Kuvatud on postitused sildiga Uues AM-is. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Uues AM-is. Kuva kõik postitused
09 juuni 2008

Arvutimaailma esikas

Selline ta siis sai. Nädalavahetusel või hiljemalt järgmise nädala alguses läheb levisse.

Teemad:
Riigi e-lahenduste autoriõigused - segadus, mis pole kasulik kellelegi
Välistööjõud IT-ettevõtetes - paar näidet inimestest, kes on Eestisse tulnud. Mida nad siin teevad ja mida kohalikust elust arvavad.
Veebikriitika piletimüügi aadressil.
Sten Tamkivi kolumn - mida on vaja teha praeguses majandussituatsioonis.
Arvutimaailm Las Vegases - EMC 2008
Intervjuu Agnes Roosiga, kes on Hansapanga IT-arenduse osakonna juht.
Firmalugu Moderast - Eesti ettevõte, kellel maakaart harukontoreid tähistavatest nõeltest kirju.
M-interneti võrdlustest
Laboris rida riist- ja tarkvara
Tõnu Samuel näitab kuidas udustamine ei salasta infot, mis udu taha jääb.
Hinnavaatlus.
Ankeedi "mina ja arvutimaailm" täitis Jaak Ennuste.
06 juuni 2008

Umbes selline ta tuleb


05 juuni 2008

E-riik kogub kapis tolmu

Tänaste uudiste valguses maksab ära öelda, et homme trükikotta mineva Arvutimaailma peateema on just seesama: riigi tellitud e-lahenduste intellektuaalomandi tulutult seismine ametkondade riiulitel.

Ehk et e-lahendused on naha ja karvadega saanud riigi omaks ning neid teinud ettevõtted ei tohi sama asja ekspordiks kasutada. Aga millest meil just parajasti puudus on? Ekspordist! Ja kust seda oodatakse? IT-sektorist! Aga kas ametnikud/poliitikud on midagi ette võtnud, et ettevõtjatel oleks võimalik meie e-maksuameteid, e-PRIAsid, kaardisüsteeme ja kõike muud välismaale müüa? Ei ole!

Kuidas see vindumine on aastaid käinud ja tulemus on siiani null, saab lugeda järgmise nädala lõpus ilmuvast Arvutimaailmast. Loo tegemise käigus viimase 3-4 nädala jooksul sai torgitud ka e-asjadega tegelevat regionaalministrit Kiislerit ning temaltki on kommentaar ilmumas.

Täna kasutas ta aga võimalust ja esines Microsofti innovatsioonikeskuse esitluse üritusel samateemaliste väljaütlemistega:

Microsofti pressiteatest:
„Olukorra muutmiseks on vaja koondada riigi intellektuaalse omandi haldamine ühte asutusse, toetada ettevõtteid uutele turgudele sisenemisel ning aidata IT-lahenduste tootestamisel ja turundamisel,“ ütles Kiisler. Tema sõnul on Eestil riigina hea maina, kuid seda pole siiani majanduslikult ära kasutatud. „Me peame intellektuaalset omandit senisest rohkem väärtustama ja arendama head müügistruktuuri,“ ütles Kiisler, kelle sõnul on regionaalministri meeskond valmis looma struktuuri, mis aitaks Eesti IT-tiigril hüpata ka Eestist välja.

Ministri pressiteatest:
Kiisleri sõnul tuleb Eesti e-riigi edendamiseks ja IT-ekspordi kasvatamiseks lõdvendama seni väga jäika intellektuaalse omandi poliitikat. „Peame avama oma e-riigi potentsiaali. Praegu on meie kuulsad lahendused kapis luku taga ja teiste riikide soovid neid kasutusele võtta jooksevad tavaliselt meie inertsuse ja huvipuuduse tõttu liiva,“ tõdes minister. „Kui praegu on Eesti aastane IT-eksport alla miljardi krooni, siis riigi poolt omandiõiguse vabaks laskmise ja ettevõtete omavahelise hea koostöö tulemusel võiks see summa paari aastaga kahekordistuda. Fakt, et Microsoft teatas täna oma innovatsioonikeskuse avamisest, on tugev märk, et Eestil on IT-vallas suur potentsiaal,“ sõnas Kiisler.

Eks neid pressiteateid on kopitud-peistitud kuhugi online'idesse kah. Saab siis imet näha, kas hakkab midagi liikuma ka, või soikub jälle kõik sinna kuhu alati.
12 mai 2008

Värske Arvutimaailma lühitutvustus

Mai Arvutimaailm peaks juba liikvel olema, minu postkastis küll veel hommikul ei olnud. Siin on mõned teemad:

Fookuses on digitaalne terviselugu, mis peab suve jooksul valmis saama ja septembris tööle hakkama. Valdo Praust seletab kuidas nad digilugu turvavad, HP kirjeldab tööde hetkeseisu jne.

Kolumn on majandusministeeriumist Marek-Andres Kautsilt, kes kirjutab, et Eesti IKT-ettevõtted peavad saama piisavalt tugevaks, et hakata osalema peatöövõtjatena suurtes rahvusvahelistes hangetes.

Reps: Arvutimaailm käis ja vaatas, kuidas heategevuskampaaniaga Uus Algus kogutud arvutid Green IT kontorisüle kontrolliti ja tööle seati, et needseejärel neile saata, kes ise endale arvutitosta ei jaksa.

Inimene: Alates detsembrist töötab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi professorina Hansapanga abil Austraalias tEestisse meelitatud Marlon Dumas. Kerli tegi temaga intervjuu.

Firmalugu: Linxtelecomi kaudu käib umbes pool Eesti andmeside välisliiklusest, sest praktiliselt kõik suuremad Eesti telekomiettevõtted on Linxi kliendid. Kapangad ja vabariigi valitsus ei saa Linxtelecomita hakkama.

Labor: Tark teejuht tuuleklaasil. Võrdlustestis neli navigaatorit. Proovisime Sony, Prestigio, Tomtomi ning Garmini juhatavaid seadmeid. Lisaks EOMAPi ja Regio kaartide võrdlustest ning ports uut riistvara.

Turva: Kontoritehnika luurab su järele. Tõnu Samuel kirjutab valerahategijateraskest elust.

Mina ja Arvutimaailm: Webmedia direktor Taavi Kotka täitis Arvutimaailma ankeedi.
06 mai 2008

12 tolli arvutit

Praegu veel viimaseid päevi müügil olevast aprilli Arvutimaailmas oli 12tolliste sülearvutite võrdlustest. Alljärgnev on Kaido Einama ja Mehis Pärnametsa sissejuhatus ja kokkuvõte. Iga arvuti kohta eraldi saab lugeda ajakirjast.


Sülearvuti on selleks, et temaga saaks igal pool tööd teha. Igale poole kaasa aga 17- või isegi 15tollist rüperaali ei vea. 12tollised arvutid on need, mis sobivad kõige liikuvamatele inimestele, kes tahavad pisiarvutist siiski saada maksimaalset ehk peaaegu sedasama, mida koju jäänud lauaarvuti oskab.

