükid. Päev on päästetud.

4000

2008-03-08T23:33:00.005+02:00

Tänane õhtu tõi huvitava numbri - Kanal2 telesaates "Üks päev..." teadis Anu Saagim öelda, et Justi müüginumber on 15 000 juurest kukkunud 4000 peale.

Mõtlesin, et kuulsin valesti, aga Priit on samamoodi kuulnud. Ega ei tea ju pidutädi allikaid ning võibolla ajas ta magamatusest ja pidevast tipsutamisest midagi sassi, aga kui ongi 4000? No siis on laiatarbe sopakas nišižurnaalist Arvutimaailmaga samal pulgal. Veider lugu. Aga ilmselt mitte võimatu, kui kommipaberite kujundaja pandi seltskonnaajakirja tegema.

Lõdvestav sörkjooks, väike venitus ja dušš

2008-03-07T23:10:00.003+02:00

Sel korral siis sedamoodi. Ei hakka praegu pikemalt sisust kirjutama. Ega reede õhtul keegi niikuinii arvuti taga ei istu. Ainult tõsise arvutikallakuga inimesed, kellel eraelu ei ole ja silmade efektiivne fookuskaugus 50 cm :)

Kaido toodi ka Saksamaalt ühes tükis tagasi. Juba online ja rääkisime järgmisest numbrist. Kes ikka kiidab kui...

Liikluspropaganda kui tibi selga vesi

2008-03-07T01:51:00.002+02:00

Pole ka ime - tegemist oli ju laupkokkupõrkega hinnanguliselt 100-110 km/t kiirusel.
Autost aga kakerdas välja noor neiu, kelle esimesed sõnad olid, “ma ei teadnudki, et sel masinal on turvapadjad…”.
Pikemalt Kalju blogis. Millegipärast mul on tunne, et tema blogi ei külastata massiliselt ja seda postitust võiks näha rohkem inimesi.

Kuhu see kiire on!?

Finišijoon paistab

2008-03-06T22:55:00.002+02:00

Tihe nädal on olnud ja iga tähelepanu kõrvalejuhtimine on pinget suurendanud. Samas on kogu aeg olnud kindel veendumus, et žurnaal saab õigel ajal trükki. Saab kah! Eks ole seda deadline'i kogemust ning võimaliku ja võimatu tunnetust piisavalt.

Kuna Arvutimaailm jaanuaris ei ilmu, siis see vahepealne paus harjutab väga kiiresti kergema koormusega ära. Eelmine number sai seetõttu märkamatult kokku, kuna pika aja jooksul lahustuvad töised tegemised kuidagi olematuks. Sellepärast nüüd tunduski olukord palju pinevam.

Avastasin täna 10 aastat vana AMi lugedes, et juba toona tehti seda ajakirja kaugtööna. Juhtkirjas oli see sõnaselgelt kirjas ja ka märkus, et toimetajaid ei maksa toimetusest otsida :)
E-riigi arendamist lubanud regionaalministriga intrevjuud tehes oli tema esimene küsimus mulle samuti - et kuidas te seda nii teete, et ei istugi iga päev üheskoos?

No näed. Kaido sehkendab endiselt CeBITil ja teised on eiteakus. Laadis sealt 150 mega pilte serverisse ja homme saadab veel teksti ning kui need neli lehekülge paika saavad, siis ongi tööpäeva lõpuks kõik purgis.

Viirused arvutitele nagu terroristid lennukitele

2008-03-06T13:37:00.003+02:00

Sain just hetk tagasi kätte Hansapank Eesti uue peadirektori Priit Perensi vastused rubriiki "Mina ja arvutimaailm". Toob seal ühe huvtava võrdluse:

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Kõige enam segab lõputu vajadus turvalisust tõsta. See on arvuti kasutamise juba üsna keerukaks muutnud. Arvutiviirused (õigemini nende tegijad) on saavutanud samasuguse tulemuse nagu rahvusvaheline terrorism. Lennukitega lendavad inimesed endiselt, aga see on turvakaalutlustel väga ebameeldivaks ja inimväärikust alandavaks tehtud.

Ok, üks vastus veel siis siia:
Millal saite endale esimese oma arvuti?
Oma arvuti tööl tekkis mulle 1988. aastal hotellis Viru, kus ma poole kohaga programmeerijana töötasin. See oli personaalarvuti Olivetti. Kui ma õigesti mäletan, oli sellel riistapuul mingisugune üle andmebaasi liitmise probleem, mida ma lahendada ei suutnud. Kõik nagu töötas, aga aeg ajalt muutusid summad valeks. Kui arvuti vahetus, hakkasid ka programmid tööle. Kõigi arvutikasutajate peamine lõbu oli sellel ajal mäng „Digger”. Õnneks sai seda nii palju mängitud, et pärast ei ole mänguhimu tekkinud.

Ülejäänu juba järgmise nädala Arvutimaailmast ;)

Arvutimaailm CeBITil

2008-03-06T13:01:00.001+02:00

Vana tuttav CeBIT on väiksemaks jäänud, aga väiksemal pinnal on tunglemist endiselt palju.

Kuna Arvutimaailma märtsinumbri trükkinimekuni on aega veel loetud tunnid :) siis sünnib CeBITi lugu otse bloogis. Kui keegi soovib suunata kuhugi konkreetsesse boksi midagi vaatama, siis võiks kommentaarides teada anda. Kui jõuab, käib ära.

Samsungi boksis: monitor venib veel suuremaks

Eilne esimene päev kulus põhiliselt Samsungi boksis, kus monitoride ja muude ekraanide tootesuuna juht Yoon-ho Ha andis väikese pressikonverentsi Balti ajakirjanikele. Boks on küll veidi väiksem kui näiteks üleeelmisel aastal, kuid parajalt lahmakas ikkagi. "Maailma suurimaid" on ka esindatud, nagu igal aastal. Suurimad diagonaalid jms.

Ärimonitoride 4:3 suhtega mudelid kaovad lähiajal, ennustab Ha. Sel aastal ületab Wide formaat juba 50% piiri ehk laiekraane hakatakse müüma rohkem kui tavaformaadis ekraane. Samsungil on Wide osakaal 65%.

Diagonaal venib sel aastal valdavalt 22-tolliseks arvutiekraanidel. 2009. aastal peame laudadele mahutama juba 24-tollise vedelkristallpaneeli.

Lisaks tulevad suurte monitoride kõrvale pisikesed. Näiteks väike 5-tolline MSNi jaoks. Siis ei pea suurel tööekraanil nii palju aknaid lahti hoidma.

Pealetungivate läikiva pinnaga ekraanide kohta arvab Ha, et kodus on nad ehk väga head, aga firmades halvad, kuna firmades palju valgusteid ja need peegeldavad liiga palju läikivalt ekraanipinnalt. Firmades pole ka kirkamad värvid nii olulised. Aga trend on siiski ka ärimonitore läikivana teha, mis siiski Koreas pole populaarne.

Küsimusele, kas on mingit vahet toodetel, mis tulevad Venemaale ja Ida-Euroopasse võrreldes Lääne-Euroopa ja USA kaubaga vastab Ha, et mingit muud vahet pole kui see, et erinevates riikides on populaarsemad erinevad mudelid. "Aga sel aastal on ka Ida-Euroopas hakatud sama suure diagonaaliga monitore ostma kui näiteks USA-s, vahed vähenevad," tõdeb Ha.

Blackberry boksis aega viitmas

Küsimus RIM Blackberry esindaja käest, millal siis see imetelefon Eestisse jõuab, mis USA-s pea iga kolmanda ärimehe taskus asub, põhjustas suure ajakao. Kutsuti üles nõupidamisteruumi, aeti kokku müügi- ja arendustegevusega tegelevaid spetsialiste. Lõpuks istus lauda Jessica Brookes, kes tegeleb uute turgudega. Ajasime juttu nii umbes pool tundi, kuid tulemuseks oli see, et Eestis veel ei müüda, aga operaatoritega käivad läbirääkimised, millistega konkreetselt, seda ei saa veel öelda ja kas ning millal Blakberry nutitelefonid Eestis müügile saabuvad on endiselt ebaselge. Läbirääkimisi operaatoritega nemad kommenteerida ei saa.

Tühjad ja kinnised hallid

Mitu halli on CeBITil sel aastal hoopis tühjad. Näiteks 11. hallist tuleb ringi mööda käia ja 27. hallist saab vaid messialalt välja, bokse pole. Võib-olla on kuskil veel tühje, väiksema numbriga hallides pole veel käinud.

Uus nähtus on kinnised hallid kutsetega tegelastele. Seal püütakse resellereid ehk edasimüüjaid. Lindid on ees, rahvas täidab ankeete. Alles siis saab valitud seltskond bokside vahele, kus jagatakse rammusamat nänni. Eksponendid on tüdinud suurest nännikaost, mis on tingitud kohalike koolijütside aktiivsest tegevusest. Kinnistes hallides on iga ringijalutaja potentsiaalne ostja.

Eesti boks endiselt trepi all

Eesti väljapanek on üsna tagasihoidliku visuaalse poolega, kuid leida on teda lihtne jälle samast kohast - 9. halli trepi alt. Osalevad riik ja kaheksa firmat. Silma torkavad igasugused e-teenused: e-õpe, e-riik ja e-valimised. e-politseid oma autoga sel aastal pole. See-eest näib politseiteema sakslaste seas populaarne olevat, mitmel pool hallides on Saksa politsei oma samasuguseid e-patrullautosid välja sättinud nagu Eestil mõni aasta tagasi.

Riigi kohta räägib RIA kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe, et e-kooli kohta on väga palju huvi tuntud. X-teed näidatakse ka, e-valimiste kohta küsis kohe esimesel hommikul üks saksa ametnik. Kuid Saksamaa "papist" ID-kaartidega on seda veel raske rakendada. Enamuses riikides on e-riigil veel puudu keskne IT-lahendus andmebaasidega, mis kogu asja taga peab olema.

Mobiil-ID-d üritatakse ka tutvustada, aga sellest arusaamine on inimestele raske, ütles Katrin Pärgmäe. Ei mõisteta, mismoodi see töötab. Pika selgitustööga jõuab muidugi kohale.

Eestlasi on CeBITil üsna märgataval hulgal. Eesti boksi juures peatub pidevalt erinevaid arvutitegelasi, tuntuid kui ka tundmatumaid. Eestlasi on nähtud ka mujal boksides, näiteks ühe ülikooli juures boksis tutvustati eesti tudengite tehtud tarkvaralahendust.

Kolmekesi istuvad laua taga mustades särkides CERT-i tegelased, kes on Eesti boksis olijatest kohaliku meedia lemmikud. Saksa meedia on käinud küberrünnakute-teemalisi intervjuusid tegemas.

Muudest toodetest ja boksidest siis veidi hiljem.

Tali võib taevasse jääda, AM mitte

2008-03-05T16:13:00.003+02:00

Jah, tänan küsimast, hästi läheb. Deadline'i nädal, tegemist jagub. Kaido on CeBITil, tuleb täna-homme tagasi. Kui sealt ka loo kätte saab, siis reede õhtul žurnaal trükki. Kusda pääseb!

Huvitavaid lugusid on töös terve rida, eks pistan killukesi järgmisel nädalal ka siia välja. Mõnda asja ei raatsi veel mainida, sest äkki päevameedia hakkab liiga vara kinni. Ise sain nii mõnegi üllatava asja teada seoses e-riigi temaatikaga, mille jaoks siin vahepeal sai küsimusi kogutud.

Meie veebikriitik Aksel Kotkas jõudis Tallinn.ee kohta arvustuse kirjutada ja üks teine sait saab tänu sellele kuu aega veel kriitikavabalt vegeteerida :) Aga küll tuleb ka selle kord. Käsikirjad ei põle, nagu me teame kirjandusklassikast.

Tõnu Samueli turvalugu on sel korral seksikas. Näitab mida Google'iga teha saab, kui inimesed ise rumalad on ja andmeid ripakile jätavad. Endiselt võib guugeldada endale krediitkaardiandmeid - kui mitte endale kauba koju tellimiseks (et mitte vahele jääda), siis võib probleemid saata näiteks mõne ebasõbraliku tegelase aadressile.

Näitab ka, kuidas ta leidis veebikaamera, mis näitas kogemata internetti börsifirma juhatuse koosolekuid. Ning guugeldas veitsa Eesti tutvumis- ja seksiportaalides, et andmeid kõrvutades targemaks saada.

Suures võrdlustestis on 20-22-tollised LCD monitorid. Kaheksalt mudelit sai Kaido laborisse.

Ma nüüd siis sebin edasi. Kui miskit on - kirjutage!

Teeme siis ka 3000-se väljamineku

2008-03-01T00:47:00.002+02:00

Kuigi Kirjatsura blogil on rohkearvuline lugejaskond, väärib selline info levitamist:
Ehk et keski vallavanem nõuab raha selle eest, kui keegi söandab oma kodukal nende valla suusakeskusele viidata. Lugege ja imestage.

Mida? Mida!? Midaaa???

2008-02-29T20:40:00.003+02:00

Ekspress tegi ka nüüd väikse ülevaate ja kogus kokku arvamusi, mis puudutab Tallinna "uut" kodukat.

Mida-kellena imesait on endiselt üleval. Head hiirega täpsussuusatamist. Talv jäi ju taevasse.

Eesti jälle rahvusvahelises IT-meedias :)

2008-02-29T18:25:00.001+02:00

Küberrünnakutest pole aastatki möödas ja Eesti on jälle rahvusvahelises meedias :)

Engadget tegi uudise HP ja Eesti Ekspressi kampaaniast leidmaks kõige koledamat sülearvutit. Toimetus on lisanud uudisele pildi ühest "võistlejast", mis olevat Volga alla jäänud...

Abikäsi allkirjade kogumisele

2008-02-28T12:52:00.004+02:00

Eile-täna on õnneks taas päevakorrale tõusnud üks oluline teema, mis vahepeal juba lootusetult unustati ning tundus, et masinavärk on pöördumatult tööle lükatud. Teate küll, poliitiline tahe on kõikvõimas. Äkki siiski pole?

