Arvutimaailma toimetus

Abi tarvis. Homme keskpäeval on Tallinna kesklinnas vaja tunni aja jooksul kasutada neid ennustamise imekaarte. Kus neid müüakse või kas kellelgi on laenuks anda? Ega tõttöelda neid päriseks vaja ei oleks.

Võib kirja saata või infi kommidesse jätta.

P.S. Kasutus on ikka Arvutimaailma jaoks ja teeb teie kaardipaki 10x kuulsamaks ;)

Arvutimaailm tuleb jälle. Reede õhtuks peavad failid trükikojas olema. Sel aastal on deadline'id alguses veidi hilisemad kui seni, kuid kuu-kuult nihkuvad nad taas kuu alguse poole, mis tähendab, et AM hakkab jälle varem postkasti jõudma - pigem kuu alguses, mitte keskosas.

Kaido käis USAs IBMi üritusel - sellega kaasnenud lennureisidest võis siin blogiski lugeda. Meelelahutuslikumast poolest kirjutas ta EPLis. Asjast enesest saab lugeda veebruari Arvutimaailmast. Järgmisena sõidab ta Pariisi, aga sellest juba märtsi ajakirjas. Jagelemist meil reiside pärast ei ole - minul on lendamisest ja hotellidest kõrini, aga Kaidole tundub et klapib see rändamine :)

Järgmises numbris ilmub ka lugu sellest, kuidas ITL Eesti keskkoolides roadshow'd (reklaamrännakut?) teeb. Käisin nendega eelmise aasta lõpus Haapsalu Gümnaasiumis kaasas. Ei näinud just väga lootustandvat pilti. Õnneks on sisseastumisstatistika näidanud, et IKT huvilisi noori siiski jagub.

Võrdlustestis on sisuhaldustarkvarad. Laboris on igasugust kola. Fookuses räägivad Eesti IKT ettevõtete juhid milline näeb arvutimaailm välja aasta aja pärast - 2009 aasta alguses. Tegu pole ulmejutukestega kaduvatest klaviatuuridest vaid puht äriliste prognoosidega, mille alusel nad oma tegevussuundi planeerivad.
*
Ääremärkusena tahan kiita Overalli teenindust. Mul on nendega ka varem olnud hea klapp, kuigi kedagi sealt isiklikult ei tunne. Seekord oli asja paranduse poolele, sest Ixuse ekraan läks õnnetul kombel katki. Veebivormi täitmisele järgnes kiire ja korrektne tagasiside. Kohapeal oli aparaadi parandusse andmise protsess 5+. Valmis tööst teatati juba järgmisel päeval. Lihtsalt suurepärane.

Kuidas Ixuse ekraani ära lõhkuda? Tuleb osta trukiga kinnitatav vutlar, mis aparaadi kaitsmise asemel trukiga ekraani puruks muljub. Ei saaks öelda, et ma seda poleks ette näinud. Mingil hetkel taipasin ja hakkasin aparaati vutlarisse panema nii, et see trukk vastu korpuse esikülge jääks. Siiski oli ükskord juhtunud teisipidi ja teksade tagatasku andis ilma istumisetagi piisavalt survet, et ekraan puruks teha.

Kuna Microsoft on teinud nüüd konkreetse pakkumise Yahoo! ostuks, siis panen siia viimases Arvutimaailmas ilmunud Kalle Kose ettevaate alanud aastasse. Allpool on rohelisena see osa, kus ta just räägib Microsofti võimalusest Yahoo! osta.

(Selle aasta esimeses Arvutimaailmas, mis peagi trükki läheb, avalikustavad oma prognoosid järgnevaks aastaks Eesti suuremate infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniettevõtete juhid.)

Aasta 2008 koputab uksele

Kui Bill Gates siin ja praegu teie asemel aasta viimast Arvutimaailma lehitseks, otsiks ta ilmselt esimese asjana tuttavat brändikujundit. Ja võimalik, et leiakski. Ent kuidas ka Gates ei püüaks, ei õnnestuks tal suure tõenäosusega eesti keele tõttu dešifreerimatu kattevarju rohkem tuttavlikku tuvastada.