Arvuti ei tohiks ka päev otsa õlal kandes ennast lihaste kaudu valusalt tunda anda. Ehk siis vaja on kerget, väikest ja võimast sülearvutit. Lisaks võiks see olla ka hea hinnaga. Kuid kas sellistele vastandlikele tingimustele vastavaid arvuteid on üldse olemas? Arvutimaailm uuris järele, seekord laiahaardelisemalt: Mehis testis Tartus Lenovo, Ordi ja ML-i arvuteid, Kaido Tallinnas ülejäänuid: Fujitsu-Siemensit, HP-d ja Delli. Et hinnang väga subjektiivne ei tuleks, panime hinded lõpuks kokku iga sülearvuti kogutud plusside järgi. Ühe plussi sai mõne tehnilise parameetri kõige parema tulemuse eest. Parim tulemus võis olla ka mitmel arvutil.
12tolliseid Eestis kokkupandud sülearvuteid välismaiste brändidega võrreldes selgus üks üldisem omadus: Eesti arvutitootjad on valinud endiselt veidi nõrgema korpusega mudelid ehk esmamulje põhjal ei pruugi Ordi ja ML-i arvutid nii hästi vastu pidada kui näiteks Dell või Lenovo, kuid sisu on siin tehtud mudelitel kaasaegsem ja võimsam. Ülemaailmsetel brändiarvutitel jõuavad kõige uuemad komponendid Eestisse veidi hiljem kui kohalike tootjate kaudu. Seega on valikut igasugusele ostjale: kiiresti värskeimate komponentidega saab kodumaiselt tootjalt, veidi vanema sisuga, kuid vastupidavaid ja viimse detailini läbikaalutud konstruktsiooniga sülearvuti aga mõnelt rahvusvahelise brändi all tootjalt. Kuid eks ole alati ka erandeid.
Testisime peaaegu samamoodi nagu aasta tagasi. Kõigepealt väike “iludusvõistlus” ja tüüpilised katsed korpuse tugevusega: kas klaviatuur vetrub läbi, kas ekraani hinged hoiavad asendit jäigalt, kas pistikud-lülitid on paigutatud nii, et midagi nende taha ei haakuks ja miskit ära ei murraks. Siis lasime Windows Vistal arvutit hinnata, siis PCMark05 koormustestidega kontorijõudlust testida, seejärel vaatasime ka üle tehnilised parameetrid. Ning saigi tulemuseks tabel, mis on näha testi lõpuosas. Mõned vähem olulised ja subjektiivsed read on sealt eraldatud, kuid võrdlusmoment peaks säilima.

/.../

Kokkuvõte
Kui Tartu lemmikuks sai Lenovo, siis Tallinnas testitud kolmikust eristus selgelt Fujitsu-Siemens. Plusside süsteemis sai Esprimo Mobile U9200 kokku üheksa plussi, talle järgnesid Lenovo ja Ordi kumbki viie plussiga. Lõplik järjestus tuli meeldivalt läbisegi. See näitab, et pole enam suurt vahet erinevate arvutitootjate vahel, on vaid tugevamad ja nõrgemad küljed. Kodumaiste käte vahel kokku pandud arvuti on endiselt veidi vähem vastupidav, kuid võimsa sisuga. Vastupidavusteste lubada saavad suured korporatsioonid lihvivad oma konstruktsioone ja teevad põhjalikke katseid kuni pakendidisainini välja, et kaugelt saabuv kaup teel vigastada ei saaks ning kasutaja käe all ei laguneks.
12tollistest arvutitest valikut juba on. Aastaid tagasi polnud pilt sugugi nii mitmekesine. Nii väikese ekraaniga arvutid pole enam küll ilmselt põhiarvutiks, kuid milleks vedada kaasas suurt sülearvutit, mis juba mõne tunni jooksul õlga hakkab soonima? Just sellised pisikesed sülearvutid võiksid olla argumendiks, miks koju osta endiselt mõni võimas lauaarvuti. Kaasaskandmiseks pole ju lisakilosid vaja. Aga nagu näitas 12tolliste arvutite test, ei jää ka kerge reisikaaslane hätta ning suudab tegutseda küll, olles vaid veidi taga oma võimsatest ja suurematest sugulastest.

Microsoft otsib partnertudengid

Viimastel päevadel on mitmes kohas räägitud MSP-st, sest tähtaeg hakkab kätte jõudma:
Endine MSP
Praegune MSP
Jaan Microsoftist

Hetkel kuskil trükikojas vormi võtvas AMis on samuti sel teemal lugu sees. Kuna ajakiri jõuab kiiremate lugejateni napilt enne kui avalduste ootamise aeg lukku läheb, siis jupp AMis ilmuvast praeguste MSPde intervjuust siia:


Programmis Microsoft Student Partners (MSP) osaleb üle tuhande tehnoloogiahuvilise noore kõikjalt maailmast, viis neist Eestis. Sel kevadel kuulutati välja konkurss uute partnertudengite leidmiseks. Oma kogemustest rääkisid Arvutimaailmale praegused osajelad.

Miks te Microsofti üliõpilaspartneriks kandideerisite?
Jaana Metsamaa:
Mulle tundus, et MSP programm oleks mulle kui informaatikatudengile hea väljund. Pealegi olin olnud aasta aktiivne MUG.ee liige ja tundsin juba eelmise aasta MSPsid, kes tundusid hästi lahedad.
Siim Karus: Minule oli Microsoft jätnud hea mulje peamiselt tänu Visual Studiole ning ajapikku kujunes nii välja, et minu poole pöörduti tihti sooviga saada abi Microsofti tarkvara ja teenuste kasutamisel. Siis sain teada, et Microsoftil on üliõpilaspartnerite programm, mis võimaldab Microsofti lahendusi veelgi paremini tundma õppida ja hindamatuid kogemusi saada. Kuna programm oli veel noor, siis ootasin aasta ning uurisin 2006. aasta partnerite kogemusi.
Ahto Pärisalu: Astusin MUG.ee’sse kus Andres Sirel Microsoftist tutvustas MSP programmi. Siis hakkas nagu lugulauluke peas mängima, et just see ongi sinu jaoks. Kandideerisin ning seoses MSPks saamisega hakkasin vedama ka MUG.ee organisatsiooni.

Mida MSP staatus annab?
Ilja Šmorgun:
MSP programm annab konkreetseid võimalusi, kuidas ennast proovile panna. Näiteks teha ettekanne mingisuguse ürituse jaoks.
Siim: Me saame ka tasuta eLearningu kursusi, raamatuid ja sertifikaadieksameid teha. Partnerite koolitused on Microsoftil palju lahedamad ja kasulikumad kui avalikud koolitused.
Ahto: MSP aeg on andnud organisatsiooni juhtimise kogemust. Samuti on MSP andnud häid kontakte nii tudengite seast kui kõrgemalt. Teadmistest ei saa samuti mööda vaadata, sest kokkusaamistel toimub märkimisväärselt atraktiivne ja tõhus infovahetus.
Jaana: Kõige imelikum on see, et ei pane tähelegi, kust sa neid uusi teadmisi ammutad – mingil hetkel lihtsalt avastad, et oo, ma nüüd tean ju selle kohta ka.
Ahto: Statistiliselt on enamus MSPsid oma aastase MSP-aja lõpuks saanud väga hea töökoha ja paremad elutingimused.
Jaana: Erinevatel Microsofti üritustel, kuhu ka MSPsid kutsutakse, on mulle hulganisti tööpakkumisi tulnud.

Millised on kohustused? Palju MSP aega nõuab?
Ilja:
Eriti palju ei nõua. Kohustustest võib nimetada informatsiooni levitamist. Kui mõni üritus tuleb, on vaja promoda seda oma koolis.
Jaana: Kohustusi on MSP programmi raames nii palju, kui palju sa neid võtad. Tegelikult on teatud miinimumhulk tegevusi ette määratud, mida võiks aasta jooksul teha, aga see miinimum on ikka suhteliselt väike. Aja jooksul lihtsalt tekib endal tahtmine rohkem teha, õppida ja areneda. Minu arust ongi MSP ainus kohustus ennast erinevatel viisidel harida, kas siis läbida tasuta saadud e-kursused, teha sertifitseerimiseksam, esineda vms.
Ahto: Kuna olen MSPna võtnud oma ülesandeks vedada MUG.ee organisatsiooni ehk Microsoft User Groupi, on keskeltläbi iga päev vaja pühendada sellele minimaalselt tund aega. Ürituste korraldamiste eel muutub investeeritud tundide aeg muidugi kordades.
Siim: Aega kulub omajagu, kuid enamus tegevusi sobivad ilusasti kokku õppimise, töötamise või muude vaba aja tegevustega, millega nagunii tegeleksid.