Allkirju klaasist risti ja Harjumäe lõhkumise vastu kogutakse SIIN.

Kindlasti selline "allkiri" varsti kustutatakse, aga "loogika" selles on muidugi kõva:
487 Pöörumine on subjektiivne Näiteks mulle see kavand meeldib

Pöördumine on mõistagi põhjendatud ja nagu näitavad esimesed sajad allkirjaandjad, siis ka ootatud samm.

Liig palju otsuseid tehakse subjektiivsel meeldib-ei meeldi tasandil. Põhjendamatu, praaliv enesekindlus "mul on õigus, sest mina arvan nii" on vastikult valdavaks mõtteviisiks saanud.

Turvaline Tallinn ehk uskumatu lugu Rävala puiesteel

2008-02-27T19:46:00.002+02:00

Kaido says (19:29):
Muide, eile stuudios pildistades me unustasime lahkudes ühe monitori kõnniteelt autusse tõsta
M: says (19:35):
??
Kaido says (19:36):
jäi mõlemil kahe silma vahele. aga poole tunni pärast oli alles
M: says (19:41):
uskumatu
Kaido says (19:42):
mhmh
Kaido says (19:43):
Turvaline Tallinn
M: says (19:43):
hea et veekahuriga puruks polnud lastud
Kaido says (19:44):
oleks saanud vastupidavustesti
Kaido says (19:44):
või "mis on LCD kõhus" testi

Selline õnneliku lõpuga lugu juhtus eile märtsi numbri võrdlutestis osalevaid 20-22-tolliseid monitore pildistades. :)

"Kriitiline mänadzment ja pressiesinduse tehnoloogiad"

2008-02-27T13:57:00.003+02:00

Saabus nunnu kutse unikaalsele suhtlekorraldaminse seminarile, mis on nii nii praktiline, kui interaktiivne ja kuhu tuleb registreeruda võimalikult kiiresti seoses kohtade arvu piiratud kogusega. :)

Lugupeetud daamid ja härrad!
Kutsume Teid unikaalsele seminarile, mille teemaks on
« Korporatiivne suhtlekorraldamine (PR). Reklaami ja PR praktika tänapäevases panganduses».
14. märts 2008.a. 11:00 – 15.30.
Toimumise koht: Tallinn, Eesti Gaas hoone suur konverents saal, Liivalaia 9
Kelle jaoks:
Seminar on mõeldud juhatajatele, spetsialistidele public relations, turundus ning reklaami valdkondades.
Seminari programm hõlmab korporatiivse suhtlekorraldaja tegevusala ja on koostatud autori (M. Kozhokini) kogemuse ja praktika peal.
Seminar tuleb nii praktiline, kui interaktiivne.
Esineb: Mikhail Kozhokin , ZAO «Bneshtorgbank Roznichnie uslugi» (VTB 24), Moskva, juhatuse president-esimehe asetäitja, kes kurjeerib panga üksused, mis tegelevad reklaamiga, kõrgeima võimu suhetega, avalik suhetega, meedia sektoriga, turundus uuringutega ja samuti panga personali teenistusega. Hr. Kozhokin tegeleb veel panga korporatiivse kultuuri väljamõtlemisega ning selle kujundamisega.
Tema on üle 50-ne töö autor ajakirjandus väljaannetes, mõned nendest on rahvusvahelistes kirjastamistes ilmunud.
Professor.
Ajalooteaduste kandidaat. Moskva riiklik ülikool M.V. Lomonosovi nim. 1988.a.
Kavas:
 Kriitiline mänadzment ja pressiesinduse (PR) tehnoloogiad.
 Reklaami ja PR-tehnoloogiate rakendus kritiiliste situatsioonide kõrvaldamiseks.
 Õigete massiteavete vahendite valimine ja tehnoloogiad ajakirjaniketega koostöö tegemiseks.
 Finantsilise pressiesinduse ebatavapärased meetodid.
Seminari keel: vene. Vestlemine ja küsimuste esitamine võimalik inglise keeles.
Pileti hind: 780 EEK.
Eesti-Vene Ettevõtjate koja liikmetele: 350 EEK/in.
Palume registreeruda võimalikult kiiresti seoses kohtade arvu piiratud kogusega.
Lisainfo saate: 9.00-17.00 Liivalaia 9-102, 1 korrus või telefoni teel: 6 454 531, 6 454 541, fax 6 454 531, email : erpp@hot.ee
Lugupidamisega,
Eesti-Vene Ettevõtjate koja direktsioon
***
See kiri ei ole SPAM, Teie e-mail on saadud avalikest allikatest.
Vabandame, kui meie kiri Teid hairis.
Kui te ei soovi tulevikus analoogseid pakkumisi saada, saatke
palun tühi e-mail aadressile: erpp@hot.ee

Tallinn.ee üks tegija Lausingu ekstööandja

2008-02-26T15:03:00.003+02:00

Pixel.ee foorumis on leitud veel üks huvitav detail:

Tallinna Linnavolikogu aseesimees Tarmo Lausing oli 2004 november kuni 2005 aprill AS Spin Tek müügispetsialist.

Ehk et omamoodi tuntud keskerakondlane on töötanud müügimehena firmas, mis juba vähemalt kaks (kuskil oli kirjas ka et kolm) korda on müünud linnale oma kodukategemisoskust.

Väike Eesti, pole midagi teha. Teeks siis vähemalt kasutatava koduka.

Paar näidet Tallinna uue koduka sisulisest nõrkusest

2008-02-26T11:29:00.004+02:00

Ajaloo iluks siia üks näide ka paljukirutud Tallinna kodukalt. Jättes kõrvale kogu tehnilise kriitika, siis närides läbi sellest jubedast navigatsioonist, eesmärgiga saada teada milline on Tallinna parkimiskorraldus, on tulemus selline nagu ekraanipildil näha:

1. Ei mingit üldist kirjeldust, kus-kuidas-palju-maksab vms.

2. Kõige tähtsam asi on mingi Pirita parkimise pdf.

3. Järgneb hübriidmootoriga sõiduki parkimise soodusloa taotlemine, mis puiudutab veel vähem inimesi, kui Pirital elanikke.

4. Järgnevad mingid muud mõttetud lingid, viimane neist "Parkimiskorraludse teenused", millel klõpsates avaneb mingi otsing, aga miski ei seleta mida ja mille jaoks sealt otsida saab. Päises on märksõna "Alguses". See ei ütle nagu ka midagi.

Täiesti uskumatu.

Võrdluseks vaata vanast veebist parkimist käsitlevat lehekülge. Oleks ometi asjapulkadel niipalju halastust, et nad vana veebi maha ei võta, sest lisaks tehnilistele puudustele on uus sait ka sisuliselt vähem kui nõrk.

OÜ Ärireklaam oli sõltumatu ekspert

2008-02-26T11:18:00.002+02:00

Linnavalitsusest tulnud tagasiside kohaselt osales endine linnaametnik Torga (kelle sõnul on tema firma tehtud Tallinna uue veebi kontseptsioon ja otsinguloogika) sõltumatu eksperdina ja Tallinna koduka peamine looja oli AS Spin TEK.
***
Selgitus segadusele - praeguse (hetkel aadresil www.tallinn.ee nähtava) veebilehe loojaks ning ka vastava hanke (nr. 031983) võitjaks on AS Spin TEK. Hr Proomet Torga (E-projekt) osales projektis sõltumatu eksperdina.

Janno Kauts
Projektijuht
Tallinna linnakantselei
***
Veider, et kui eelmisel korral oli uue koduka avamine suur meediasündmus ja toimus (küll läbikukkunud) countdown koduka avamiseni, siis eile oli muidu hoogsalt igast liivakasti avamisest ette ja taha "uudiseid" saagivast Raepressist täielik vaikus.

Tallinna koduka tegi endise linnaametniku firma

2008-02-25T18:52:00.006+02:00

Uue Tallinna koduka teinud firma OÜ Ärireklaam (http://www.eprojekt.ee/) kuulub Proomet Torgale, kes tegeles linnale üleeelmise koduka tellimisega 2001-2002 aastal. (Savisaar oli esimest korda Tallinna linnapea 2001-2004.)

EPL kirjutas toona: Linnavalitsuse teabeosakonna peaspetsialisti Proomet Torga sõnul otsitakse firmat, kes pakuks kolme aasta jooksul komplektset veebilahendust ning loodavate väljundite hooldus- ja majutusteenust. "Konkursivõitja kohustuseks on luua täiesti uus interneti kodulehekülg, mida oleks tulevikus võimalik laiendada lisanduvate moodulitega. Leping pakkujaga soovitakse sõlmida 36 kuuks, mis peaks hajutama ka võimalikke riske," ütles Torga Raepressile.

Arusaamatuks jääb uue koduka aluseks oleva riigihanke pakkumise kutses toodud tingimustele vastamine: "Pakkuja majanduslikule seisundile esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid: Taotleja viimase kolme (3) lõppenud majandusaasta netokäive tarkvara arenduse teenuse osutamisel peab olema vähemalt 1 000 000 (üks miljon) krooni igal aastal..."

Kutse tehti 2006. aasta novmbris. OÜ Ärireklaam 2005. aasta äritulud oli 523 647 krooni, 2004. aastal 385 706 krooni...
***
2002. aasta kodukas - tellimist organiseeris linnaametnik Torga/linnapea Savisaar
2005. aasta kodukas - linnapea Palts
2008. aasta kodukas - koduka tegi Torga firma/linnapea Savisaar
***
Arvutimaailma veebikriitiku Aksel Kotka kiirkommentaar:

Kotkas says (19:41):
Püha taevas, kui Firefoxil AdBlock peale keerata, läheb asi puhta skisofreenilseks kätte!
Kotkas says (19:42):
kalev.ee poisid võivad kergendatult hingata
Kotkas says (19:42):
Vabariigi Sitima Portaali tiitel on auga edasi antud.
***
Blogi statsi vaadates selgus, et ka Hinnavaatluse foorumis käib kritiseerimine.
***
EPL artiklis nimetatakse Tallinna uue koduka autoriks firmat Spin TEK, mille kodukal tuuakse tehtud tööna välja Tallinna eelmine kodukas.

Samas eProjekti nime kasutav OÜ Ärireklaam ütleb enda kodukal, et uus Tallinna koduka kontseptsioon ja otsinguloogika on nende tehtud.

Kes selle hanke siis võitis ja kes kellele alltöövõttu tegi?

Kesikud võtsid "Paltsi koduka" maha

2008-02-25T18:16:00.003+02:00

Kui ma õigesti mäletan, siis see Paltsi ajal tehtud Tallinna kodukas ei olnud enam kesikutele koššer ning valminud on mingi uus käkk.

Ühtlasi on hingusele saadetud Paltsi-aegne Tallinna logo.

Kommentaare võib lugeda näiteks siit (klõpsa "Kommentaare", siis ilmuvad teised ka välja).
***
Kontrollisin mälu, jah, koduka eelmise versiooni loomise ajal oli linnapea Palts. "Uue kodulehekülje üle kutsuti nõu pidama Tarvi Martens, Hendrik Roonemaa, Anto Veldre, Linnar Viik, Henn Sarv, Arvo Mägi, Peeter Marvet, Aavo Kokk ja Allan Martinson."

Nüüd siis tegi koduka kahest inimesest koosnev OÜ Ärireklaam asukohaga Maapere, Raasiku sidejaoskond, 75220 Harjumaa.

Põnev.

Kogume küsimusi e-riigi kohta

2008-02-21T13:26:00.003+02:00

Kas sul on küsimusi seoses e-riigiks nimetatava loomaga, millest kõik kuulnud on, aga mitte keegi näinud pole? Kui on, siis ole lahke ja saada oma küsimusid meile e-kirjaga või pane postituse alla kommentaaridesse. Siin on üks lugu tulemas, kus saaks küsimustele vastuseid leida. Kui tuleb palju häid küsimusi, võib päris kindel olla, et tuleb veel rohkemgi lugusid.

Võite ka kirjutada kus e-riigi olemasolu puudumine kõvasti tunda annab, milliseid konflikte olete kohanud praguste süsteemide töös või milliseid ohte näete ees ootamas, kui mõni avalikult juba välja käidud idee peaks teostuma.

Aega homse/reede õhtuni. Aga mis kohe tehtud, see homme hooleta.

Aitäh ette ja taha.

ID-kaart kaotas digisüütuse

2008-02-18T17:36:00.005+02:00

Täna see siis juhtus - ma kasutasin ID-kaarti elektrooniliselt ja andsin digiallkirja. Esimest korda. Noh, eks on võimalik harjuda, aga no see ei ole kütkestavalt aktratiivne ja kiire ja noortepärane ja lihtne jne.

Esteks ma tellisin endale ID-kaardi kohe kui see võimalus kunagi tekkis. Viis aastat tagasi? Vb veel rohkem, aga umbes nii. Mingi eelregistreerimine siis oli, aga riigilõiv jäi vist maksmata ja sinnapaika see asi jäi. Eelmisel sügisel läksin teisele katsele ja olen pärast seda kaarti kasutanud ainult piiriületusteks. Ei hakanud ma paar aastat tagasi kingiks saadud ID-kaardi lugejat välja otsima isegi siis, kui hiljuti see mingi loterii korraldati. Kuigi kiusatus oli. Kampaania polnud paha. Aga tänagi oli tegu, et mitu korda kolitud vidin üles leida.

Kes siis digisüütuse võttis? Statistikaamet. Spämmivad e- ja paberkirjadega, et mingeid andmeid vaja. Raamatupidaja seletas, et kui ma ennast peakasutajaks regan, saan talle anda tavakasutaja õigused ning siis on võimalik tal vajalik statsi ära saata. Proovime. Statistikaamet jagab õpetusi ja taotlusvorme, mida võimalik ka digiallkirjastatult saata.

Nende PDF-failil oli muide selline kiiks, et enda andmeid saad alumistele väljadele sisestada ja salvestada, aga taotluse tüüpi (ehk et mida sa taotled) ja selgitava lahtri sisu taotluse ülaosas ei salvesta. Proovigu siis ilma hakkama saada. Jätsin Wordi failis tegemise tagavaraks, kui nad jonnima hakkavad. Kirjutasin vanamoeliselt e-kirjas, et milleks ma selle pooliku taotluse saadan.