Või siiski? Ilmselt hakkaks talle silma ka üks tuttav arv. See on 2008. Sellega meenuks ainuüksi põhitegevuse eest lõppeval aastal enam kui 5% Eesti tänavusest SKP-st teenivale IT-kuningale, et aeg on võõrkeelne paber käest panna ning pidada plaani, mis hakkab juhtuma järgmise kaheteist kuu jooksul. Loodetavasti on lugejal eesti keelega paremad lood ja enne plaanide tegemist võimalus väljaannet pikemalt lehitseda.
Pole ka võimatu, et kõik, mis uuel aastal teoksile tulemas, on juba ammu-ammu valmis mõeldud ning plaanid ja nägemused paberile, kõvakettale või ajju talletatud. Tõenäoliselt see nii iga vähimatki planeerimist nõudva protsessi, töö või tegevuse puhul ongi. Kuid usutavasti on aastanumbri vahetumisega aktuaalsust kogumas ka paljud uued mõttearendused ning küsimärgid. Üheks põhiliseks nende hulgas on kindlasti see, kas ja mil määral jätkuvad eilsed ja tänased protsessid ka homme, milline on tänaste kiirete arengute dünaamika lähitulevikus ning mille üle on aasta pärast samal ajal kõige rohkem põhjust rõõmu tunda.
Elu on tormakas ja nii mõnigi oluline sündmus mattub tihti küllalt kiirelt uue infolaviini alla. Eriti kehtib see jõudsalt edasi kappavas IT- ja tehnoloogiamaailmas. Kas mäletate näiteks, et vaevalt 12 kuud tagasi oli arvutitootjate juhtiv edetabelipositsioon Delli omanduses? Kas mäletate, et vaevalt aasta tagasi kaotas Apple oma korporatiivnimest sõna computer? Kas mäletate, et veel hiljuti ei olnud keegi kuulnud nimest YouTube, mille omandas pisut enam kui aasta tagasi otsingugigant Google? Või on teil meeles, et vaevalt kolm kuud tagasi teatas suuruselt neljas arvutitootja Acer, et ostab konkurendi Gateway eesmärgiga ohustada kolmandal positsioonil paiknevat Lenovot?

Ühinemiste-ülevõtmiste buum jahtumas
Või on kellelgi meeles, et 2007. aasta paistis silma kui viimaste aegade suurim ühinemiste–ülevõtmistega aasta? Nii oli erakordselt tihe rebimine näiteks tarkvarafirmade pärast, nimetagem siin IBM-i ostetud Cognost, Microsofti ostetud Aquantive'i, Oracle'i jätkuvaid pakkumisi BEA Systemsi ostuks ning SAP AG pakkumist Businesss Objectsile. Loomulikult olid viimased vaid suuremad ja tuntumad, tehinguid väiksemal tasandil oli oluliselt enam. Kuid mis siis ikkagi on sellisele ostupalavikule ühiseks nimetajaks olnud? Kokkusattumusest siin vaevalt et märkimisväärse tõenäosusega rääkida saab.
Ühinemiste-ülevõtmiste teema ja seda mitte ainult IT- ja tehnoloogiasektoris, on ühest küljest paljudele suurtele ettevõtetele ainsaks väljundiks kasvu kiirendada, kuna oma tegutsemisharu(de)s on arenguvõimalused jäänud kitsaks. Kuid nn arengupiirid ei ole päris kindlasti olnud põhiliseks ühinemiste-ülevõtmiste laine käivitajaks. Selleks on olnud pigem väga odavad tehingute rahastamise võimalused. Et tänaseks on olukord globaalsel krediiditurul märgatavalt halvenenud, ei ole tõenäoline, et sarnane ülevõtmistelaine püsiks. Tehingute tempo on praeguseks hetkes juba märgatavalt aeglustunud ning aasta 2008 on sellel rindel kindlasti rahulikum.
Kuid ehk mitte igavam – nii on näiteks liikunud mitmeid sahinaid Microsofti agressiivsematest plaanidest laiendada senist otsinguteenuste turuosa. Ilmselgelt on siin vaid kaks võimalust: 1) kas võtta agressiivselt turgu vaieldamatu liidri Google’i ning seni püsiva teise positsiooni omaniku Yahoo! käest või ... osta Yahoo!. Microsofti head finantsseisu ning Yahoo!-ga võrreldes pea kümme korda suuremat turuväärtust silmas pidades ei tohiks Yahoo! olla liiga suur tükk. Kuid tehingu korral võiks Microsofti suu lõhki ajada hoopis Yahoo! poolt tõenäoliselt küsitav väga krõbe hind ning teisalt Yahoo kesised efektiivsusnäitajad. Microsofti turuosa küll kasvaks võimaliku Yahoo! neelamise korral, kuid ülevõetava viimaste aegade keerukat finantsminevikku silmas pidades oleks tegemist vägagi riskantse sammuga.