Miks on MSPsid nii vähe?
Ahto:
Ideaalne MSPde arv oleks minu arvates kümne kandis. Tegu on eksklusiivse tunnustusprogrammiga – välja valitakse vaid säravamad tehnoloogiatudengid. Seega on väikesele Eestile näppude peal üles loetav MSP-tiitli omanike arv just sobiv.
Jaana: Aga hetkel ei ole meil näiteks ühtegi disainitudengit, kuigi MSP programm on disaini- ja IT-tudengitele.
Ahto: Disainivaldkond on, jah, sellepärast sees, et disain tänapäeval tähendab paljuski arvutikasutamisoskust ja Microsoft on arendanud päris tõsiseltvõetavad tööriistad disainimiseks.

Kas konkurents MSPks saamiseks on tihe?
Ahto:
See pole vist avalik info. Igatahes tean seda, et paljud andekad inimesed on programmist eemale jäänud.

/Pikemalt mai Arvutimaailmas/
03 mai 2008

Blond tibi ja peenikesed jalad AMi kaanel

No kui kajakat taheti, siis kajakat saadakse. Järgmise nädala lõpus maksab siis sellise väljanägemisega žurnaali otsima hakata. Sisututvustust ei hakka veel tegema. Kesse nädalavahetusel ikka arvuti taga istub ja loeb.
18 aprill 2008

Ülevaade aprilli Arvutimaailmast

Fookuses on kaugtöö. Kogemusi väljaspool kontorit (või ka kontorite vahelisest) tööst jagavad Skype, Microlink, Klikivabrik, Äripäev ja Emmaste kaugtöökeskus.

Kolumn on samal teemal Aavo Kokalt.

Veebikriitik Aksel Kotkas rapib X-tee ajast ja arust väljanägemist.

Reportaaž on IT Kolledži uuest majast .Kool nii kena, et õpi või ise.

Intervjuu on Webmedia arendusüksuse juhi Jevgeni Kabanoviga.

Firmalugu on Levirast, mille uusim teenus on televisiooni mobiiltelefoni toomine - ja seda mitte 3G teenusena.

Labori suures võrdlustestis olid 12tollised sülearvutid. Lisaks katsetati näiteks ka selliseid asju: Logitech Alto, Sanyo lainurk projektor, HP tahvelarvuti, Asus P750, HTC Touch Cruise, LG Viewty...

Lahenduste rubriigis on juttu Windows Server 2008; varuvõrgu vajalikkusest, kui tavaline netiühendus katkeb; Google'i ja Outlooki sünkroniseerimisest; sõidupäeviku pidamisest GPSi abil jpm.

Tõnu Samuel kirjutab info info sisse peitmisest ja katstab steganograafiaprogramme.

Pisemat pudi-padi tuleb ajakirja lapates ise üles otsida ;)

Mai Arvutimaailma tegemine on juba käimas, naljakas avastus ripub mu MSNi tujuteates: "Kevin Spacey töötab Tartu ülikoolis." Mida see tähendab, saab lugeda umbes kuu aja pärast.
03 aprill 2008

Esimene digiallkiri läks tühja + natuke porri kah

18. veebruar sai kirjutatud kuidas mu ID-kaart kaotas digisüütuse.

Vist pole maininud, et mis siis sai. Mida oligi arvata - midagi ei saanud. Mitte mingisugust vastust statistikaametist ei tulnud. Rääkimata siis kasutajanime ja parooli saamisest.
*
Aprilli Arvutimaailmast ka üks detail:

Avastasin, et ühele leheküljenurgale on sattunud üks heledahäälne ja väga lahtise suuga laululind, keda tuntakse kui porri. Foto on tehtud teletornis Levira ruumides :)

"Äge" arvutiklass mingis Londoni ülikoolis

Selles postituses on ainult veike õrritus rubriigist "mina ja arvutimaailm", kus sel korral vastab meediakunstnik Mare Tralla. Mare vastused tulevad siia täies mahus kunagi siis, kui aprilli Arvutimaailm müügis on. Aga kuna ta vastas põhjalikult, siis kõik ei mahu žurnaali. Näiteks see jutt:

Kõige halvem ITga seotud kogemus?
Enamasti on see olnud seotud IT-spetsialistidega, kes vaatavad teistele ülevalt alla. Kõige illustreerivam näide: pidin õpetama ühes tunnustatud Londoni ülikoolis kunstitudengitele digitaalmeedia kursust. Seal oli täiesti normaalselt varustatud Maci-põhine arvutiklass. Kohale jõudes selgus aga, et kümnest arvutist vaid kaks töötavad, nn IT-spetsialist ei teadnud aga isegi seda, kuidas kõige lihtsamaid probleeme likvideerida. Minu viga oli see, et tahtsin tudengeid efektiivselt õpetada, ja nii asusingi neid arvuteid arstima. Enamusel ei olnudki mingit suurt viga.

Hiljem selgus veel ka see, et ükski arvutitest ei olnud internetti ühendatud, vaatamata võrgukaablite olemasolule, sest IT-spetsialistile ei meeldinud, et üliõpilased netis surfaksid. Kõik programmid olid aga nii installeeritud, et abi saamiseks tuli vastavaid internetikeskkondi kasutada. Paljud üliõpilased pidid lihtsate probleemidega pidevalt nn spetsialisti tülitama, sest ise nad vastuseid otsida ei saanud. Nii sai spetsialist end ülivajalikuna tunda.

Kuivõrd selgus, et ma tean Macidest enam kui tema, paluti mul selles klassis mitte õpetada. Enamik tudengitest ja õppejõududest hoiab end sellest spetsialistist eemale, aga nii ei saa nad ka koolis arvuteid kasutada. Kahjuks ei ole see näide erandlik.

Internetis ärritavad mind mõttetud uuendused, mis nii mõnigi kord teevad varem hästi toiminud keskkonna halvasti toimivaks. Ja see, et ei hoita alles arhiive.

*

Hoolimata vaikusest blogis - aprilli AM läheb homme trükki sellegipoolest. Vaikus on olnud keskendunud töötegemisest, mitte sellest et me ära kadunud oleksime. Keskendumisvajadus on aga tingitud tööülesannete kuhjumisest.

30 märts 2008

Priit Perens ja arvutimaailm

Hansapank Eesti peadirektori Priit Perens vastused viimases Arvutimaailmas:

Milline oli teie esimene kokkupuude arvutiga?
Esimene kokkupuude oli ülikooli teisel kursusel arvutiga CM 4. Tegu oli suurte siniste kastidega, millega suhtlemine oli omaette kunst. Arvestuseks pidime suutma mingi lihtsama C+ programmi kirjutada. Üldiselt tundus selline suur riistapuu väga ebaisikupärasena ja erinevalt personaalarvutitest endaga suhtlema ei kutsunud. Järgmine oli juba veidi lõbusam. See oli vist Eesti esimene personaalarvuti Juku, millel pidime suutma mingi pildikese liikuma panna.