Panin siis juhtmed-kaardid kokku ja proovisin soojenduseks ID-kaardiga panka logida. "ID-kaarti ei leita või on Teie sertifitseeritud sessioon kasutatud (sulgege veebilehitseja ja avage uuesti)." Seda oli arvata, et liiga lihtne ei saa see olla. Varasemast oli meeles aadress http://www.pass.ee/. Sealtkaudu jõudsin mingi vajaliku tarkvara paigaldamiseni. Peale seda läks panka logimine juba paremini.

Aga kuidas siis see brauseris avanenud ja täidetud PDF-fail allkirjastada? Mõtted otsas. Salvestasin faili desktopile. http://www.id.ee/ ütles, et klõpsa allkirjastataval failil parema nupuga. Ilmunud aknas oli tänu eelnevalt installitud tarkvarale küll kolm uut valikut - nende erivärvilised medaljoni kujutavad ikoonid olid näha, aga mitte tekstilisi selgitusi mis on mis. Proovisin esimest ja tulemuseks oli: "Antud leheküljelt saad tellida juurdepääsutõendi, mis on vajalik ligipääsuks SK teenustele. Juurdepääsutõendi tellimine on võimalik ID-kaardi või Mobiil-ID'ga. Jätkamiseks vali isikutuvastuse viis."

Siis oli mingi OK või "Edasi" vms klõpsamine mille peale tuli: "Sisene ID-kaardiga Juhtus viga:
Sisenemine ID-kaardiga ebaõnnestus."

Panin kõik aknad kinni ja hakkasin otsast. Selleks ajaks oli tekstita menüü anomaalia kadunud ja selgusid medaljonide tähendused:
Allkirjasta Mobiiliga
Allkirjasta ID-kaardiga
Krüpteeri ID-kaardiga

Klõpsasin siis seekord teisele valikule. Peale seda läks juba tõrgeteta, sisesta muudkui juhendite järgi PIN1 ja PIN2 ja topi neid järjest avanevatesse akendesse ja pane linnukesi, et oled ikka teadlik millega sa tegeled.

Üllatusena selgus veel vahepeal, et kehtib mingi 10 digiallkirja piirang kuu kohta.

Kokkuvõtteks. Noh, jah, töötab. Eks kasutan edaspidigi, aga vaevalt et see 10x piirang jalgu jääb. Tore, et selline võimalus on olemas, aga masskasutuse osas jään endiselt skeptiliseks.

Vaatasin kunagi seda www.mid.ee tsirkust kah - no pinguta palju tahad ja näita inimestele, et see on nii seksikas ja lihtne ja lõbus, aga ei veena. Ma ei muretsegi niivõrd turvalisuse või illuminaatide vandenõude pärast - aga see "sisesta PIN1 ja nüüd siseta PIN2 ja nüüd vaata kas arvuti ekraanil ja mobiili ekraanil on ikka sama kood ja sisesta aga jälle mingi PIN... vaata oma SMSe" - sellised asjad ei saa populaarseks saada. Vajalik, aga nišitoode.

Paadami tegemata kodutöö

2008-02-15T19:54:00.003+02:00

Hämmastav, kuidas Rahvusringhäälingu nimega tuntuks saada üritav ETV ja Eesti Raadio kompott ei taha elust õppust võtta ning üritab vastuvoolu ujudes vigu tehes veel nende üle uhke olla.

Päevaleht kirjutab kuidas ERRi tegelinskitele ei meeldi eurolaulu kandidaatide videod Youtube'is ja käskis need autoriõigustele viidates maha võtta. Isegi kui ajend selliseks sammuks tuleb mõnelt juriidilise osakonna töötajalt, kel võimalus enda kompetentsi näidata ja paguneid teenida, võiks olla kuskil otsustusmehhanismis laiemat pilti nägevad inimesed.

Proovisin olla eurooplase nahas, kes otsib Eesti eurolaulu 2008. Ta teab selle pealkirja "Leto svet" ja lisab Googli otsingusse veel märksõna "eurovision". Esimene otsingutulemus viitab kohe ETV kodulehele. Tubli töö! Ainult et tegu on lauluvõitsluse tulemust kajastava pressiteate-laadse leheküljega, mis on eesti keeles. Eurooplane on hädas, otsib võimalust keelt muuta ja klõpsab ekraaninurgas "eng". Tulemuseks on pool eesti- pool ingliskeelne lehekülg, mis teatab eurooplasele, et "Pursuant to § 40 (1) of Estonian National Broadcasting Act..." jne. Ehk et talle räägitakse ringhäälinguseadusest, ringhäälingu nõukogust, Margus Allikmaast ja ETV levialast. Ainus lootustandev link "Promotional videos" viib mingite hoopis muude asjadeni. Ei aita ka Google'i otsingud "estonia eurovision" või "estonian songs eurovision". Ka alustades ETV avalehelt, ei õnnestu välismaalasel ilma võlusõna "eurolaul" teadmata kuigi kaugele jõuda.

Sellises valguses tundubki, et õigus on wollil (ta ise tahab seda nime väikese algustähega näha), kes pakub Youtube'i tsenseerimise põhjuseks Paadam & Co häbitunnet Leto Sveti võidu pärast.

Autoriõiguste küsimused Youtube'is on maailma avalikkuse tähelepanu köitnud juba paar aastat ja iga vähegi asjatundlik valdkonnas töötav jurist võiks teada millised arengud on toimunud. ERRi suur iidol BBC lõi Youtube'iga koostöö tegemiseks käed eelmisel aastal ja britid pole ainukesed. Ka teised sisutootjad on aru saanud, et kasulikum on koostööd teha ja seeläbi oma populaarsust kasvatada, kui et otsida üles nupukate kasutajate taas ja taas üles pandud videosid ja nende mahavõtmist nõuda. OK, Viacom tegi diili Joosti ja mitte Youtube'iga, aga mõte on sama. Sony jällegi valis partneriks Youtube'i ja väga mugav on vaadata muusikavidosid, mis on ühtlase helinivoo ja pildikvaliteediga ning autoriteetsest allikast.

OK, ERR pole Sony, et Youtube peaks temaga eraldi superlepingut tegema. Küll aga on ERRil võimalus teha oma lauluvõistluse autoritega kohe selline leping, mis võimaldaks kasvõi ERRil endal osalejate videod Youtube'i üles riputada. Mitte et hakata oma tobedalt koostatud ja aegunud põhimõtetega lepingut ettekäändeks tuues iseendale ja Eurovisioonil osalemise põhieesmärgile vastu töötama.

Vastu töötama selles mõttes, et Eestile populaarsust tooma pidavad laulud on väliskasutajate jaoks vähemalt ERRi ideaalis nüüd käeulatusest kaugemale nihutatud. Lisaks jätab kogu see tegevus ERRist ebaadekvaatse ja ebaeduka mulje, sest otsing "eurolaul", mille alusel Youtube'ist videosid roogiti, annab endiselt kaks lehekülge vasteid, nende hulgas ka kogu eurolaulu finaali saate - ja seda ei ole üles laadinud ETV. "Estonia ja eurovision" annab aga kohe esimesena kätte "Leto sveti" video. Milleks tulemusetult tõmmelda ja endale ainult naeruväärset kuulsust koguda? Äkki likvideeriks väiklase häbitunde ja/või arvutimaailmas mitteorienteerumise ning korraldaks hoopis ise oma lepingud ja töö paremini?

IT Grupi juhtide kogemata-duo

2008-02-15T02:11:00.001+02:00

Viimased poolteist aastat, peale Arvutimaailma muutumist riistvaraajakirjast IT-äri laiemalt käsitlevamaks žurnaaliks, oli kaanel persooniloo peategelane. (Norijatele - tõsi, oli üks erand, aga see pole oluline ja põhjus oli hea.)

Nagu siit juba lugeda on olnud - esikaane põhiviide peab edaspidi reklaamima kas olulisemat Fookuse või Labori lugu. Sel kuul siis esikaanel IT Grupi asutaja ja nõukogu esimees Jaak Ennuste, sest tema on üks neist 14st juhist, kes Arvutimaailmas järgneva aasta jooksul arvutimaailmas oodatavaid muudatusi kirjeldab. Miks on pildil just tema? Kindlasti IT-ringkondades väga tuntud inimene, end Eesti vanimaks IT-võtteks nimetava IT Grupi asutaja, pluss veel teemasse kõlav perekonnanimi. Arutasime Siimu-Kaidoga kolmekesi, et keda pildile paluda ja tema oli esimene valik ning peale telefonikõne selgus, et muid variante pole vaja enam kaaluda. Saime kokkuleppele.

Muidugi ma olin teadlik, mis ajakirjas tagapool toimub, aga oleks olnud väiklane hakata kätt ette panema. Nimelt - IT Grupile kukkus sülle trikk, mille saavutamiseks oleks pidanud mõni PR-firma naba paigast nikastama ja poleks ka siis sellist tulemust suutnud garanteerida. Kübaratrikiks nimetatakse spordis samalt tegijalt kolme punkti kogumist, aga ma ei näe väga palju ruumi, mida IT Grupp veel võinuks saavutada.

Juhuslikult on selle kuu Arvutimaailma persooniks IT Grupi uus tegevjuht Esti Ehatamm-Koppel (pildil). Inteka tegemine oli meil Kerliga plaanis aga juba eelmise aasta 28. novembril, kui uudis Esti saabuvast ametikõrgendusest avalikuks sai. Lugu sai valmis jaanuaris, üle kolme nädala varem, kui esikaane tegemiseks läks.

Ehk et, olnuks kõik vanamoodi, oleks esikal Esti, aga kuna esika loogika muutus, siis sattus sinna tema asemele Jaak. Ajakirjas sees on oma koht muidugi mõlemal. Mumeelest lõbus lugu.

*
Märtsi Arvutimaailma persooniintekas on samuti naisega - Kerli sõnul on kokkulepe olemas. Kusjuures ajendav tõuge selleks intekaks tuli hoopis konkureerivast ettevõttest. Konkurents ei ole alati verine.

ITLi reklaamrännakuga Haapsalus käimise järel on mul hea meel, kui saab IT inimlikku nägu rõhutada. Ma olin ikka tõsiselt jahmunud sellest, kui külmalt ja võibolla isegi üleolevalt keskkoolikud IT-sektoris karjääri tegemise võimalusse suhtusid. Võimalik põhjus - teadmatus ja enese võimete vale hindamine. Olen ülekohtune? OK, siis näide teisest, aga väga silmatorkavast valdkonnast - need sajad ilma igasuguse enesekriitika ja silmaringita inimesehakatised, kes arvavad, et neis on ainest superstaariks saada...

Ma jätan siinkohal pooleli - kell on palju.

Kruuda arvutižurnaal ja selgitus numbritest

2008-02-12T00:18:00.000+02:00

Kruudat hakkasid kah arvutid huvitama.

Noh, vaatame, kas annab sellele pilla-palla-žurnaalile mingi kindlama suuna.
*
Eelmises postituses jäi mainimata, et kaanel on numbrid 1-2 ja (146-147). Selgitan. Varemalt on see asi käinud ikka nii, et kümme numbrit aastas ilmub ja vastavalt jookseb ka numeratsioon kaanel. Nüüda aga on veebraur ja august topeltnumbritega, sest jaanuaris ja juulis AM teadupoolest ei ilmu. Milleks see hea on? Aga sellepärast, et levifirmal pidavat muidu juhe kokku jooksma, kui veebruaris tuleb levitada ajakirja nr 1 ja märtsis nr 2 ja oh õudust - näiteks novembris number 9! Tühja sellest - sisu loeb!
*
Ja tulles tagasi postituse alguse juurde - ajakirju loetakse ikka sellepärast, mis seal sees on, mitte sellepärast, kes teda omab. Ehk et - ma pole üldse pahatahtlik - kõik on veel võimalik.

Kaardid näitasid - Arvutimaailm jõuab trükki

2008-02-08T18:37:00.000+02:00

Täna ärkasin vara, pool üksteist... ptüi, kümme, on vara minu jaoks. Peale vajalikke asjatoimetusi kohtusime Rävala puiesteel fotostuudios. Eilse postituse jätkuks - lahkelt tuli vastu www.loitsukeller.ee ja andis paariks tunniks paki taro kaarte. Kuigi ma kuulun muidu pigem skpetikute hulka, on mulle siiski meelepärane see leebe tagasihoidlikkus kuidas nad seal poes oma asja ajavad. Muide, keller on pool aastat tagasi ka suuremaks tehtud ehk müügisaal on tahapoole laienenud.

Igatahes - ühel hetkel olid kõik koostisosad kohal ning läks lahti "nõidumine" :) Jaak Ennuste vaatas tulevikku ja nägi kõik ära. Fotograaf Kalev Lilleorg pildistas kõik üles. Pärast läksime kõik omi asju ajama.

Siim pani kaane kokku ja saatis trükki, Mari-Liis läkitas vahepealsed 80 lehekülge järele. Kokkuvõttes väga sujuvalt kulgenud deedlainipäev.
*
Teemast mööda pannes ei saa ma jätta märkimata, et eile õhtul võis Magdaleena haigla riietehoius näha unustamatut vaatepilti, mis tänaseks oli kahjuks juba läbi saanud. Nimelt oli seal üks särav riidehoiutädi. Kujutage ette Salme Reegi vanaema õunapuu otsas, aga tibukollases kostüümis, tulipunaste juuste peal looriga(!) kollane kübarake. Ma olin nii rabatud, et ei suuda meenutada, kas tal ka mõned peened kindad käes olid. Mulje jäi, nagu oleks mõni prouake eestiaegsest Werner kohvikust kogemata kombel polikliiniku garderoobi teleporteerunud. Kahjuks ei olnud mul südant paluda luba tema pildistamiseks.

Vaja (laenuks) tarot kaarte

2008-02-07T16:38:00.000+02:00

Abi tarvis. Homme keskpäeval on Tallinna kesklinnas vaja tunni aja jooksul kasutada neid ennustamise imekaarte. Kus neid müüakse või kas kellelgi on laenuks anda? Ega tõttöelda neid päriseks vaja ei oleks.