Google'i kasvul lage ette ei tule
Mis on ühe õnnetus, on tihti teise õnn. Ka otsingute turul on lõppev aasta kulgenud Google'i üha muljetavaldavama domineerimise tähe all. Väljendub see loomulikult eelkõige turuosa püsivas kasvus teiste põhikonkurentide arvelt. Kui näiteks veel aasta tagasi oli Google'i turuosa USA-s ligi 44%, siis tänaseks on see kasvanud 55%-le. Veelgi suurem on võim Euroopas, kus Google’it kasutab otsingumootorina 70–75% inimestest. Samas tempos jätkates peaksime nägema, et algaval aastal on USA turuosa vähemalt 60% ning Euroopas jätkuvalt veelgi enam. Mis puutub teistesse olulistesse piirkondadesse, siis nõrgem on positsioon Hiinas, Venemaal ning Jaapanis.
Kas Google'i pöörane pealetung konkurentidele kunagi ka läbi saab, on kahtlemata huvitav küsimus, millele on rohkem kui üks vastus. Kui vaadelda peamisi märksõnu, mis on eeldatavasti kogu edu taga, võiks praeguse kursi jätkumise osas üpriski optimistlik olla. Näiteks on Google'i R&D eelarve olnud jätkuvalt oluliselt kõrgem kui konkurentidel, samuti on väga oluline, iseäranis otsingumootori kasutajale, olnud püsiv eelis täpsemate otsingutulemuste kuvamisel. Lisaks veel jätkuvalt head võimalused põhitegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Kogu see loetelu, kuigi mitte lõplik, on usutavasti 2008. aastal Google’i senist edu veelgi suurendamas. Investorite jaoks on kindlasti küsimärgiks, kas uuel aastal suudab seni mitte ühtegi splitti läbi teinud aktsia jõuda neljakohalise hinnani. Ilmselt 2008. aastal see siiski ei juhtu.

E-kommertsi käekäik
Kuidas aga peaks ülejäänud e-kommerts ennast uuel aastal tundma? Küsimus on huvitav eriti selles valguses, et USA kui põhilise turu majanduskasv on sattunud küllaltki haavatavasse olukorda. Seda peamiselt üha globaalsemaid mõõtmeid omava krediidikriisiga seonduvalt. Piltlikult öeldes on olemas võimalus, et praegune noateral kõndimine võib 2008. aastaks viia USA majanduse ka langusesse. Sellise arengu korral oleks tänane ettevaatlik tarbimine kindlasti päris korralikult veel enam jahenemas.
Siiski ei pruugi võimalik keskmisest lühema aja vältav majanduslanguse periood šoppamisest hoida e-kommertslahenduste kasutajaid. Hiljaaegu nn küberesmaspäeval (esimene tänupühadele järgnev esmaspäev USA-s) oli näha hoopis märkimisväärset veebipoodlemise aktiivsust. Seda kinnitasid sellel päeva e-kommertstehingute mahtude kasv 20% võrreldes aasta aega tagasi sama perioodiga. Teisisõnu on teatav tarbimise jahenemine ilmselt suunamas inimesi senisest enam ka veebi kaudu sisseoste tegema.

IT globaalne nõudlus 2008
Milliseks kujuneb aga kogu IT-sektori globaalne nõudlus aastal 2008, on suuresti kinni just USA arengus. Kui maailma suurimal majandusel peaks minema oodatust halvemini, on loomulik, et nõudluse vähenemise mõjud puudutavad üpris suurt ringi. Novembri alguses soovitas juhtiv rahvusvaheline tehnoloogiaala turu-uurimisfirma Gartner ettevõtetel uueks aastaks koostada kaks IT-eelarvet. Üks neist tavapärane ning juba algavaks aastaks tehtud plaanidele kohane. Teine aga peaks olema n-ö plaan B, mis sisaldaks kulude kärpimist äritegevuse võimaliku aeglustumise puhul.
Ei ole uudis, et 2008. aastal on ka Eestis majanduse üheks peamiseks märksõnaks kasvutempo jahtumine. Kas jahtumisest saab külm dušš või mitte, jäägu muude arutelude arutada. Usutavasti läheb meie e-riik edasi mõõdukalt, ilma suuremate vingerdusteta ning algav aasta toob kaasa palju põnevat nii meil kui raja taga.

Veebruari Arvutimaailmas ilmub lugu IBMi Lotusphere´ist, iga-aastasest suurest konverentsist Floridas, kus Eestis mitte just väga tuntud Lotuse tooteperekonna uudistest räägitakse. Enamus konverentsi aega on pühendatud muidugi üle maailma kohale sõitnud tuhandetele spetsialistidele, kellele õpetussõnu jagatakse. Aga üritus algab traditsiooniliselt Keynote´idega, kus ka pressile aasta tähtsaimad uudised välja öeldakse.