Millal saite endale esimese oma arvuti?
Oma arvuti tööl tekkis mulle 1988. aastal hotellis Viru, kus ma poole kohaga programmeerijana töötasin. See oli personaalarvuti Olivetti. Kui ma õigesti mäletan, oli sellel riistapuul mingisugune üle andmebaasi liitmise probleem, mida ma lahendada ei suutnud. Kõik nagu töötas, aga aeg-ajalt muutusid summad valeks. Kui arvuti vahetus, hakkasid ka programmid tööle. Kõigi arvutikasutajate peamine lõbu oli sellel ajal mäng “Digger”. Õnneks sai seda nii palju mängitud, et pärast ei ole mänguhimu tekkinud.

Milline oli teie esimene mobiiltelefon?
Ei mäletagi. Mingi suur Nokia NMT-telefon oli. Tegu oli töötelefoniga, seega hinda ei mäleta. Põhiline mälestus on punnis põuetasku!

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
Internet töötas meil Eesti Investeerimispangas juba 1990ndate alguses. Ainuke, mida mäletan, oli, et välispangad ei tahtnud meiega alguses kuidagi interneti teel suhelda. Peeti ebaturvaliseks.

Milline on teie praegune tehniline varustatus?
Tööarvutiks kasutan suhteliselt keskmise võimsusega sülearvutit, telefoniks on keskmine Nokia. Fotomees ma ei ole. Asendamatud on nii sülearvuti kui telefon, igapäevatöös väga vajalikud.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?
Kõige enam segab lõputu vajadus turvalisust tõsta. See on arvuti kasutamise juba üsna keerukaks muutnud. Arvutiviirused (õigemini nende tegijad) on saavutanud samasuguse tulemuse nagu rahvusvaheline terrorism. Lennukitega lendavad inimesed endiselt, aga see on turvakaalutlustel väga ebameeldivaks ja inimväärikust alandavaks tehtud.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Loomulikult ei saa meist keegi enam ilma e-postita hakkama. Sellel põhineb nii firmasisene kui -väline informatsiooni vahetus. Tulemuseks peaks olema oluliselt efektiivsem maailm, kuid siingi on kaose tekitajad vahele sekkunud. Õnneks siiski prevalveerib veel efektiivsus.
Uudiseid saangi peamiselt netist. Eesti uudiste jaoks kasutan BNSi ja Äripäeva portaali, rahvusvahelistest on väga head FT ja Bloomberg. Suur blogide lugeja ei ole, aga kui on huvitav probleem, siis võib sealt huvitavaid arvamusi leida.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Tööaeg möödub peamiselt kas arvuti taga, koosolekutel või tööreisidel. Hinnanguliselt kolmandiku ajast kulutan arvutiga töötades. Vabal ajal vaatan peamiselt uudiseid või otsin mingit huvitavat infot. Mänge ei mängi.

Kui sageli teid arvutiviirused murravad?
Tööarvuti turvalisusele juba eelnevalt vihjasin. Kodune arvuti on samuti kaitstud. Seega on senine kokkupuude olnud rohkem preventiivse ravi kannatamine kui haigus.
Hansapanga juhina tuleb IT-turvalisusega samuti pidevalt tegeleda. Peame seda üheks väga oluliseks prioriteediks – teeme omalt poolt kõik, et meie 500 000 aktiivset netipanga kasutajat saaksid oma rahaga turvaliselt toimetada.

Ausalt – kas olete või olete olnud kunagi tarkvarapiraat?
Arvan, et 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sai igasugust tarkvara kasutatud. Osa sellest olid loomulikult demoprogrammid,osa programmeerimiskeskkonnad. Sai erinevaid keskkondi proovitud. Kui tööks läks, pidi nagunii ostma. Kuna olen kogu aja arvutit peamiselt tööks kasutanud, siis pole põhjust olnud ajaviiteprogramme “laenata”.
---
Kui sul on kindel soov, et Arvutimaailm selle viimase lehekülje tüüpküsimustiku kellelegi saadaks, siis pane ideed postituse kommidesse või mulle postkasti. Siiani oleme hoidnud seda joont, et vastajad on IT-ga miskitpidi seotud inimesed, kes on kas valdkonnas tuntud ja/või olulisel ametipostil.
15 märts 2008

Minister, üks ametnik ja e-riik

Umbes kuu aega regionaalministri ametis olnud Siim-Valmar Kiisler lubas tööle asudes, et hakkab jõudliselt e-riiki edendama.
/.../

Majandusminister Parts viitas möödunud suvel Arvutimaailmale antud intekas korduvalt, et selles ja teises küsimuses vaatab ta minister Reimaa poole. Olete nüüd siin Reimaa asemel kui Partsi saadik – erakonnakaaslane ja kaasvõitleja – kui tihe suhtlemine „Harju tänavaga" (seal asub majandusministeerium – M.N.) on? Kas Parts andis memo kaasa, mida teha vaja?
Juhan Partsiga on meil aastaid hea koostöö ja ka inimlik klapp olnud. Memot ta mulle kaasa ei andnud, pigem lubas mind ikka toetada minu algatustes. Suhtlemine Harju tänavaga on tihe juba seetõttu, et minu eelmine töökoht asus just seal.

Oma esimestes ütlemistes uude ametisse asudes kuulutasite kohe üheks peamiseks tööülesandeks e-riigi arendamise. Kas see oli hea loosung – seda enam, et eelmisele ministrile selles vallas etteheiteid tehti – või on teil konkreetsem tegevusplaan või vähemalt to-do-list olemas?
Arvan lihtsalt, et see on vajalik asi, mida teha. Plaan on luua konkreetseid lahendusi konkreetsete teenuste pakkumiseks veebikeskkonnas ja seda eelkõige kohalike omavalitsuste kodulehekülgede vahendusel.

/.../

Kui suur teie meeskond praegu on?
Siseministeeriumil on kaks ministrit. On siseministri inimesed, on regionaalministri inimesed ja siis on ühised tugiteenused – rahandus, avalikud suhted jne. Regionaalministri valdkonna inimesi on 70, tavaliselt arvatakse, et neid on palju vähem. Võrdluseks – kultuuriministeeriumis olevat 65 inimest. Seega inimesi on küll. (Paus.) Aga kui nüüd küsite, et palju neist IT-ga tegeleb...

Jah, oli selline plaan küll.
Täna... noh...

Ei ole ühtegi?
On üks inimene, on üks inimene, aga tal ei ole IT-haridust. Aga ressurss on olemas. Ametikoht on olemas ja vaba! IT-inimeste leidmine ei ole kerge, aga äkki keegi paneb seda võimalust tähele. Ta peaks olema visioonilooja ja koordineerija. Lahendused tuleb ju ikka kuskilt sisse osta.

/Pikemalt värskes Arvutimaailmas./
06 märts 2008

Viirused arvutitele nagu terroristid lennukitele

Sain just hetk tagasi kätte Hansapank Eesti uue peadirektori Priit Perensi vastused rubriiki "Mina ja arvutimaailm". Toob seal ühe huvtava võrdluse:

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Kõige enam segab lõputu vajadus turvalisust tõsta. See on arvuti kasutamise juba üsna keerukaks muutnud. Arvutiviirused (õigemini nende tegijad) on saavutanud samasuguse tulemuse nagu rahvusvaheline terrorism. Lennukitega lendavad inimesed endiselt, aga see on turvakaalutlustel väga ebameeldivaks ja inimväärikust alandavaks tehtud.

Ok, üks vastus veel siis siia:
Millal saite endale esimese oma arvuti?
Oma arvuti tööl tekkis mulle 1988. aastal hotellis Viru, kus ma poole kohaga programmeerijana töötasin. See oli personaalarvuti Olivetti. Kui ma õigesti mäletan, oli sellel riistapuul mingisugune üle andmebaasi liitmise probleem, mida ma lahendada ei suutnud. Kõik nagu töötas, aga aeg ajalt muutusid summad valeks. Kui arvuti vahetus, hakkasid ka programmid tööle. Kõigi arvutikasutajate peamine lõbu oli sellel ajal mäng „Digger”. Õnneks sai seda nii palju mängitud, et pärast ei ole mänguhimu tekkinud.