Võib kirja saata või infi kommidesse jätta.

P.S. Kasutus on ikka Arvutimaailma jaoks ja teeb teie kaardipaki 10x kuulsamaks ;)

Näe, pealkiri ununes panna

2008-02-06T13:30:00.000+02:00

Arvutimaailm tuleb jälle. Reede õhtuks peavad failid trükikojas olema. Sel aastal on deadline'id alguses veidi hilisemad kui seni, kuid kuu-kuult nihkuvad nad taas kuu alguse poole, mis tähendab, et AM hakkab jälle varem postkasti jõudma - pigem kuu alguses, mitte keskosas.

Kaido käis USAs IBMi üritusel - sellega kaasnenud lennureisidest võis siin blogiski lugeda. Meelelahutuslikumast poolest kirjutas ta EPLis. Asjast enesest saab lugeda veebruari Arvutimaailmast. Järgmisena sõidab ta Pariisi, aga sellest juba märtsi ajakirjas. Jagelemist meil reiside pärast ei ole - minul on lendamisest ja hotellidest kõrini, aga Kaidole tundub et klapib see rändamine :)

Järgmises numbris ilmub ka lugu sellest, kuidas ITL Eesti keskkoolides roadshow'd (reklaamrännakut?) teeb. Käisin nendega eelmise aasta lõpus Haapsalu Gümnaasiumis kaasas. Ei näinud just väga lootustandvat pilti. Õnneks on sisseastumisstatistika näidanud, et IKT huvilisi noori siiski jagub.

Võrdlustestis on sisuhaldustarkvarad. Laboris on igasugust kola. Fookuses räägivad Eesti IKT ettevõtete juhid milline näeb arvutimaailm välja aasta aja pärast - 2009 aasta alguses. Tegu pole ulmejutukestega kaduvatest klaviatuuridest vaid puht äriliste prognoosidega, mille alusel nad oma tegevussuundi planeerivad.
*
Ääremärkusena tahan kiita Overalli teenindust. Mul on nendega ka varem olnud hea klapp, kuigi kedagi sealt isiklikult ei tunne. Seekord oli asja paranduse poolele, sest Ixuse ekraan läks õnnetul kombel katki. Veebivormi täitmisele järgnes kiire ja korrektne tagasiside. Kohapeal oli aparaadi parandusse andmise protsess 5+. Valmis tööst teatati juba järgmisel päeval. Lihtsalt suurepärane.

Kuidas Ixuse ekraani ära lõhkuda? Tuleb osta trukiga kinnitatav vutlar, mis aparaadi kaitsmise asemel trukiga ekraani puruks muljub. Ei saaks öelda, et ma seda poleks ette näinud. Mingil hetkel taipasin ja hakkasin aparaati vutlarisse panema nii, et see trukk vastu korpuse esikülge jääks. Siiski oli ükskord juhtunud teisipidi ja teksade tagatasku andis ilma istumisetagi piisavalt survet, et ekraan puruks teha.

Microsoft, Yahoo! ja 2008

2008-02-01T15:38:00.000+02:00

Kuna Microsoft on teinud nüüd konkreetse pakkumise Yahoo! ostuks, siis panen siia viimases Arvutimaailmas ilmunud Kalle Kose ettevaate alanud aastasse. Allpool on rohelisena see osa, kus ta just räägib Microsofti võimalusest Yahoo! osta.

(Selle aasta esimeses Arvutimaailmas, mis peagi trükki läheb, avalikustavad oma prognoosid järgnevaks aastaks Eesti suuremate infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniettevõtete juhid.)

Aasta 2008 koputab uksele

Kui Bill Gates siin ja praegu teie asemel aasta viimast Arvutimaailma lehitseks, otsiks ta ilmselt esimese asjana tuttavat brändikujundit. Ja võimalik, et leiakski. Ent kuidas ka Gates ei püüaks, ei õnnestuks tal suure tõenäosusega eesti keele tõttu dešifreerimatu kattevarju rohkem tuttavlikku tuvastada.

Või siiski? Ilmselt hakkaks talle silma ka üks tuttav arv. See on 2008. Sellega meenuks ainuüksi põhitegevuse eest lõppeval aastal enam kui 5% Eesti tänavusest SKP-st teenivale IT-kuningale, et aeg on võõrkeelne paber käest panna ning pidada plaani, mis hakkab juhtuma järgmise kaheteist kuu jooksul. Loodetavasti on lugejal eesti keelega paremad lood ja enne plaanide tegemist võimalus väljaannet pikemalt lehitseda.
Pole ka võimatu, et kõik, mis uuel aastal teoksile tulemas, on juba ammu-ammu valmis mõeldud ning plaanid ja nägemused paberile, kõvakettale või ajju talletatud. Tõenäoliselt see nii iga vähimatki planeerimist nõudva protsessi, töö või tegevuse puhul ongi. Kuid usutavasti on aastanumbri vahetumisega aktuaalsust kogumas ka paljud uued mõttearendused ning küsimärgid. Üheks põhiliseks nende hulgas on kindlasti see, kas ja mil määral jätkuvad eilsed ja tänased protsessid ka homme, milline on tänaste kiirete arengute dünaamika lähitulevikus ning mille üle on aasta pärast samal ajal kõige rohkem põhjust rõõmu tunda.
Elu on tormakas ja nii mõnigi oluline sündmus mattub tihti küllalt kiirelt uue infolaviini alla. Eriti kehtib see jõudsalt edasi kappavas IT- ja tehnoloogiamaailmas. Kas mäletate näiteks, et vaevalt 12 kuud tagasi oli arvutitootjate juhtiv edetabelipositsioon Delli omanduses? Kas mäletate, et vaevalt aasta tagasi kaotas Apple oma korporatiivnimest sõna computer? Kas mäletate, et veel hiljuti ei olnud keegi kuulnud nimest YouTube, mille omandas pisut enam kui aasta tagasi otsingugigant Google? Või on teil meeles, et vaevalt kolm kuud tagasi teatas suuruselt neljas arvutitootja Acer, et ostab konkurendi Gateway eesmärgiga ohustada kolmandal positsioonil paiknevat Lenovot?

Ühinemiste-ülevõtmiste buum jahtumas
Või on kellelgi meeles, et 2007. aasta paistis silma kui viimaste aegade suurim ühinemiste–ülevõtmistega aasta? Nii oli erakordselt tihe rebimine näiteks tarkvarafirmade pärast, nimetagem siin IBM-i ostetud Cognost, Microsofti ostetud Aquantive'i, Oracle'i jätkuvaid pakkumisi BEA Systemsi ostuks ning SAP AG pakkumist Businesss Objectsile. Loomulikult olid viimased vaid suuremad ja tuntumad, tehinguid väiksemal tasandil oli oluliselt enam. Kuid mis siis ikkagi on sellisele ostupalavikule ühiseks nimetajaks olnud? Kokkusattumusest siin vaevalt et märkimisväärse tõenäosusega rääkida saab.
Ühinemiste-ülevõtmiste teema ja seda mitte ainult IT- ja tehnoloogiasektoris, on ühest küljest paljudele suurtele ettevõtetele ainsaks väljundiks kasvu kiirendada, kuna oma tegutsemisharu(de)s on arenguvõimalused jäänud kitsaks. Kuid nn arengupiirid ei ole päris kindlasti olnud põhiliseks ühinemiste-ülevõtmiste laine käivitajaks. Selleks on olnud pigem väga odavad tehingute rahastamise võimalused. Et tänaseks on olukord globaalsel krediiditurul märgatavalt halvenenud, ei ole tõenäoline, et sarnane ülevõtmistelaine püsiks. Tehingute tempo on praeguseks hetkes juba märgatavalt aeglustunud ning aasta 2008 on sellel rindel kindlasti rahulikum.
Kuid ehk mitte igavam – nii on näiteks liikunud mitmeid sahinaid Microsofti agressiivsematest plaanidest laiendada senist otsinguteenuste turuosa. Ilmselgelt on siin vaid kaks võimalust: 1) kas võtta agressiivselt turgu vaieldamatu liidri Google’i ning seni püsiva teise positsiooni omaniku Yahoo! käest või ... osta Yahoo!. Microsofti head finantsseisu ning Yahoo!-ga võrreldes pea kümme korda suuremat turuväärtust silmas pidades ei tohiks Yahoo! olla liiga suur tükk. Kuid tehingu korral võiks Microsofti suu lõhki ajada hoopis Yahoo! poolt tõenäoliselt küsitav väga krõbe hind ning teisalt Yahoo kesised efektiivsusnäitajad. Microsofti turuosa küll kasvaks võimaliku Yahoo! neelamise korral, kuid ülevõetava viimaste aegade keerukat finantsminevikku silmas pidades oleks tegemist vägagi riskantse sammuga.

Google'i kasvul lage ette ei tule
Mis on ühe õnnetus, on tihti teise õnn. Ka otsingute turul on lõppev aasta kulgenud Google'i üha muljetavaldavama domineerimise tähe all. Väljendub see loomulikult eelkõige turuosa püsivas kasvus teiste põhikonkurentide arvelt. Kui näiteks veel aasta tagasi oli Google'i turuosa USA-s ligi 44%, siis tänaseks on see kasvanud 55%-le. Veelgi suurem on võim Euroopas, kus Google’it kasutab otsingumootorina 70–75% inimestest. Samas tempos jätkates peaksime nägema, et algaval aastal on USA turuosa vähemalt 60% ning Euroopas jätkuvalt veelgi enam. Mis puutub teistesse olulistesse piirkondadesse, siis nõrgem on positsioon Hiinas, Venemaal ning Jaapanis.
Kas Google'i pöörane pealetung konkurentidele kunagi ka läbi saab, on kahtlemata huvitav küsimus, millele on rohkem kui üks vastus. Kui vaadelda peamisi märksõnu, mis on eeldatavasti kogu edu taga, võiks praeguse kursi jätkumise osas üpriski optimistlik olla. Näiteks on Google'i R&D eelarve olnud jätkuvalt oluliselt kõrgem kui konkurentidel, samuti on väga oluline, iseäranis otsingumootori kasutajale, olnud püsiv eelis täpsemate otsingutulemuste kuvamisel. Lisaks veel jätkuvalt head võimalused põhitegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Kogu see loetelu, kuigi mitte lõplik, on usutavasti 2008. aastal Google’i senist edu veelgi suurendamas. Investorite jaoks on kindlasti küsimärgiks, kas uuel aastal suudab seni mitte ühtegi splitti läbi teinud aktsia jõuda neljakohalise hinnani. Ilmselt 2008. aastal see siiski ei juhtu.

E-kommertsi käekäik
Kuidas aga peaks ülejäänud e-kommerts ennast uuel aastal tundma? Küsimus on huvitav eriti selles valguses, et USA kui põhilise turu majanduskasv on sattunud küllaltki haavatavasse olukorda. Seda peamiselt üha globaalsemaid mõõtmeid omava krediidikriisiga seonduvalt. Piltlikult öeldes on olemas võimalus, et praegune noateral kõndimine võib 2008. aastaks viia USA majanduse ka langusesse. Sellise arengu korral oleks tänane ettevaatlik tarbimine kindlasti päris korralikult veel enam jahenemas.
Siiski ei pruugi võimalik keskmisest lühema aja vältav majanduslanguse periood šoppamisest hoida e-kommertslahenduste kasutajaid. Hiljaaegu nn küberesmaspäeval (esimene tänupühadele järgnev esmaspäev USA-s) oli näha hoopis märkimisväärset veebipoodlemise aktiivsust. Seda kinnitasid sellel päeva e-kommertstehingute mahtude kasv 20% võrreldes aasta aega tagasi sama perioodiga. Teisisõnu on teatav tarbimise jahenemine ilmselt suunamas inimesi senisest enam ka veebi kaudu sisseoste tegema.

IT globaalne nõudlus 2008
Milliseks kujuneb aga kogu IT-sektori globaalne nõudlus aastal 2008, on suuresti kinni just USA arengus. Kui maailma suurimal majandusel peaks minema oodatust halvemini, on loomulik, et nõudluse vähenemise mõjud puudutavad üpris suurt ringi. Novembri alguses soovitas juhtiv rahvusvaheline tehnoloogiaala turu-uurimisfirma Gartner ettevõtetel uueks aastaks koostada kaks IT-eelarvet. Üks neist tavapärane ning juba algavaks aastaks tehtud plaanidele kohane. Teine aga peaks olema n-ö plaan B, mis sisaldaks kulude kärpimist äritegevuse võimaliku aeglustumise puhul.
Ei ole uudis, et 2008. aastal on ka Eestis majanduse üheks peamiseks märksõnaks kasvutempo jahtumine. Kas jahtumisest saab külm dušš või mitte, jäägu muude arutelude arutada. Usutavasti läheb meie e-riik edasi mõõdukalt, ilma suuremate vingerdusteta ning algav aasta toob kaasa palju põnevat nii meil kui raja taga.

Üle Atlandi koos hädamaandumisega

2008-01-31T22:41:00.001+02:00

Veebruari Arvutimaailmas ilmub lugu IBMi Lotusphere´ist, iga-aastasest suurest konverentsist Floridas, kus Eestis mitte just väga tuntud Lotuse tooteperekonna uudistest räägitakse. Enamus konverentsi aega on pühendatud muidugi üle maailma kohale sõitnud tuhandetele spetsialistidele, kellele õpetussõnu jagatakse. Aga üritus algab traditsiooniliselt Keynote´idega, kus ka pressile aasta tähtsaimad uudised välja öeldakse.

Arvutimaailm oli sellel üritusel kohal ja mida uut konverentsil nägin, eks sellest saab ka peagi kirjutatud. Aga eraldi teema on muidugi sinna- ja tagasilend. Üks orkaan teise järel, üks hilinemine teise järel. Kõik lennud hilinesid. Ja eks tänu sellele üldse jõudiski järgmistele (hilinenud) lendudele.

Algas kõik Tallinnast, kui lennuk ootas. Kõigepealt president Ilvest, kes saabus viimasena, aga ka seda suurt tormi, mis hetkel Amsterdami kohal möllas, et ta saaks ära Läänemere poole kolida.