Ülejäänu juba järgmise nädala Arvutimaailmast ;)
05 märts 2008

Tali võib taevasse jääda, AM mitte

Jah, tänan küsimast, hästi läheb. Deadline'i nädal, tegemist jagub. Kaido on CeBITil, tuleb täna-homme tagasi. Kui sealt ka loo kätte saab, siis reede õhtul žurnaal trükki. Kusda pääseb!

Huvitavaid lugusid on töös terve rida, eks pistan killukesi järgmisel nädalal ka siia välja. Mõnda asja ei raatsi veel mainida, sest äkki päevameedia hakkab liiga vara kinni. Ise sain nii mõnegi üllatava asja teada seoses e-riigi temaatikaga, mille jaoks siin vahepeal sai küsimusi kogutud.

Meie veebikriitik Aksel Kotkas jõudis Tallinn.ee kohta arvustuse kirjutada ja üks teine sait saab tänu sellele kuu aega veel kriitikavabalt vegeteerida :) Aga küll tuleb ka selle kord. Käsikirjad ei põle, nagu me teame kirjandusklassikast.

Tõnu Samueli turvalugu on sel korral seksikas. Näitab mida Google'iga teha saab, kui inimesed ise rumalad on ja andmeid ripakile jätavad. Endiselt võib guugeldada endale krediitkaardiandmeid - kui mitte endale kauba koju tellimiseks (et mitte vahele jääda), siis võib probleemid saata näiteks mõne ebasõbraliku tegelase aadressile.

Näitab ka, kuidas ta leidis veebikaamera, mis näitas kogemata internetti börsifirma juhatuse koosolekuid. Ning guugeldas veitsa Eesti tutvumis- ja seksiportaalides, et andmeid kõrvutades targemaks saada.

Suures võrdlustestis on 20-22-tollised LCD monitorid. Kaheksalt mudelit sai Kaido laborisse.

Ma nüüd siis sebin edasi. Kui miskit on - kirjutage!
15 veebruar 2008

IT Grupi juhtide kogemata-duo

Viimased poolteist aastat, peale Arvutimaailma muutumist riistvaraajakirjast IT-äri laiemalt käsitlevamaks žurnaaliks, oli kaanel persooniloo peategelane. (Norijatele - tõsi, oli üks erand, aga see pole oluline ja põhjus oli hea.)

Nagu siit juba lugeda on olnud - esikaane põhiviide peab edaspidi reklaamima kas olulisemat Fookuse või Labori lugu. Sel kuul siis esikaanel IT Grupi asutaja ja nõukogu esimees Jaak Ennuste, sest tema on üks neist 14st juhist, kes Arvutimaailmas järgneva aasta jooksul arvutimaailmas oodatavaid muudatusi kirjeldab. Miks on pildil just tema? Kindlasti IT-ringkondades väga tuntud inimene, end Eesti vanimaks IT-võtteks nimetava IT Grupi asutaja, pluss veel teemasse kõlav perekonnanimi. Arutasime Siimu-Kaidoga kolmekesi, et keda pildile paluda ja tema oli esimene valik ning peale telefonikõne selgus, et muid variante pole vaja enam kaaluda. Saime kokkuleppele.

Muidugi ma olin teadlik, mis ajakirjas tagapool toimub, aga oleks olnud väiklane hakata kätt ette panema. Nimelt - IT Grupile kukkus sülle trikk, mille saavutamiseks oleks pidanud mõni PR-firma naba paigast nikastama ja poleks ka siis sellist tulemust suutnud garanteerida. Kübaratrikiks nimetatakse spordis samalt tegijalt kolme punkti kogumist, aga ma ei näe väga palju ruumi, mida IT Grupp veel võinuks saavutada.

Juhuslikult on selle kuu Arvutimaailma persooniks IT Grupi uus tegevjuht Esti Ehatamm-Koppel (pildil). Inteka tegemine oli meil Kerliga plaanis aga juba eelmise aasta 28. novembril, kui uudis Esti saabuvast ametikõrgendusest avalikuks sai. Lugu sai valmis jaanuaris, üle kolme nädala varem, kui esikaane tegemiseks läks.

Ehk et, olnuks kõik vanamoodi, oleks esikal Esti, aga kuna esika loogika muutus, siis sattus sinna tema asemele Jaak. Ajakirjas sees on oma koht muidugi mõlemal. Mumeelest lõbus lugu.

*
Märtsi Arvutimaailma persooniintekas on samuti naisega - Kerli sõnul on kokkulepe olemas. Kusjuures ajendav tõuge selleks intekaks tuli hoopis konkureerivast ettevõttest. Konkurents ei ole alati verine.

ITLi reklaamrännakuga Haapsalus käimise järel on mul hea meel, kui saab IT inimlikku nägu rõhutada. Ma olin ikka tõsiselt jahmunud sellest, kui külmalt ja võibolla isegi üleolevalt keskkoolikud IT-sektoris karjääri tegemise võimalusse suhtusid. Võimalik põhjus - teadmatus ja enese võimete vale hindamine. Olen ülekohtune? OK, siis näide teisest, aga väga silmatorkavast valdkonnast - need sajad ilma igasuguse enesekriitika ja silmaringita inimesehakatised, kes arvavad, et neis on ainest superstaariks saada...

Ma jätan siinkohal pooleli - kell on palju.
08 veebruar 2008

Kaardid näitasid - Arvutimaailm jõuab trükki

Täna ärkasin vara, pool üksteist... ptüi, kümme, on vara minu jaoks. Peale vajalikke asjatoimetusi kohtusime Rävala puiesteel fotostuudios. Eilse postituse jätkuks - lahkelt tuli vastu www.loitsukeller.ee ja andis paariks tunniks paki taro kaarte. Kuigi ma kuulun muidu pigem skpetikute hulka, on mulle siiski meelepärane see leebe tagasihoidlikkus kuidas nad seal poes oma asja ajavad. Muide, keller on pool aastat tagasi ka suuremaks tehtud ehk müügisaal on tahapoole laienenud.

Igatahes - ühel hetkel olid kõik koostisosad kohal ning läks lahti "nõidumine" :) Jaak Ennuste vaatas tulevikku ja nägi kõik ära. Fotograaf Kalev Lilleorg pildistas kõik üles. Pärast läksime kõik omi asju ajama.

Siim pani kaane kokku ja saatis trükki, Mari-Liis läkitas vahepealsed 80 lehekülge järele. Kokkuvõttes väga sujuvalt kulgenud deedlainipäev.
*
Teemast mööda pannes ei saa ma jätta märkimata, et eile õhtul võis Magdaleena haigla riietehoius näha unustamatut vaatepilti, mis tänaseks oli kahjuks juba läbi saanud. Nimelt oli seal üks särav riidehoiutädi. Kujutage ette Salme Reegi vanaema õunapuu otsas, aga tibukollases kostüümis, tulipunaste juuste peal looriga(!) kollane kübarake. Ma olin nii rabatud, et ei suuda meenutada, kas tal ka mõned peened kindad käes olid. Mulje jäi, nagu oleks mõni prouake eestiaegsest Werner kohvikust kogemata kombel polikliiniku garderoobi teleporteerunud. Kahjuks ei olnud mul südant paluda luba tema pildistamiseks.
06 veebruar 2008

Näe, pealkiri ununes panna

Arvutimaailm tuleb jälle. Reede õhtuks peavad failid trükikojas olema. Sel aastal on deadline'id alguses veidi hilisemad kui seni, kuid kuu-kuult nihkuvad nad taas kuu alguse poole, mis tähendab, et AM hakkab jälle varem postkasti jõudma - pigem kuu alguses, mitte keskosas.

Kaido käis USAs IBMi üritusel - sellega kaasnenud lennureisidest võis siin blogiski lugeda. Meelelahutuslikumast poolest kirjutas ta EPLis. Asjast enesest saab lugeda veebruari Arvutimaailmast. Järgmisena sõidab ta Pariisi, aga sellest juba märtsi ajakirjas. Jagelemist meil reiside pärast ei ole - minul on lendamisest ja hotellidest kõrini, aga Kaidole tundub et klapib see rändamine :)

Järgmises numbris ilmub ka lugu sellest, kuidas ITL Eesti keskkoolides roadshow'd (reklaamrännakut?) teeb. Käisin nendega eelmise aasta lõpus Haapsalu Gümnaasiumis kaasas. Ei näinud just väga lootustandvat pilti. Õnneks on sisseastumisstatistika näidanud, et IKT huvilisi noori siiski jagub.

Võrdlustestis on sisuhaldustarkvarad. Laboris on igasugust kola. Fookuses räägivad Eesti IKT ettevõtete juhid milline näeb arvutimaailm välja aasta aja pärast - 2009 aasta alguses. Tegu pole ulmejutukestega kaduvatest klaviatuuridest vaid puht äriliste prognoosidega, mille alusel nad oma tegevussuundi planeerivad.
*
Ääremärkusena tahan kiita Overalli teenindust. Mul on nendega ka varem olnud hea klapp, kuigi kedagi sealt isiklikult ei tunne. Seekord oli asja paranduse poolele, sest Ixuse ekraan läks õnnetul kombel katki. Veebivormi täitmisele järgnes kiire ja korrektne tagasiside. Kohapeal oli aparaadi parandusse andmise protsess 5+. Valmis tööst teatati juba järgmisel päeval. Lihtsalt suurepärane.

Kuidas Ixuse ekraani ära lõhkuda? Tuleb osta trukiga kinnitatav vutlar, mis aparaadi kaitsmise asemel trukiga ekraani puruks muljub. Ei saaks öelda, et ma seda poleks ette näinud. Mingil hetkel taipasin ja hakkasin aparaati vutlarisse panema nii, et see trukk vastu korpuse esikülge jääks. Siiski oli ükskord juhtunud teisipidi ja teksade tagatasku andis ilma istumisetagi piisavalt survet, et ekraan puruks teha.
01 veebruar 2008

Microsoft, Yahoo! ja 2008

Kuna Microsoft on teinud nüüd konkreetse pakkumise Yahoo! ostuks, siis panen siia viimases Arvutimaailmas ilmunud Kalle Kose ettevaate alanud aastasse. Allpool on rohelisena see osa, kus ta just räägib Microsofti võimalusest Yahoo! osta.

(Selle aasta esimeses Arvutimaailmas, mis peagi trükki läheb, avalikustavad oma prognoosid järgnevaks aastaks Eesti suuremate infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniettevõtete juhid.)

Aasta 2008 koputab uksele

Kui Bill Gates siin ja praegu teie asemel aasta viimast Arvutimaailma lehitseks, otsiks ta ilmselt esimese asjana tuttavat brändikujundit. Ja võimalik, et leiakski. Ent kuidas ka Gates ei püüaks, ei õnnestuks tal suure tõenäosusega eesti keele tõttu dešifreerimatu kattevarju rohkem tuttavlikku tuvastada.

Või siiski? Ilmselt hakkaks talle silma ka üks tuttav arv. See on 2008. Sellega meenuks ainuüksi põhitegevuse eest lõppeval aastal enam kui 5% Eesti tänavusest SKP-st teenivale IT-kuningale, et aeg on võõrkeelne paber käest panna ning pidada plaani, mis hakkab juhtuma järgmise kaheteist kuu jooksul. Loodetavasti on lugejal eesti keelega paremad lood ja enne plaanide tegemist võimalus väljaannet pikemalt lehitseda.
Pole ka võimatu, et kõik, mis uuel aastal teoksile tulemas, on juba ammu-ammu valmis mõeldud ning plaanid ja nägemused paberile, kõvakettale või ajju talletatud. Tõenäoliselt see nii iga vähimatki planeerimist nõudva protsessi, töö või tegevuse puhul ongi. Kuid usutavasti on aastanumbri vahetumisega aktuaalsust kogumas ka paljud uued mõttearendused ning küsimärgid. Üheks põhiliseks nende hulgas on kindlasti see, kas ja mil määral jätkuvad eilsed ja tänased protsessid ka homme, milline on tänaste kiirete arengute dünaamika lähitulevikus ning mille üle on aasta pärast samal ajal kõige rohkem põhjust rõõmu tunda.
Elu on tormakas ja nii mõnigi oluline sündmus mattub tihti küllalt kiirelt uue infolaviini alla. Eriti kehtib see jõudsalt edasi kappavas IT- ja tehnoloogiamaailmas. Kas mäletate näiteks, et vaevalt 12 kuud tagasi oli arvutitootjate juhtiv edetabelipositsioon Delli omanduses? Kas mäletate, et vaevalt aasta tagasi kaotas Apple oma korporatiivnimest sõna computer? Kas mäletate, et veel hiljuti ei olnud keegi kuulnud nimest YouTube, mille omandas pisut enam kui aasta tagasi otsingugigant Google? Või on teil meeles, et vaevalt kolm kuud tagasi teatas suuruselt neljas arvutitootja Acer, et ostab konkurendi Gateway eesmärgiga ohustada kolmandal positsioonil paiknevat Lenovot?

Ühinemiste-ülevõtmiste buum jahtumas
Või on kellelgi meeles, et 2007. aasta paistis silma kui viimaste aegade suurim ühinemiste–ülevõtmistega aasta? Nii oli erakordselt tihe rebimine näiteks tarkvarafirmade pärast, nimetagem siin IBM-i ostetud Cognost, Microsofti ostetud Aquantive'i, Oracle'i jätkuvaid pakkumisi BEA Systemsi ostuks ning SAP AG pakkumist Businesss Objectsile. Loomulikult olid viimased vaid suuremad ja tuntumad, tehinguid väiksemal tasandil oli oluliselt enam. Kuid mis siis ikkagi on sellisele ostupalavikule ühiseks nimetajaks olnud? Kokkusattumusest siin vaevalt et märkimisväärse tõenäosusega rääkida saab.
Ühinemiste-ülevõtmiste teema ja seda mitte ainult IT- ja tehnoloogiasektoris, on ühest küljest paljudele suurtele ettevõtetele ainsaks väljundiks kasvu kiirendada, kuna oma tegutsemisharu(de)s on arenguvõimalused jäänud kitsaks. Kuid nn arengupiirid ei ole päris kindlasti olnud põhiliseks ühinemiste-ülevõtmiste laine käivitajaks. Selleks on olnud pigem väga odavad tehingute rahastamise võimalused. Et tänaseks on olukord globaalsel krediiditurul märgatavalt halvenenud, ei ole tõenäoline, et sarnane ülevõtmistelaine püsiks. Tehingute tempo on praeguseks hetkes juba märgatavalt aeglustunud ning aasta 2008 on sellel rindel kindlasti rahulikum.
Kuid ehk mitte igavam – nii on näiteks liikunud mitmeid sahinaid Microsofti agressiivsematest plaanidest laiendada senist otsinguteenuste turuosa. Ilmselgelt on siin vaid kaks võimalust: 1) kas võtta agressiivselt turgu vaieldamatu liidri Google’i ning seni püsiva teise positsiooni omaniku Yahoo! käest või ... osta Yahoo!. Microsofti head finantsseisu ning Yahoo!-ga võrreldes pea kümme korda suuremat turuväärtust silmas pidades ei tohiks Yahoo! olla liiga suur tükk. Kuid tehingu korral võiks Microsofti suu lõhki ajada hoopis Yahoo! poolt tõenäoliselt küsitav väga krõbe hind ning teisalt Yahoo kesised efektiivsusnäitajad. Microsofti turuosa küll kasvaks võimaliku Yahoo! neelamise korral, kuid ülevõetava viimaste aegade keerukat finantsminevikku silmas pidades oleks tegemist vägagi riskantse sammuga.