Siis ratsutasime üle selle tormi Amsterdami. Siis jooksuga Detroidi lennukile, sest pealeminek oli juba alanud. Jälle hilinemine ja Detroidis jooksuga Orlando lennukile, mis hooajale vastavalt oli pungil täis lapsi, kes hetkekski paigal ei püsinud. Stjuuardessidel õnnestus siiski maandumiste ja õhkutõusmiste ajaks see rabelev kamp korraks vahekäigust istmete vahele suruda. Detroidi -9 kraadi (Celsiust) käest sõideti Orlando troopilistesse Disniländidesse.

Kuid Orlandos möllas hoopis troopiline orkaan. Lennuk tegi selle kohal selliseid hüppeid, et kõrvalolev tädi hakkas sihipäraselt kasutama istmetaskus olevaid paberkotte. Vahepeal oli tunda vabalangemist ja kaaluta olekut, kuni lennuk tihedamale õhupadjale prantsatas, nii et tiivaotsad vägevalt vibreerisid, kuid jäid siiski külge. Ümberringi tagus välku.

Lõpuks tulime lennukiga alla, kuid valele rajale. Istusime paduvihmas mõnikümmend minutit kuskil kõrvalteel, kui juhatati terminaali juurde. Kohal.

[Vahepeal oli Lotusphere 2008 konverents Disney Dolphini hotellis]

Ega tagasiteegi igavam polnud. Vastupidi.

Orlandost väljumine muidugi hilines tüüpiliselt USA siselendudele. Põhjuseks pardakompuutri rike. Kuna tegemist ikkagi arvuti sünnimaaga, parandati kompuuter käigupealt ära. Alla tunni hiljem väljusime.

Pikk hilinemine Detroidis Amsterdami lennukile jõudmist ei takistanud, sest see lennuk hilines ka. Rahvas lasti küll sisse, kuid tagumise tualeti rike ei lubanud vastavalt eeskirjadele üle Atlandi lennule startida. Torumehi saalis läbi salongi oma kümmekond tükki. Alguses puhtana, siis juba natuke mustematena. Lõpuks - kaks tundi peale väljumisaega lahkus viimane, kõige räpasem ja higisem torumees ja teatas võidukalt, et korda sai. Piloot lohutas, et soodsa taganttuule tõttu on planeeritud kaheksa tunni asemel võimalik Amsterdami jõuda üle Atlandi 7 tunni ja 9 minutiga, nii et on lootust, et sealt edasi lendajad veel jõuavad oma lennukitele. Osa reisijaid olid pikast ootamisest juba kaamed ja hiljem selgus, et mõni ei pidanudki vastu...

Olime umbes tund aega lennanud, kui stjuuardessid teatasid valjuhääldi kaudu, et kiiresti vajatakse 23. rea juurde arsti. Ja et elustamis- ning hapnikuballooni kasutamise oskused on abiks.

Tõusis umbes kümmekond inimest, kes moodustasid 23. rea juurde inimtropi. Nende vahelt trügisid läbi stjuuardessid arstikohvrite, hapnikuballoonide ja tilgutitega. Asi läks tõsiseks.

Kümmekond minutit hiljem teatas piloot, et ollakse sunnitud hädamaanduma. Kuna Atlandi ookean laius ees, siis viimane võimalus maad puudutada oli Newfoundlandil, Ganderi linnas. Hoiatati, et maandumine võib olla äkiline, sest tegemist on väikese lennujaamaga.

Laskusimegi täiesti tuledeta saarel, inimasustuse märgid enne maandumist aknast välja vaadates puudusid. Maandumisrada oli siiski olemas, peagi ilmusid metsavahelt vilkuritega tuletõrje-, pääste- ja politseiautod ja piirasid meid sisse. Nagu filmis. Tuiskas, paarkümmend kraadi pakast. Piloot lubas sisse lülitada mobiiltelefonid, et lähedastele helistada, kuid selgus, et sellel lennuväljal puudub igasugune mobiililevi.

Kiirabibrigaad saabus elustamisvahenditega - diagnoositi infarkt.

Kui haige oli minema toimetatud, tekkis uus probleem - tema pagasi kättesaamine. Kohalik lennuväljameeskond ei osanud rahvusvaheliste pagasikoodide järgi õigeid kotte leida. Piloot tõmbas seepeale jope selga ning sukeldus ka pagasiruumi... möödus tund, kuni õiged kotid leiti ja maha laaditi.

Kui lõpuks maast lahti saime, oli enamusel reisijatel kadunud lootus edasilendudele jõuda. Piloodi teadaanne aga julgustas, et Amsterdamis tegeletakse edasilendudega ja kui me kohal oleme, on kõik reisijad kindlasti juba ümber bookitud.

Nii oligi - operatiivselt oli Amsterdamis meie väravasse üles seatud stend, kuhu tähestiku järjekorras kõigi reisijate piletid sorteeritud. Pakuti hilinemisest tingitud ebamugavuste hüvitiseks 5-minultilist tasuta telefonikaarti, 10-15 euroseid soodustusi või 2000 lennupunkti kõigi ebamugavuste eest pluss 50 eurot soodustust järgmiste lendude broneerimisel. Kuidagi vähevõitu, arvestades Euroliidu rangeid reegleid ja suuri hüvitisi hilinemiste kompenseerimisel? Võimalik, et kogu see jama liigitati "lennufirmast mitteolenevate asjaolude" alla. Aga vähemalt sai tervelt koju. Tallinnas oli muidugi järjekordne jaanuari sügistorm.

Masendav turvaolukord rahvusvahelises lennujaamas

2008-01-25T23:05:00.001+02:00

Logisin korra Orlando lennujaamas WiFi võrku ja mis ma näen - massiliselt võrgus jagatud kettaid tekkinud ning 1-2 Archose vms seadet tahavad lahkelt arvutiga liituda ja oma sisu jagada.

Ühel hetkel oli võrgus koguni kaheksa arvutit, mis oma kõvaketta sisu täiesti piiranguteta kõigile teistele välja jagasid. Turvaolukord on masendav, isegi vähimatki häkki ei pea tegema, et kellegi kõrvalise isiku arvutisse korra sisse piiluda.

Samas on Windowsis jube keeruline oma jagatud folderid kinni keerata - ma pole muud kohta leidnud kui Inteli WiFi adapteri tarkvaras olev võimalus avaliku WiFi seansi ajaks jagamine ära peita.

Viimase aasta Arvutimaailmad CD-l

2008-01-17T19:16:00.000+02:00

On täiesti ununenud märkida, et ajakirja "Digi" (mida asjaosalised kirjutavad millegipärast [digi]) detsembri numbriga oli kaasas CD, millel ka viimase aasta Arvutimaailmad.

Ma uurin äkki saan pdfid kuhugi tirimiseks ka riputada.

Kah väike tähelepanek

2008-01-16T21:42:00.000+02:00

Väike tähelepanek on siin. Ma lisaksin, et täna online-meediat ja ETVd jälgides jääb mulje, nagu oleks tehtud atendaat mõnele kõrgele riigitegelasele. Ruumi suuremaks hüsteeriaks nagu polekski. Kui ka see on liialdatud kriitika, siis igal juhul on ka liialdatud praegune meediakajastus. Nimetada "sajandi kuriteoks" poisikeste p...ekukkunud ideekest? Nomaeitea...

Hetkel käibel oleva info järgi, uhkest viltpliiatsitega avalik-õiguslikul ekraanil skeemitamisest hoolimata, on kokkuvõte ikka suht nutune:
1. Noorhärradel oli Suur Idee ja kurjakatelt abi paludes saadeti abilisteks hoopis politseinikud.
2. Kriitiliselt mõeldes võib iga Suure Ideega kombinaatorit pahatahtlikut õhutada, et "hea idee, hea idee, saada muidugi sms 15 milku nõudega, ma võtan selle tirtsu kinni ja hoian seni maal vanaema juures keldris, kuni papp käes."
3. Piiks-piiks ja mitte sekunditki enam "sajandi kuriteota", pluss veel hetkega "sajandi kuritegu" lahendatud.

Prokurör (kes vajab hädasti uut juukselõikust) kirjeldab aga mõni hetk hiljem naiivselt, kuidas ta suhtus antud juhtumil teemasse sama tõsiselt kui eelmisel aastal suvalise koolitüdruku puhul. Jagub neid sajandi kuritegusid igasse aastasse.

Kindel pauk, et homsete lehtede esi- ja muid külgi katavad nappidest kommentaaridest hoolimata lood "sajandi kuriteost" - elu võib seisma jääda, sest kahel Äripäeva lugejal oli Suur Idee!

HILJEM: Pets hüppas skaipi ja teatas, et me tõmbavat sama rohtu. RSS teatas, et ka Parasiilil on sama keti diiler. Jeah, raske on tänapäeval pööblile kotti pähe tõmmata, kui neil on nii lihtne mõttekaaslasi leida.

... on hakanud blogima

2008-01-15T12:59:00.001+02:00

Tänase hommiku hea uudis tuli blogimaailmast, mida ma viimasel ajal eriti jälginud ei ole. Leidsin ühe kuu aja eest alustanud anonüümse meediablogi, mis rändas kohe ka RSSi loetelusse.
Mulle oli küll ühe sekundiga selge, kellega tegu, kuid austan tema soovi nimetuks jääda ja loodan et tal ikka jätkub viitsimist.

Esika hädad - kolmas seeria

2008-01-15T12:21:00.000+02:00

Tänan jätkuvalt kaasamõtlemise eest ja vast need, kes sõna võtnud on, tunnevad ka rõõmu, kui näevad kuidas kavand areneb. Kuidas nüüd on?

Hansapank teeb Valdest

2008-01-15T12:14:00.000+02:00

Jaano Martin kirjutab, kuidas Hansapank ei näita netipangas konto väljavõtet ja pakub seda hoopis kontoris paberile trükituna müügiks. Kui ta heaks kiidab, siis ilmub kommentaaridesse ka minu sarnane kirjeldus EMT kohta.

P.S. SEB näitab konto ajalugu netipangas selle alguseni (vähemalt viimati kui kontrollisin, siis nägin küll) ja EMTst lahkusin eelmise aasta lõpus samuti. Jalad hääletavad, ega polegi muud moraali Valdese kombel käituvate suurettevõtte jaoks.

Esika mured - teine seeria

2008-01-14T18:47:00.000+02:00

Aitäh tagasiside eest. Sain esika kavandi järgmise versiooni koos järgneva kommentaariga: "kirja lisas ilma koledate joonteta (tõesti on lihtsam ja puhtam) ja tugevama põhipildiga. ja kuna triibu üles veergu tõstsin, siis sain sealviidete arvu neljalt kolmele, aga seda on ikka vist liiga palju - eiusu, et nad sellise tekstimassina tööle hakkavad."

Kas leidub veel abilisi, kes arvamust välja ei karda öelda?

Esikaane hädad

2008-01-12T14:42:00.000+02:00

Mul on mure. Isegi mina, kes ma alati tean mida ma otsin, ei leia sageli ajakirjariiulist Arvutimaailma üles. Eeskätt siis, kui üksteise taha pandud ajakirjapatakatest on näha ainult ülemine serv 5-6 cm ulatuses. Arvutimaailma tekst üleval vasakus nurgas on nii pisike ja tihe, et virr-varris raske märgata. (Kuni Presshousi kätte minekuni oli vist suurelt kaanel AM.)

Muus osas on kaas nagu tänapäeval ikka, üks mosaiik erinevatest teemadest. Mõne arvates liiga "naisteajakirjalik", mõnede arvates mitte. Tuues esile ainult ühe teema, on suur oht lugejast mööda "tulistada", kui see üks konkreetne teda ei huvita. Kui on aga palju, ei jagu tähelepanu millelegi. Sellist arutelu võiks muidugi tundide kaupa jätkata, kuid suurest teoretiseerimisest ei pruugi tulla suuremat tarkust kui "igusugustest asjadest võib igasuguseid asju teha".

Igatahes - sain oma muret kurtes kirjastusest alljärgneva kavandi/mustandi. Ehk liigub siit läbi mõni helde-lahke teadjam inimene, kes raatsib kommidesse kriitikat teha. Mina pole kunstnik, seega solvumist pole karta :)

Või olen mina ise üksinda pimekana ajakirjariiuli juures? Ja lõppude lõpuks - viisakas inimene tellib ju üldse ajakirja koju käima, tühja sellest kaanest :P

Traditsiooniline punkt aastale - TV-vaadatavuse rekordvale

2008-01-04T19:26:00.000+02:00

Täna avaldati aastavahetuse telekavaatamise statistika. Presidendi kõne kolme eestikeelse kanali summas muidugi kõige ees oma 563 000 vaatajaga...

31. detsembri hilisõhtul, umbes veerand tundi enne südaööd, läksime sõpradega alla tänavale. Igaüks pani käppelt riided selga. Kõik tuled jäid põlema, söögid-joogid täpselt nii ripakile, nagu jäid - niikuinii tuleme ju hiljemalt poole tunni pärast tagasi. Telekas jäi muidugi käima. Irvitasin veel, et näe, kui oleks Emori traadi otsas, siis järgmine aasta kuuleksime, kuidas me kõik usinalt Ilvese kõnet kuulasime.

Selge see, et suure teadusena müüdavat statistikat vaevavad mitmed hädad. Valesti minemise kohti on palju, aga paremat plaani kah pole. Lisaks süsteemis sees olijate äriotstarbelisele hämamisele (uurijad, telekanalid, reklaamivahendajad), teeb ka meedia olukorra keerulisemaks, ületähtsustades mingeid järeldusi/edetabeleid ja ajades segi termineid.

Erinevaid auditooriumi uurimise viise läbi aja kirjeldatakse toredasti siin. Oluliselt paremaks läheks teleuuring siis, kui võetakse kasutusele nood kaameratega mõõdikud, mis näevad kas ja kes üldse ekraani ees on. Seni, kui vaatajad ennast nupule vajutamisega teleka ette registreerima peavad... nojah... Pluss veel kõigest 275 pere vaatamisharjumuste laiendamine terve Eesti elanikkonna peale...