Google'i kasvul lage ette ei tule
Mis on ühe õnnetus, on tihti teise õnn. Ka otsingute turul on lõppev aasta kulgenud Google'i üha muljetavaldavama domineerimise tähe all. Väljendub see loomulikult eelkõige turuosa püsivas kasvus teiste põhikonkurentide arvelt. Kui näiteks veel aasta tagasi oli Google'i turuosa USA-s ligi 44%, siis tänaseks on see kasvanud 55%-le. Veelgi suurem on võim Euroopas, kus Google’it kasutab otsingumootorina 70–75% inimestest. Samas tempos jätkates peaksime nägema, et algaval aastal on USA turuosa vähemalt 60% ning Euroopas jätkuvalt veelgi enam. Mis puutub teistesse olulistesse piirkondadesse, siis nõrgem on positsioon Hiinas, Venemaal ning Jaapanis.
Kas Google'i pöörane pealetung konkurentidele kunagi ka läbi saab, on kahtlemata huvitav küsimus, millele on rohkem kui üks vastus. Kui vaadelda peamisi märksõnu, mis on eeldatavasti kogu edu taga, võiks praeguse kursi jätkumise osas üpriski optimistlik olla. Näiteks on Google'i R&D eelarve olnud jätkuvalt oluliselt kõrgem kui konkurentidel, samuti on väga oluline, iseäranis otsingumootori kasutajale, olnud püsiv eelis täpsemate otsingutulemuste kuvamisel. Lisaks veel jätkuvalt head võimalused põhitegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Kogu see loetelu, kuigi mitte lõplik, on usutavasti 2008. aastal Google’i senist edu veelgi suurendamas. Investorite jaoks on kindlasti küsimärgiks, kas uuel aastal suudab seni mitte ühtegi splitti läbi teinud aktsia jõuda neljakohalise hinnani. Ilmselt 2008. aastal see siiski ei juhtu.

E-kommertsi käekäik
Kuidas aga peaks ülejäänud e-kommerts ennast uuel aastal tundma? Küsimus on huvitav eriti selles valguses, et USA kui põhilise turu majanduskasv on sattunud küllaltki haavatavasse olukorda. Seda peamiselt üha globaalsemaid mõõtmeid omava krediidikriisiga seonduvalt. Piltlikult öeldes on olemas võimalus, et praegune noateral kõndimine võib 2008. aastaks viia USA majanduse ka langusesse. Sellise arengu korral oleks tänane ettevaatlik tarbimine kindlasti päris korralikult veel enam jahenemas.
Siiski ei pruugi võimalik keskmisest lühema aja vältav majanduslanguse periood šoppamisest hoida e-kommertslahenduste kasutajaid. Hiljaaegu nn küberesmaspäeval (esimene tänupühadele järgnev esmaspäev USA-s) oli näha hoopis märkimisväärset veebipoodlemise aktiivsust. Seda kinnitasid sellel päeva e-kommertstehingute mahtude kasv 20% võrreldes aasta aega tagasi sama perioodiga. Teisisõnu on teatav tarbimise jahenemine ilmselt suunamas inimesi senisest enam ka veebi kaudu sisseoste tegema.

IT globaalne nõudlus 2008
Milliseks kujuneb aga kogu IT-sektori globaalne nõudlus aastal 2008, on suuresti kinni just USA arengus. Kui maailma suurimal majandusel peaks minema oodatust halvemini, on loomulik, et nõudluse vähenemise mõjud puudutavad üpris suurt ringi. Novembri alguses soovitas juhtiv rahvusvaheline tehnoloogiaala turu-uurimisfirma Gartner ettevõtetel uueks aastaks koostada kaks IT-eelarvet. Üks neist tavapärane ning juba algavaks aastaks tehtud plaanidele kohane. Teine aga peaks olema n-ö plaan B, mis sisaldaks kulude kärpimist äritegevuse võimaliku aeglustumise puhul.
Ei ole uudis, et 2008. aastal on ka Eestis majanduse üheks peamiseks märksõnaks kasvutempo jahtumine. Kas jahtumisest saab külm dušš või mitte, jäägu muude arutelude arutada. Usutavasti läheb meie e-riik edasi mõõdukalt, ilma suuremate vingerdusteta ning algav aasta toob kaasa palju põnevat nii meil kui raja taga.
14 detsember 2007

Arvuti autosse? Miks mitte!

Autosse navigeerimisseadet otsides tundus mõistlik ühe tegemise raames luua ka filmide vaatamise võimalus, kuna ekraani saaksid kasutada mõlemad rakendused ja pikal teekonnal kulub ära nii tee juhatamine kui kaassõitjate meelelahutus.

Juhuslikult oli Ronexi tootekataloogist jäänud silma umbes 700 krooni maksev värvilist pilti näitav tagurduskaamera, mida võiks kasutada monitorina. Lootmata leida valmislahendusi, asusin uurima, kas toodetakse mini-ITX- või nano-ITX-mõõtmetega emaplaatidega arvuteid ning üllatuseks leidsin mitmeid tootjaid, kes tarnivad spetsiaalseid mobiilseid PC-komplekte. Lähim ja parima valikuga on Cartft, kes pakub nii valmislahendusi kui ka komponente. Muuseas, ka Eestis politsei patrullautodes kasutatavad arvutid on Cartftist pärit.
/.../
Kuigi arvutile võib paigaldada standardse Windowsi või Linuxi koos rakendustega, on mõistlik leida valmisprogramm, mille kasutajaliides on optimeeritud puuteekraanile. Selliseid on üsna mitu; on koguni spetsiaalsed Linuxi distributsioonid autoarvutitele, kuid valdkond on alles arengu alguses ja ükski neist ei osutunud piisavalt töökindlaks, et siinkohal soovitada. Siiski on võimalik ka harjumuspärane keskkond seadistada suuremate kirjade, tundetumate hiireseadete ja muude taoliste nippide abil puuteekraaniga kasutatavaks.

/Kuidas Klemens Kasemaa autosse arvuti ehitas, loe detsembri Arvutimaailmast./
22 november 2007

Jüri Kaljundi ja arvutimaailm

Viimase Arvutimaailma viimasel leheküljel vastab ankeedile "Mina ja arvutimaailm" Nagi.ee ja Toru.ee asutaja Jüri Kaljundi. Nagu ikka, ei mahtunud kõik küsimused-vastused žurnaali. Täismahus nüüd siis siin:

Milline oli Sinu esimene kokkupuude arvutiga?
Esimest korda nägin arvuteid koolipoisina isa tuttava juures Küberneetika Instituudis kusagil 1980-ndate teises pooles. Kõigepealt viidi suurde külmkappe meenutavaid vene suurarvuteid täisolevasse saaliga, kus perfolindid ja printerid huugasid – ei mäletagi, et seal mõni monitor oleks olnud. Minu jaoks jäi meelde vaid see, et nendest arvutitest sai kuidagi defitsiitseid Soome telekanalite kavasid välja trükkida. Seejärel läksime ühte kabinetti, kus oli üks kena pisike värviline Apple Macintosh, mille peal sai kullakaevaja Diggerit ja veel paari graafilist mängu mängida. See armas Mac ja suurarvutite saal on tänase päevani väga selge mälupildina meeles.

Millal said endale esimese oma arvuti?
Esimene oli 1991-92 kandis mingi vana IBM 8088 protsessoriga MS-DOS arvuti, hiljem juba 80286 prosega. Mingi aeglase modemiga sai siis Fido BBS'idesse sisse helistatud, mis kehva telefoniliiniga oli tõeline piin, küll sai nii aga teistega suhelda. Arvutis sai tekstitöötluseks Wordi kasutada, see nagu ka WordPerfect toimis DOS'i all mitte-graafiliselt. Mingi hetk sai ise takistitest printeri porti käiv 8-bitine Covox digi-analoog konverter kokku pandud ja sellega veidi musa tegemist proovitud.

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
1992. aastal astusin TTÜ'sse ja hakkasin tegelema Üliõpilasvalitsusega, just sel hetkel saime sinna ka esimese jämeda kollase Etherneti kaabli ning Novelli serveri kaudu sai saata elektronposti. Esimesed online-teenused olid FTP ja gopher, samuti USENET ja mailing listid. Veebi sel ajal veel polnud, enamus tööst käis ka alles DOS-keskkonnas. NCSA Mosaic brauserit nägin 1993-1994 aastatel TTÜ Arvutuskeskuse Sun tööjaamades, veebisaitidest on meeles Adam Curry toimetatud mtv.com, mida põnevusega sai uuritud. Juba 1994. aastal hakkasin tööle Unixi administraatorina ning webmasterina, käivitades suvel Eesti esimese kommertsiaalse reklaami müügile suunatud veebisaidi Via Baltica News.

Milline on Sinu praegune tehniline varustatus?
Koduarvutid, mis rohkem foto- ja videotöötluseks suunatud, on aastaid AMD prosedega olnud, hetkel peamise sees Athlon 64 3200+. Operatsioonisüsteemiks vaheldumisi Windows XP ja mõni Linuxitest. Kaasaskantavatest olen eelistanud IBM Thinkpade, viimasel ajal olen T40 pealt kolinud väiksema X41 peale, väiksemat mugavam reisidele kaasa võtta. Viimasel ajal käivad mõtted küll Maci Powerbooki poole ka. Telefoniks SonyEricsson W800i, mis sai valitud 2 aastat tagasi oma siis parima kaamera ja MP-3 playeri tõttu, mis tänapäeval hädavajalikud. Suuri telefone ja PDA'sid ei salli, küll tahaks täna juba telefoni videokaameralt 640x480 resolutsiooni, seega peab varsti vahetusele mõtlema. Sageli on kaasas ka Canon 30D peegelkaamera hulga objektiividega või Panasonic GS400 videokaamera, viimast kasutan ka allveevideofilmide tegemiseks spetsiaalse suure allveekorpusega.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Kõige halvemad kogemused on nähtavasti ise loodud süsteemide ja rakendustega, kui need tõrguvad ja kasutajatele kättesaamatuks muutuvad, parandamine võtab aga aega ja tagavarakoopiad või varuserverid kohe ei käivitu. Kõvaketta surm, isegi RAID-seadmes, või lihtsalt riistvara läbipõlemine on tüüpilisem viga, mille kõrvaldamine võib ikka paar tundi võtta. Veebiteenus ei tohiks maas olla aga isegi paari minutit. Oma firmas on täna seetõttu esikohal just käideldavuse küsimused. Kõigeks kasutame varuservereid, samuti on andmed mitmekordselt dubleeritud – näiteks foto- ja videoteenuste puhul hoiame iga kasutaja pilti või klippi kokku pea 10 erineval kõvakettal vähemalt 3 serveris 2 eri füüsilises asukohas. Seetõttu ajabki Internetis hulluks see, kui mõni server kasvõi 1 minuti maas on või venib kui tatt – see on lubamatu. Veelgi hullem on, kui kodu või kontori netiühendus tundideks kaob, alati juhtub see kõige tähtsamate tööülesannete ajal.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Hommik hakkab alati oma foto- ja videosaitide Nagi, Toru ja Fotoalbum kiire ülevaatusega. Igapäevaselt vaatan seejärel TechMeme (techmeme.com) lehele, mis toob esile tähtsaimad tehnoloogiauudised ning siis uute veebiteenuste osas TechCrunchi (techcrunch.com). Lisaks Eesti lehtedele on välismaalt tähtsaimaks The Wall Street Journal. Üle päeva külastan ka oma hobide – ratsutamise, sukeldumise, lennunduse jms – foorumeid. Viimasel ajal on nakkavaks saanud Facebook. Blogisid loen ainult hommikul või õhtul kodus, tööajal ei lase endal neist segada.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Kella 9-18 vahelisest ajast on enamus koosolekute ja kohtumiste välist aega ikka arvuti taga. Seejärel tulevad erinevad hobid, õhtul saab tavaliselt aga ka ikka mailid ja paar veebilehte üle vaadatud. Nädalavahetustel soovitan kõigil aga värskes õhus viibida, kui, siis piisab kord päevas maili kontrollist küll. Suvel näiteks nädalaks Eestimaad mööda reisides olen viimasel ajal maili vaadanud kord-kaks päevas SonyEricssonis oleva SSH kliendiga, samas saan vajadusel ka kaks-kolm nädalat ilma Internetita hakkama.

Kui sageli Sind arvutiviirused murravad?
Olen aastaid kasutanud Tšehhi kodukasutuseks tasuta AVG antiviirust ning pole mingeid viiruse probleeme olnud, kuna ka arvutid alati korralikult uuendatud. Aeg-ajalt klikin huvi pärast ka igasuguseid mailiga kaasatulnud exe-faile käima, kuid pole sellegipoolest suutnud oma arvuteid nakatada – ju need antiviirused siis ikka toimivad :)

Ausalt - kas oled või oled olnud kunagi tarkvarapiraat?
90.-ndate alguses toimus mängude ja rakendustarkvara vahetus netis FSP ehk file service protocol kaudu, mis oli tehnoloogiliselt huvitav koormatud kanalite sõbralik ja samas anonüümne FTP-laadne failivahetuse protokoll. Sel ajal sai lisaks neis serverites ringi kolamisele küll sarnaseid jagamiskohti üle maailma ülevõetud serveritesse ka ise püsti pandud. Noore poisi asi. See oli aeg, kui mänge ja enamust tarkvarast Eestis veel müügil polnudki. Viimastel aastatel olen ise piraattarkvara kasutanud eelkõige erinevate sama ala toodete, näiteks professionaalsete videotöötlustarkvarade võrdluseks, kus huupi mingi toote valik võib olla väga kallis ja riskantne. Pooldan ise seda, et kõik tarkvaratootjad peaks tasuta pakkuma oma toodete prooviversioone, et sellist katsetamist ei peaks tegema piraattoote peal.
***
Parajasti tegelen järgmise numbri ankeediga, millele vastas Aivar Ruukel Soomaalt. Jajah, ka soos ei saa infotehnoloogiata. Isegi üllatavalt vara oli Aivaril seal internetiühendus ning tehnikahuvi ja vidinaid on tal kah rohkem kui mõnel linnavurlel.

Kontakt:

merlis (ät) am.ee
kaido (ät) am.ee

Kui on midagi füüsilist saata, siis:
Kirjastus Presshouse
Liimi 1, 10621 Tallinn
Me käime mõnikord seal ja saame kätte.

Juuni Arvutimaailm

Juuni Arvutimaailm

About Me

Blog.tr.ee
Skeptik.ee