Selle skeptilise hala mõte on selles, et presidendi kantselei koostöös telekanalitega võiks riigipea aastalõpumonoloogi kuhugi viisakamale ajale paigutada. Praegu on see ajal, mil telekavaatamise mõõtmise süsteem teeb garanteeritult alati aasta rekordvaletamise ning kõnele omistatakse populaarsus, mida sel ei ole. Ma kujutan ette, et Ilvesel võiks piinlik olla kui väidetakse, kuidas pooled eestlased teda hardalt kuulasid, samas ta teab, et see nii ei ole. Tänavad on pead kuklas inimesi täis, telekad toas üksinda või nende üksikute seltsis, kes enam välja ei jaksa minna.

Isegi kui ma eksin ja raketid ennast ise õhku lasevad, siis on kuulajaskond südaööks piisavalt ebaadekvaatses seisundis, et presidendi tõsist juttu kuulata. Kah piinlik variant.

Miks ei võiks presidendi kõne olla eetris kell 18, 19 või 20 kui inimesed tõesti toas ja teleka ees ja silm veel selge? Niikuinii on see ette salvestatud sõnavõtt. Ühtlasi saaks president täpsemalt teada kas ja kes tema juttu kuulas.

Ühtlasi ma oleks valmis südaööl nii mõnigi kord tuppa jääma, kui mõni telekanal näitaks otsepilti kuskilt linnaväljakult ja 3,2,1... skandeerivat rahvamassi. See sobiks saavutatud meeleolusse oluliselt paremini ja poleks pärast piinlik lollitatud presidendi, televaatajate ja reklaamiklientide pärast.

Põmm-põmm, trahh. 2008.

2008-01-03T13:17:00.000+02:00

Head uut aastat siis. Ja seoses sellega olgu siinkohal lingitud wolli postitusele. Panin seda spämmimist Orkutis ka ise tähele ja mõtlesin täpselt samamoodi. Tõttöelda oli siiralt hea meel, et enda konto plank pea puhtaks jäi. Kuskil 3-5 spämmi tuli sel moel. Ainult! Jah, sõpru tuleb ikka valida.

Scrapbooki kasutamise mõte (Facebookis vist Wall?) - no igatahes, avalikule plangule isikliku kirjavahetuse kraapimine on üldse väga küsitav tegevus. Lööge näiteks Orkutis otsingusse sõnu "pank", "hansapank", "pangakonto", "isikukood" ja siis hakkate nägema... Ei hakka seda lollust kopeerima ja omakorda levitama.

Kuigi veeburari ja uue Arvutimaailma ilmumiseni on veel umbes kuu aega aega, siis püüdsin juba eile kergelt sarvist haarata ja üht-teist organiseerida. Madala intensiivsusega tiksub žurnaalitegemine siiski veel nädalaid. Kaido põrutab kohe üle ookeani läände, mina itta. Jaanuari teises pooles kohtume.

Stepsel sajaga väljas

2007-12-23T23:39:00.000+02:00

Et siis häid pühi!

Kohtumiseni uuel aastal!

Detsembri nr kokkupanek on juba mägede taga ja veebruarini veel nii palju aega, et vahepeal võib juba rutiin ära ununeda. Samas mõtted ja teod tagaplaanil jooksevad, et järgmisel aastal ikka tulla ja üllatada. Küll nad prioriteetseks saavad, kui pühad möödas ja aasta vahetatud.

WiFi tuleb ja tapab! Kohe! Kõik! Põgenege!

2007-12-19T22:37:00.000+02:00

Keegi on võtnud vaevaks lollide üle nalja visata.

Arvuti autosse? Miks mitte!

2007-12-14T20:07:00.000+02:00

Autosse navigeerimisseadet otsides tundus mõistlik ühe tegemise raames luua ka filmide vaatamise võimalus, kuna ekraani saaksid kasutada mõlemad rakendused ja pikal teekonnal kulub ära nii tee juhatamine kui kaassõitjate meelelahutus.

Juhuslikult oli Ronexi tootekataloogist jäänud silma umbes 700 krooni maksev värvilist pilti näitav tagurduskaamera, mida võiks kasutada monitorina. Lootmata leida valmislahendusi, asusin uurima, kas toodetakse mini-ITX- või nano-ITX-mõõtmetega emaplaatidega arvuteid ning üllatuseks leidsin mitmeid tootjaid, kes tarnivad spetsiaalseid mobiilseid PC-komplekte. Lähim ja parima valikuga on Cartft, kes pakub nii valmislahendusi kui ka komponente. Muuseas, ka Eestis politsei patrullautodes kasutatavad arvutid on Cartftist pärit.

/.../

Kuigi arvutile võib paigaldada standardse Windowsi või Linuxi koos rakendustega, on mõistlik leida valmisprogramm, mille kasutajaliides on optimeeritud puuteekraanile. Selliseid on üsna mitu; on koguni spetsiaalsed Linuxi distributsioonid autoarvutitele, kuid valdkond on alles arengu alguses ja ükski neist ei osutunud piisavalt töökindlaks, et siinkohal soovitada. Siiski on võimalik ka harjumuspärane keskkond seadistada suuremate kirjade, tundetumate hiireseadete ja muude taoliste nippide abil puuteekraaniga kasutatavaks.

/Kuidas Klemens Kasemaa autosse arvuti ehitas, loe detsembri Arvutimaailmast./

Lauluke IT-maailma hetkeolukorrast

2007-12-05T16:50:00.000+02:00

Kuidas ma saatkonna avamisele hiljaks jäin

2007-12-05T00:08:00.000+02:00

Eile oli see päev, kui avati Eesti saatkond Second Life´is. Kolmandana riikide seas. Enne seda saadeti korrektselt ajakirjanikele pressiteated ja et nad on oodatud välisministeeriumis füüsiliselt kohale virtuaalse saatkonna avamisele. Vaja registreerida, anda isikuandmed jne. Nagu ikka. Pressika lõpus oli lühidalt öeldud, et kes tahab, võib osaleda virtuaalselt. Selleks vaja vaid teade saata.

Saatsingi teate ja jäin ootama. Tundub, et olin sellest ära hellitatud, et ükskord varem oli Linnar Viik ühe näituse kutseid jagades Second Life´is teinud külalistele asja nii mugavaks, et mõned vabad "kehad" olid isegi välja pakkuda. Hüppa vaid sisse ja vea end kohale. Ootasin pressiesindajalt mingit teadet, et kus ja kuidas. Aga kuna valitses vaikus, siis aja võitmiseks sai juba eelmisel õhtul laaditud Second Life (Windows Vistas ta ikka veel tööle ei hakanud, XP-s teatavate graafika laialivalgumistega lõpuks siiski käivitus). Esimene hilisõhtu kulus sissejuhataval saarel, kus tuli liikumise, suhtlemise, otsingu ja veel mingi trenn läbi teha. Hädas tegelased üle maailma üritasid uutele saabujatele selgeks teha, et Linden lab tahab raha, muidu edasi ei lase. See kuulujutt oli aga vale.

Hommikul pääses juba sealt edasi Help Islandile. Kui aga sai mindud järgisele, sisseelamise saarele, oligi aeg käes - saatkonna avamine. Otsides Eventsitest (ehk ürituste alt) leiduski seal üks Eesti saatkonna avamise üritus ja valides teleportimise ei juhtunud midagi - lakooniline teade nentis, et puuduvad õigused osaleda. Nojah, jäigi siis käimata. Nüüd, ca 8 tundi hiljem, saatkond siiski avanes (varem ei proovinud ka). Teleportimine viskas moodsa maja katusele, kus mõned virtuaalsed kujud ringi sagisid. Enamus vist eestlased, sest kes muu ikka paneks omale virtuaalnimeks Kuripaha või Tanel. Luusiti suhteliselt vaikselt ringi, vaadati stende. Sisseelamissaare tiheda lobisemisega ei andnud võrreldagi. Ühel hetkel õnnestus kohtuda ka Rootsi suursaadikuga - üsna ootamatult ujus ta trepi kohal ülespoole, üleni sinise peaga ja voolujoonelise liibuva halli kostüümiga. Peale paparatsoliku snapshoti vajutamist oli suursaadik juba kadunud.

Saatkond tundus siiski üsna tühi ja kõle, ruumid on tehtud hiiglaslikud, aga materjali (veel?) vähevõitu. Loodetavasti tekib sealsest esindusest kasu riigi tutvustamisele ja suudetakse ka häkkerid eemal hoida - virtuaalmaailmas on juba korraldatud küberrünnakuid ja mitmed reaalmaailma prominendid on kummaliste objektide saju all pidanud pressikonverentsilt kiiresti põgenema. Kuidas see pressikonverents üldse reaalses elus välja nägi?

...saab jälle täis üks aastaring

2007-12-04T14:01:00.000+02:00

Arvutimaailm tuleb jälle. Sel korral oli küll pisut pusimist reklaamidega, mis ei tahtnud ära mahtuda ning reserveerigute ja reaalsete failide arvud ei klappinud. Igatahes läksid trükifailid vastavalt ametlikule deadline'ile eile trükikotta. Muidu saab need ikka varem saadetud, et nädalavahetusel inimesi mitte koormata.

Blogis on suht vaikne olnud, kuna ma sõitsin eelmisel nädalal ära ja teised tegelesid ajakirja lõppviimistlusega.

Uus esikas näeb välja selline:

EMT on vahepeal tõmmelnud oma uue hinnapoliitikaga edasi ja (täna nüüd siis) tagasi. Kõik mis vaja öelda, on nobedamatel öeldud ja paljudel juba ka tehtud. Endal on hea meel, et sai veidi üle kuu aja tagasi juba see samm tehtud ja kvaliteetkirveid paneva EMT juurest jalga lastud (Kas Tele2 teeb EMTile ära?). Polnud vaja nüüd Tele2s või Elisas järjekorratada.

Hommikul saabus ka esimene arve. Summa 830 krooni, mis langeb samasse kuluvahemikku mis mul EMTs oli. Ainult et... nüüd on see kogusumma ehk kolme telefoni peale kokku. Ehk et võit on vähemalt 50%. Samas - vähemalt ise olen helistanud kindlasti rohkem kui varem, sest tean, et minutihind on odavam ja firmasisesed kõned tasuta. Lisaks sisaldub arves roaming-kõnesid, natuke andmesidet, kõnesid tasulistele numbritele.

Mnjah. Igatahes nüüd algas talvepuhkus, sest järgmine Arvutimaailm ilmub veebruaris ja jaanuari lõpuni võib ka siin blogis vaiksem olla. Uue numbri sisututvustusi ma muidugi veel panen.

Päkapikud juba käivad! Ma ise nägin!

Rahutud ajad nõuvavad rahutuid inimesi

2007-11-28T11:50:00.000+02:00

Passitasin eile persooniloole pealkirja. Peategelane iseloomustab ennast intekas kui rahutut hinge ja lisab, et näe nimigi viitab sellele. Sellega seoses tuli kohe meelde üks viimase aja pealkirjamüsteerium - "rahutu tuhkatriinu".

Keegi uduse pilguga preili tegi ühe tõlkelaulu ja käib seda nüüd ennastunustavalt mööda kultuurimaju esitamas. Laulu pealkiri on "Rahutu tuhkatriinu". Mingil veidral kombel ei suuda ükski artikkel tolle preili saavutusekestest ilmuda ilma, et pealkirjas teda rahutuks tuhkatriinuks ei tituleerita.

Ma ei kujuta ette, et mõne teise lauljaga käiks selline taak kaasas. Kalamaja kauboi Sal-Saller? Miniseeliku Vello? Kikilipsu Ivo? Hullude naiste Erich? Mägede hääl Kare? Väike saatan Ines?

Kas Mari-Leenul on kuri võõrasema? Alatud õed? On või on ta olnud ta kodus alandatud tööori? Kas tal on kuninglikust soost mees? Kannab kristallkingi? Või on meelelahutusmeedia neegrid hakanud lõpuks kriitiliselt mõtlema ja neil ei tõuse käsi, et tema kohta "laulja" kirjutada?
*
Detsembri AM on peaaegu valmis, ootan veel kahte lugu, mis pididki viimasel minutil valmima. Muidu käib sisukorra tegemine jm lõpuviimistlus.

Eetrivaikus FSi tehases

2007-11-22T17:22:00.000+02:00

Loen Kaido lugu sellest, kuidas ta FSi tehases käis ja meenus üks küsimus ülikoolipäevilt. Kaido kirjutab: "70x10x10 meetrit testimisruumi on lisaks helikindlusele ka raadiolainete kindel. Selle viimase fakti kummutamiseks hakkab kellelgi taskus helisema telefon. Siiski pääseb ekskursiooni ajaks lahti jäetud väravast sisse natuke raadiolaineid. Kõik välised tegurid kõrvaldatakse aga selleks, et teha emissioonitesti – kui palju seadmest midagi kiirgub alates raadiolainetest ja lõpetades müraga."

Kunagi 10+ aastat tagasi küsisin Eesti Raadio valges saalis Hannes Valdma käest, et kas saaks teha, sellise ruumi, kus eeter oleks puhas - skänni kuidas tahad ja mingit signaali ei leia -vaikus! Ta tegi omasel kombel suuri silmi, vaatas üle prillide ja ütles, et ta ei kujuta ette, milleks sellist asja üldse vaja võiks olla. Tuleb välja, et võib vaja olla küll.

"Kuna testimisruum on ülikallis ja teadusliku otstarbega, siis mõõdetakse ka teisi tooteid, mitte ainult Fujitsu-Siemensi omi. Teadusasutused käivad oma katseid samuti tegemas. Tulemuste põhjal täiustatakse arvutite ja monitoride korpuseid, selgitatakse välja korpuse jahutuspilude suurused ja varjestuse paksus."

Jüri Kaljundi ja arvutimaailm

2007-11-22T14:56:00.000+02:00

Viimase Arvutimaailma viimasel leheküljel vastab ankeedile "Mina ja arvutimaailm" Nagi.ee ja Toru.ee asutaja Jüri Kaljundi. Nagu ikka, ei mahtunud kõik küsimused-vastused žurnaali. Täismahus nüüd siis siin:

Milline oli Sinu esimene kokkupuude arvutiga?
Esimest korda nägin arvuteid koolipoisina isa tuttava juures Küberneetika Instituudis kusagil 1980-ndate teises pooles. Kõigepealt viidi suurde külmkappe meenutavaid vene suurarvuteid täisolevasse saaliga, kus perfolindid ja printerid huugasid – ei mäletagi, et seal mõni monitor oleks olnud. Minu jaoks jäi meelde vaid see, et nendest arvutitest sai kuidagi defitsiitseid Soome telekanalite kavasid välja trükkida. Seejärel läksime ühte kabinetti, kus oli üks kena pisike värviline Apple Macintosh, mille peal sai kullakaevaja Diggerit ja veel paari graafilist mängu mängida. See armas Mac ja suurarvutite saal on tänase päevani väga selge mälupildina meeles.

Millal said endale esimese oma arvuti?
Esimene oli 1991-92 kandis mingi vana IBM 8088 protsessoriga MS-DOS arvuti, hiljem juba 80286 prosega. Mingi aeglase modemiga sai siis Fido BBS'idesse sisse helistatud, mis kehva telefoniliiniga oli tõeline piin, küll sai nii aga teistega suhelda. Arvutis sai tekstitöötluseks Wordi kasutada, see nagu ka WordPerfect toimis DOS'i all mitte-graafiliselt. Mingi hetk sai ise takistitest printeri porti käiv 8-bitine Covox digi-analoog konverter kokku pandud ja sellega veidi musa tegemist proovitud.

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
1992. aastal astusin TTÜ'sse ja hakkasin tegelema Üliõpilasvalitsusega, just sel hetkel saime sinna ka esimese jämeda kollase Etherneti kaabli ning Novelli serveri kaudu sai saata elektronposti. Esimesed online-teenused olid FTP ja gopher, samuti USENET ja mailing listid. Veebi sel ajal veel polnud, enamus tööst käis ka alles DOS-keskkonnas. NCSA Mosaic brauserit nägin 1993-1994 aastatel TTÜ Arvutuskeskuse Sun tööjaamades, veebisaitidest on meeles Adam Curry toimetatud mtv.com, mida põnevusega sai uuritud. Juba 1994. aastal hakkasin tööle Unixi administraatorina ning webmasterina, käivitades suvel Eesti esimese kommertsiaalse reklaami müügile suunatud veebisaidi Via Baltica News.

Milline on Sinu praegune tehniline varustatus?
Koduarvutid, mis rohkem foto- ja videotöötluseks suunatud, on aastaid AMD prosedega olnud, hetkel peamise sees Athlon 64 3200+. Operatsioonisüsteemiks vaheldumisi Windows XP ja mõni Linuxitest. Kaasaskantavatest olen eelistanud IBM Thinkpade, viimasel ajal olen T40 pealt kolinud väiksema X41 peale, väiksemat mugavam reisidele kaasa võtta. Viimasel ajal käivad mõtted küll Maci Powerbooki poole ka. Telefoniks SonyEricsson W800i, mis sai valitud 2 aastat tagasi oma siis parima kaamera ja MP-3 playeri tõttu, mis tänapäeval hädavajalikud. Suuri telefone ja PDA'sid ei salli, küll tahaks täna juba telefoni videokaameralt 640x480 resolutsiooni, seega peab varsti vahetusele mõtlema. Sageli on kaasas ka Canon 30D peegelkaamera hulga objektiividega või Panasonic GS400 videokaamera, viimast kasutan ka allveevideofilmide tegemiseks spetsiaalse suure allveekorpusega.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Kõige halvemad kogemused on nähtavasti ise loodud süsteemide ja rakendustega, kui need tõrguvad ja kasutajatele kättesaamatuks muutuvad, parandamine võtab aga aega ja tagavarakoopiad või varuserverid kohe ei käivitu. Kõvaketta surm, isegi RAID-seadmes, või lihtsalt riistvara läbipõlemine on tüüpilisem viga, mille kõrvaldamine võib ikka paar tundi võtta. Veebiteenus ei tohiks maas olla aga isegi paari minutit. Oma firmas on täna seetõttu esikohal just käideldavuse küsimused. Kõigeks kasutame varuservereid, samuti on andmed mitmekordselt dubleeritud – näiteks foto- ja videoteenuste puhul hoiame iga kasutaja pilti või klippi kokku pea 10 erineval kõvakettal vähemalt 3 serveris 2 eri füüsilises asukohas. Seetõttu ajabki Internetis hulluks see, kui mõni server kasvõi 1 minuti maas on või venib kui tatt – see on lubamatu. Veelgi hullem on, kui kodu või kontori netiühendus tundideks kaob, alati juhtub see kõige tähtsamate tööülesannete ajal.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Hommik hakkab alati oma foto- ja videosaitide Nagi, Toru ja Fotoalbum kiire ülevaatusega. Igapäevaselt vaatan seejärel TechMeme (techmeme.com) lehele, mis toob esile tähtsaimad tehnoloogiauudised ning siis uute veebiteenuste osas TechCrunchi (techcrunch.com). Lisaks Eesti lehtedele on välismaalt tähtsaimaks The Wall Street Journal. Üle päeva külastan ka oma hobide – ratsutamise, sukeldumise, lennunduse jms – foorumeid. Viimasel ajal on nakkavaks saanud Facebook. Blogisid loen ainult hommikul või õhtul kodus, tööajal ei lase endal neist segada.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Kella 9-18 vahelisest ajast on enamus koosolekute ja kohtumiste välist aega ikka arvuti taga. Seejärel tulevad erinevad hobid, õhtul saab tavaliselt aga ka ikka mailid ja paar veebilehte üle vaadatud. Nädalavahetustel soovitan kõigil aga värskes õhus viibida, kui, siis piisab kord päevas maili kontrollist küll. Suvel näiteks nädalaks Eestimaad mööda reisides olen viimasel ajal maili vaadanud kord-kaks päevas SonyEricssonis oleva SSH kliendiga, samas saan vajadusel ka kaks-kolm nädalat ilma Internetita hakkama.

Kui sageli Sind arvutiviirused murravad?
Olen aastaid kasutanud Tšehhi kodukasutuseks tasuta AVG antiviirust ning pole mingeid viiruse probleeme olnud, kuna ka arvutid alati korralikult uuendatud. Aeg-ajalt klikin huvi pärast ka igasuguseid mailiga kaasatulnud exe-faile käima, kuid pole sellegipoolest suutnud oma arvuteid nakatada – ju need antiviirused siis ikka toimivad :)

Ausalt - kas oled või oled olnud kunagi tarkvarapiraat?
90.-ndate alguses toimus mängude ja rakendustarkvara vahetus netis FSP ehk file service protocol kaudu, mis oli tehnoloogiliselt huvitav koormatud kanalite sõbralik ja samas anonüümne FTP-laadne failivahetuse protokoll. Sel ajal sai lisaks neis serverites ringi kolamisele küll sarnaseid jagamiskohti üle maailma ülevõetud serveritesse ka ise püsti pandud. Noore poisi asi. See oli aeg, kui mänge ja enamust tarkvarast Eestis veel müügil polnudki. Viimastel aastatel olen ise piraattarkvara kasutanud eelkõige erinevate sama ala toodete, näiteks professionaalsete videotöötlustarkvarade võrdluseks, kus huupi mingi toote valik võib olla väga kallis ja riskantne. Pooldan ise seda, et kõik tarkvaratootjad peaks tasuta pakkuma oma toodete prooviversioone, et sellist katsetamist ei peaks tegema piraattoote peal.
***
Parajasti tegelen järgmise numbri ankeediga, millele vastas Aivar Ruukel Soomaalt. Jajah, ka soos ei saa infotehnoloogiata. Isegi üllatavalt vara oli Aivaril seal internetiühendus ning tehnikahuvi ja vidinaid on tal kah rohkem kui mõnel linnavurlel.

Tähelepanek Haapsalust - IT pole popp

2007-11-20T23:11:00.000+02:00

Sai täna käidud Haapsalu Gümnaasiumis. See oli ITLi korraldatava roadshow neljas peatuspaik. Eesmärk on kiskuda noorte silmadelt klapid ja näidata, et IT ei olegi kole raske ja igav.

Jube suured klapid on. Väga kõvasti kinni.

Kogunes ca 70 noort ja kui Henrik Roonemaa palus tõsta käed üles, kes tahab minna peale kooli lõppu IT-d õppima, siis ei tõusnud ühtki kätt. Siis laiendas ta valikut ükskõik millisele reaalalale ja sai vastuseks ühe käe. Kolmas katse oli küsimusega, et kellele üldse meeldib matemaatika-keemia-füüsika? Tõusis 7-8 kätt.

No ei olnud just julgustav perspektiiv. Samas on meelde jäänud, et vähemalt IT Kolledžisse sisseastujaid on olnud aina rohkem. Hea seegi.

Ja ma ei tea... mida aeg edasi, seda lapsikumad abituriendid tunduvad. Kunagi olid keskkooli lõpus juba noored mehed, karvased, käisid pintsakutega ja hakkasid naisi võtma. Nüüd on sellised... nomaitea, aga see pole hetkel teema.

Positiivne oli see, et seikluslik sms-mäng mööda kooli ja kooli hoovi läks noortele korda ja need paarkümmend, kes selleks ajaks olid saali jäänud, võistlesid väga innukalt.

Pikemalt kunagi AMis. Loodan väga, et surun selle ikka detsembri numbrisse sisse.

LISA: Tarmo oli ka kohal ja kirjutab: IT-firmad tööjõujahil. Lugege nii tema kui minu posti kommentaare ka...

Mida me HTC TyTN II-st ajakirjas ei räägitud

2007-11-20T19:41:00.000+02:00

HTC TyTN II pihuarvutit sai testitud novembri Arvutimaailma jaoks mõne nädala. Nii keerulise kõik-ühes seadme jaoks on sellest ajast natuke vähe, sest kasutuslihtsusega selline kombain enam ei hiilga. Kõik on keeruline - selleks, et tohutute võimaluste seast just hetkel vajaminev omadus menüüdest üles leida, tuleb natuke trenni teha.

Nüüd on trenni tehtud veel mõned nädalad ja saab rääkida sellest, mis ajakirja ei jõudnud.

Esiteks - telefoni kõnekvaliteet on tõesti üsna hea. Kõne selge ja valjus paras, kuid kes tahab, võib helivaljuse veel päris valjuks keerata.

Külla aga võib kõnedega juhtuda kummalisi anomaaliaid, kui samal ajal veel raadioid sees on - näiteks GPS või WiFi. Kohati kostab siis mulinat või viibib kõne vastuvõtt mõned sekundid.

WiFi on üsna kiire, HSDPA lippab ka väga kärmelt, kuid WiFiga välismaal võrke otsides selgus, et olles olnud kahes-kolmes võrgus järjest, sai PDA-l korraga tarkus otsa ja ta ei osanud enam uutesse WiFi võrkudesse sisse logida. Aitas kerge taaskäivitus (soft reset) - seda saab teha pliiatsiga aparaadi all olevast august ja kõik toimis taas.

Kui esialgu sai kirutud, et miks GPSi ja 3-megase kaameraga seade ei oska koordinaate pildi EXIF infosse salvestada, et pärast väga lihtsalt pildi asukohta näiteks Google´i kaardil vaadata, siis nüüd on TyTN II olnud juba piisavalt kaua ka IT-proffide taskus, et see mure kirvemeetodil lahendada. Kirvemeetod tähendab siin seda, et spetsid tegid väikese tweak-programmi, mis lükkab GPSist koordinaadid pildi EXIF infosse - selgus, et see võimalus oli TyTN II-l täitsa olemas, aga kuhugi Windowsi registritesse ära peidetud.

Kui telefonis on plaanis Tomtomi kaarte kasutada, siis jääb kahegigabaidisest mälust selgelt väheks. 1,5 GB suurune Lääne-Euroopa kaart ja veel paar lisaprogrammi õgivad kogu mälumahu ja jälle peab hakkama telefonis olevate piltide, muusika ja muude suuremahuliste asjadega koonerdama. No milleks? parem siis kohe osta vähemalt 4 GB microSD kaart. Kaasa pakutavad tasuta linnakaardid pole aga kuigi vajalikud - Eesti linnu tasuta kaartide nimekirjast ei leia.

GPSist veel - selgus, et ka TyTN II GPS-moodul põeb aeglasel liikumisel seiskumise sündroomi. See on vajalik autonavigeerimisel, kus halva signaaliga paigal seistes ei keritaks lisakilomeetreid. Jalgsi liikumisel tähendab see aga seda, et jalutuskiirusel näitab GPS paigalseismist. Et asukoht muutuma hakkaks ka GPS-programmis, peab mõned kiiremad sammud tegema.

Klaviatuuri pole PDA-ga vaja, arvavad paljud klaviatuurita pihuarvuti kasutajad. Tõepoolest, pliiatsiga ekraanil tippimisega harjub kiiresti. Kuid TyTN II liugklapiga klaviatuuriga harjub veel rohkem - nii saab e-mailidele ja SMSidele vastata pliiatsit välja urgitsemata. Mõne aja pärast selgub, et see on ikka üsna oluline lisamugavus. Paraku on klaviatuurilt ebamugav õ ja ü tähte tippida.

Ekraanikaitsekleeps maksab ka kohe alguses ekraanile kleepida - kleeps ise saab juba üsna ruttu kriimuliseks. Kuid seda on odavam vahetada kui kriimulist ekraani.

Pliiatsid kipuvad TyTN II-l kergelt kaduma, kuna nad on alt välja tõmmatavad. Surud nõrgalt oma pessa ja järgmine kord telefoni välja võttes ongi kadunud. Sellepärast võib näiteks mõne suvalise pulga kaasa võtta, näiteks vatitiku, millega ekraanil toimetada.

Võrreldes tavaliste pihuarvutitega tundub TyTN II habras. Seda just liugurklapi ja ülespööratava ekraani pärast. Katki siiski ei lähe, kuid käes mudides on tunda, et ega konstruktsioon just kõige tugevam pole.

Kuidas aku vastu peab?

Peab ja ei pea ka. Kui ainult helistada ja muud mitte eriti teha ning ööseks GSM moodul välja lülitada, siis peab ikka õige mitu päeva vastu. Kui aga WiFit kasutada, HSDPA andmesidet või GPSi, siis aktiivse tarbimisega venitab öösel laaditud akuga järgmisse õhtusse napilt välja.

Reisil on GPSiga pihuarvuti aga peaaegu et asendamatu. Kuid taas - kasutamine nõuab harjumist. Hea on lasta Tomtomil end hotelli või restorani juhatada, kuid esimestel reisipäevadel oleks äärepealt lennujaama mineku maha maganud - nimelt ununes õhtul restoranis peale WiFi ja nii telefon vaikselt öösel ära kustuski, hommikul äratust tegemata. Teekonna salvestamine ja piltide sidumine koordinaatidega on aga pärast reisimuljeid vaadates väga mugavad asjad - vaata näiteks üht katsetust Pirita metsades. Selleks tuleb aga laadida PDA-sse mõni tasuline GPS-programm, näiteks GPS Dash või Oziexplorer.

Siin ka üks link tweakingule, mis mõned tootja poolt välja toomata omadused TyTN II seest välja toob - sealhulgas geotaggingu ja andmeside ajalised limiidid, et vältida andmeside sisseunustamist.

Natuke tuhka pähe ja mujale

2007-11-17T00:08:00.000+02:00

Tavapäraselt on ajakirja ilmumise järel siin kõige tihedam postituste tegemise aeg, kuid sel korral on läinud teisiti. Meil on Kaidoga mõlemal olnud raskusi Eestis püsimisega. Homme laekub vist tema ka.

Täna sain ühe toreda telefonikõne, mille abil saab täidetud üks värskes ajakirjas kõhklevas vormis antud lubadus. Tore, et inimesed loevad, mõtlevad ja kaasa aitavad.

Esmaspäeval hakkab jälle järjekordse numbri kokkupanek. Aeg lendab...

Head nädalavahetust! Ärge libedaga endale haiget tehke. (Aasta tagasi murtud käsi on alles nüüd jälle peagu nagu uus. Ei ole see asi midagi nii lihtne, et 3 nädalat kipsi ja elu jälle hernes.)

Nüüd on kohal

2007-11-13T00:34:00.000+02:00

Minul oli hommikul värske Arvutimaailm postkastis. Ju siis on mujal ka ja žurnaaliriiulites.

Homme hakkan heaks ja vahetan siin paremal veerus ka pildi ära.

Suur WiFi-ruuterite test linnadžunglis

2007-11-12T13:32:00.000+02:00

Panen ühe viite Kaido osakonnast ise üles (ta vist sõitis jälle välismaale). Uue Arvutimaailma laboris on suur WiFi ruuterite test. Teist sellist eesti keeles polevat seni olnudki. Maketti tuli lausa ringi teha ja muude lugude arvelt ruumi juurde saada. Kindlasti aitab see lugu ruuteriostjatel seda õiget leida. Ise kasutan siiani ühte muldvana WiFi ruuterit, mis esialgu passis Eesti Telefoni ISDN ühenduse otsa. Kuus aastat on ta kindlasti vana, kui mitte rohkem. Mina igatahes leidsin Kaido loost endale uue ruuteri kandidaadid.
*
"Alustame suurt WiFi-ruuterite testi WiFi.ee toimetaja Veljo Haameriga mööda hulgimüügifirmasid kolistades. Tema sukeldub lattu ja mina ootan ukse taga. Terve päev läheb. Ja saak on aukartustäratav.

Kõigepealt väljub Veljo GNT laost kastitäie ruuteritega, hetk hiljem oleme linna teises otsas, Mikromaailma poe ees. Sealt saame veel kotitäie seadmeid. Ukse taga aga ootab meid Asuse esindaja, kes laob meie virna otsa autosse ka oma seadmed. Viime need kõik laboriruumi järgmiseks päevaks valmis. Kuid siis selgub, et mõned olulised ruuterid on veel puudu."

/Pikemalt novembri Arvutimaailmas/

Sotsiaalsed võrgustikud ja privaatsus

2007-11-12T13:09:00.000+02:00

Arvutikaitse kirjutab: Sotsiaalsed võrgustikud ja privaatsus. See on teema, mida tasub inimestele korrutada.

Käisin hiljuti oma vanas koolis keskkoolikutele esinemas ja rõhusin muuhulgas ka sellele. Tõin näiteid ja küsisin, kuidas meeldiks, kui näiteks nende õpetajate noorusest selliseid asju netist vaadata võiks.

Interneti arhiveerumine oli uudiseks ja nõudlikult paluti korrata aadressi, kus seda imet näha saaks. Esimesed netirõõme nautinud inimesed on juba vastutustundetust east väljas ja mõjutatavad...

Aga mis, isegi juba täiskasvanud inimesed lehvitavad internetis ja teevad ennast ise haavatavaks. Kasvõi see värske näide alkopudelitega Tartu linnaametnikust Rate.ee's, kes tahtis Tähismaasid minna inspekteerima.

Jope targem kui kandja?

2007-11-11T02:25:00.000+02:00

Üks killuke veidi isiklikumat juttu, mis otseselt AMi tegemist ei puuduta. Aga noh, nädalavahetus, tühja kah.

Viis aastat olen nühkinud ühe jopega sügis-talv-kevad käia ja kergelt hakkab see väsimise tundemärke ilmutama. Külmaga ta tegelikult eriti tõhus ei ole, kuid autoinimesele käib kah. Kasutan kindlasti edaspidigi. Erinevalt muust kraamist ei muutunud ta sobimatuks isegi siis, kui +20kg juurde tuli.

Eelmisel nädalavahetusel läksin igatahes uut jopet otsima. Olen juba pikka aega ostnud Salomoni asju, seega missioon ei olnud just eriti kontimurdev. Muidugi, mida tagasihoidlikumat ja viisakamat riiet tahad, seda rohkem maksab. Lõpuks ajasin selga X-Wingi. Hoiatati, et seda ma seljast ei võta. (Ei võtnud kah.)

Üllatus tuli siis, kui selle omaarust kõige tagasihoidlikuma jope selga olin ajanud. MIS KRDI NUPUD NEED KÄISE PEAL ON!? Mina, kes ma olen alati sisimas irvitanud igasugu tarkade riiete jutu peale, olin selga tõmmanud jope, millele on sisseehitatud iPodi juhtimispult! Kui veel põuest tõmmati iPodi ühenduspistik välja, ei olnud enam midagi vaielda ja juhe jooksis kokku. See, et parema käise peal olla laviini alt leidmiseks andur, kostis juba kuskilt kaugelt.

Nii juhtub, kui süstemaatiliselt kaubandusvõrgus ringi ei traavi ja ajast maha jääd.

Ost sai tehtud siiski jope välimusest, mugavusest ja praktilisusest lähtuvalt, kuid paari päeva eest käisin elektrooniapoes. Vist Euronix on selle nimi (Lasnamäe Centrumis), igatahes on seal alati väga lahke teenindus olnud. Lasin siis põue iPodi passida ja muljusin käisel kangast. Ilmselt jäi asi selle taha, et iPodis polnud muusikat sees, igatahes midagi ei juhtunud. Kuid kuna intriig on püsti, siis ma otsin nüüd ühe iPodiga tuttava või lähen Apple'i poodi, et see pull siiski järgi proovida - kas tõesti töötab?

Ma olen igatahes tõsiselt üllatunud, kui minusugune mitte-vidinainimene peaks sellist süsteemi järjekindlalt kasutama hakkama. Kuid kas keegi tõesti tunneb päriselt vajadust sellise "targa riide" järele? Või on see järjekordne loome-vajaduse-ja-rahuldame-selle strateegia? Lõbus küll aga... saab imet näha.

Siinkohal tuli meelde lõiguke tänasest EPList, kus on intervjuu K-ruudaga. Seal on üks mitte enam niiväga moodne ennustus: "Arvutiekraan läheb nii odavaks kätte, et varsti on olemas ekraanipõhine arvuti, kus sul jooksevad online-uudised ja mis maksab võib-olla 300–400 eurot. See seisab sul köögis ja oled kogu aeg kursis."

Kruuda kujutlemas on sellised ekraanid kõiksugu Kurenurmes ja Kapakohilas elavatel tädikestel köögis ja neil on hirmus vajadus kogu aeg lugeda koduvalla uudisekesi. Mina sellesse ei usu. Ei usu ka internetiseeritud külmkappidesse jms tobeleiutistesse.

Külmkapp tellib poest toitu, kui piimapakist on üle 80% tühi?

Tuletame meelde kasvõi seda, kuidas Selver üritas drive-in süsteemi tööle lükata. Kas on veel usku, et külmkapile usaldatakse toidu tellimine, kui isegi ise toidukottidele järeleminek võttis inimeselt talle nii olulise otsustamise tunde ära - kas ma võtan selle banaanikobara või hoopis tolle teise?

On asju, mis ei muutu, kuiväga ka neid keegi muuta ei üritaks. Ja ma ei karda olla 50 aasta pärast nagu see IBMi mees, kes väidetavalt olla öelnud, et "I think there is a world market for maybe five computers."

Eesti IT areng Singapurist vaadatuna

2007-11-08T22:03:00.000+02:00

"The Economist Intelligence Uniti 2007. aasta suvel ilmunud uuring maailma riikide IT tööstusharu konkurentsivõimest paigutab Eesti alles 25. kohale. Jättes kõrvale suurriigid, leiame edetabeli esiotsast Aasia IT-tiigri – Singapuri. Riik, mille elanike arv on vaid kolm korda suurem kui Eestil, kõigest 4,5 miljonit. Kuidas on väikeriik Singapur suutnud maailma IT-maastikul nii edukalt toime tulla ja mis eristab Eesti IT-tööstust Singapuri omast?
Juhuste kokkulangemisena õnnestus mul paar nädalat tagasi külastada Singapuri ja tutvuda nädala jooksul Aasia IT-tiigri tegemistega – võtangi siis julguse, et jagada oma kogemusi ja tähelepanekuid ning kõrvutada Eesti ja Singapuri IT-maastikku."

Nii kirjutab Microlinki juht Enn Saar novembri Arvutimaailmas. Kolumn "Eesti IT areng Singapurist vaadatuna" on tükkis muu ajakirjaga varsti saadaval.
*
Ise olen üritanud sel nädalal jõuga end arvutist eemale suruda, kuid mitte just eriti edukalt. Pluss on see, et hea jupp detsembri numbri tööd on juba tehtud. Kaido rändab ringi, Münchenis on juba käidud, nagu MSN näitab. Välismaalt tuleb lugusid päris mitu, kolm kindlasti.

Üks tsükkel jälle läbitud

2007-11-03T01:04:00.000+02:00

Täna sai viimistletud, kaanele pildikesedki peale pandud, palju paberit määritud... ja kui kõik häste läheb, on järgmise nädala lõpus järjekordne Arvutimaailm poes ja postkastides.

Mõtted liiguvad juba seda rada, et üks sutsakas veel ja siis on selleks aastaks kõik. 30. november läheb selle aasta viimane number trükki ning siis on puhkus. Tulevad päkapikud ja mandariinid jne.

Magage rahulikult, merepiir on valvatud

2007-11-02T02:35:00.000+02:00

Ekspress kirjutas Eesti majandusvetes sõitnud Vene allveelaevadest. Nagu peaminister eile seletas, siis oli kõik OK.

Täna/reede õhtul trükikotta minevas ajakirjas on kätt elu pulsil hoidev Arvutimaailm (no juba 19. septembril kruiisinud allveelaevad ei olnud ju siiani mingi riigisaladus, eksole:) teinud ülevaate sellest, kuidas piirivalve Eesti veepiiri vähemalt pealtpoolt kaitseb.

Lõiguke siinkohal:

Moodsale mereseiresüsteemile pandi alus 1999. aastal, kui allkirjastati esimesed vajalikud lepingud. Esimene uus radar pandi püsti 2002. aasta suvel. Nüüdseks hoiab Eesti merevetel “silma peal” 20 radarit.
IT-süsteemide grupi nooremleitnanti Kaido Sauli arvates on see piisav hulk. “See katab nii meie sisemere kui ka territoriaalmere kenasti ära,” lisab ta.
Eesti kasutab hetkel kahte tüüpi radareid: lühimaaradarid (short range radar) ja kaugmaaradarid (long range radar). Kõige suurem erinevus nende kahe tüübi vahel on see, et kaugmaaradarid suudavad tuvastada ka õhumärke, mis lendavad kuni kilomeetri kõrguselt. . Sellega, mis toimub kilomeetrist kõrgemal, tegeleb õhuseiresüsteem.
/.../
Saul usub, et tehnoloogilise poolt pealt kuulub Eestis kasutatav integreeritud mereseiresüsteem omas valdkonnas maailma tippude hulka. “Kas ta nüüd praegusel hetkel täitsa tipp on, kuid kui seda 2002. aastal ehitama hakati, võis see nii küll olla,” hindab Saul. Näiteks toimub pidevalt mereseire arvutisüsteemide tarkvara arendamine ja uuendamine, mida viivad läbi sakslased.

/Pikemalt ja piltidega novembri Arvutimaailmas umbestäpselt järgmise nädala lõpus/

Ajude praadimise kolmas osa

2007-11-01T18:26:00.000+02:00

Kelle oma on pilt? küsib Pets ja kirjeldab probleemi keerukust "...alustades sellest, et kodanikust kodus tehtud foto avaldamine ajalehes peaks käima isikuandmete kaitse seaduse alla ja lõpetades tõsiasjaga, et autoriõiguse seadusest lähtuvalt ei ole üldse kindel kas riides jänkud tohivad teineteise pilte netis avaldada ilma selle eest rõivadisainerile katust maksmata."

Kirjutasin tema postituse alla: "Jumal tänatud, et sa siin oled! :) Kenasti sõnastasid selle probleemide sasipuntrsa ära, mis autoriõigusi ümbritseb ning mis täiskasvanutelgi ajud keema ajab. Asja siis veel lastel... "