Arvutimaailm oli sellel üritusel kohal ja mida uut konverentsil nägin, eks sellest saab ka peagi kirjutatud. Aga eraldi teema on muidugi sinna- ja tagasilend. Üks orkaan teise järel, üks hilinemine teise järel. Kõik lennud hilinesid. Ja eks tänu sellele üldse jõudiski järgmistele (hilinenud) lendudele.

Algas kõik Tallinnast, kui lennuk ootas. Kõigepealt president Ilvest, kes saabus viimasena, aga ka seda suurt tormi, mis hetkel Amsterdami kohal möllas, et ta saaks ära Läänemere poole kolida.

Siis ratsutasime üle selle tormi Amsterdami. Siis jooksuga Detroidi lennukile, sest pealeminek oli juba alanud. Jälle hilinemine ja Detroidis jooksuga Orlando lennukile, mis hooajale vastavalt oli pungil täis lapsi, kes hetkekski paigal ei püsinud. Stjuuardessidel õnnestus siiski maandumiste ja õhkutõusmiste ajaks see rabelev kamp korraks vahekäigust istmete vahele suruda. Detroidi -9 kraadi (Celsiust) käest sõideti Orlando troopilistesse Disniländidesse.

Kuid Orlandos möllas hoopis troopiline orkaan. Lennuk tegi selle kohal selliseid hüppeid, et kõrvalolev tädi hakkas sihipäraselt kasutama istmetaskus olevaid paberkotte. Vahepeal oli tunda vabalangemist ja kaaluta olekut, kuni lennuk tihedamale õhupadjale prantsatas, nii et tiivaotsad vägevalt vibreerisid, kuid jäid siiski külge. Ümberringi tagus välku.

Lõpuks tulime lennukiga alla, kuid valele rajale. Istusime paduvihmas mõnikümmend minutit kuskil kõrvalteel, kui juhatati terminaali juurde. Kohal.

[Vahepeal oli Lotusphere 2008 konverents Disney Dolphini hotellis]

Ega tagasiteegi igavam polnud. Vastupidi.

Orlandost väljumine muidugi hilines tüüpiliselt USA siselendudele. Põhjuseks pardakompuutri rike. Kuna tegemist ikkagi arvuti sünnimaaga, parandati kompuuter käigupealt ära. Alla tunni hiljem väljusime.

Pikk hilinemine Detroidis Amsterdami lennukile jõudmist ei takistanud, sest see lennuk hilines ka. Rahvas lasti küll sisse, kuid tagumise tualeti rike ei lubanud vastavalt eeskirjadele üle Atlandi lennule startida. Torumehi saalis läbi salongi oma kümmekond tükki. Alguses puhtana, siis juba natuke mustematena. Lõpuks - kaks tundi peale väljumisaega lahkus viimane, kõige räpasem ja higisem torumees ja teatas võidukalt, et korda sai. Piloot lohutas, et soodsa taganttuule tõttu on planeeritud kaheksa tunni asemel võimalik Amsterdami jõuda üle Atlandi 7 tunni ja 9 minutiga, nii et on lootust, et sealt edasi lendajad veel jõuavad oma lennukitele. Osa reisijaid olid pikast ootamisest juba kaamed ja hiljem selgus, et mõni ei pidanudki vastu...

Olime umbes tund aega lennanud, kui stjuuardessid teatasid valjuhääldi kaudu, et kiiresti vajatakse 23. rea juurde arsti. Ja et elustamis- ning hapnikuballooni kasutamise oskused on abiks.

Tõusis umbes kümmekond inimest, kes moodustasid 23. rea juurde inimtropi. Nende vahelt trügisid läbi stjuuardessid arstikohvrite, hapnikuballoonide ja tilgutitega. Asi läks tõsiseks.

Kümmekond minutit hiljem teatas piloot, et ollakse sunnitud hädamaanduma. Kuna Atlandi ookean laius ees, siis viimane võimalus maad puudutada oli Newfoundlandil, Ganderi linnas. Hoiatati, et maandumine võib olla äkiline, sest tegemist on väikese lennujaamaga.

Laskusimegi täiesti tuledeta saarel, inimasustuse märgid enne maandumist aknast välja vaadates puudusid. Maandumisrada oli siiski olemas, peagi ilmusid metsavahelt vilkuritega tuletõrje-, pääste- ja politseiautod ja piirasid meid sisse. Nagu filmis. Tuiskas, paarkümmend kraadi pakast. Piloot lubas sisse lülitada mobiiltelefonid, et lähedastele helistada, kuid selgus, et sellel lennuväljal puudub igasugune mobiililevi.

Kiirabibrigaad saabus elustamisvahenditega - diagnoositi infarkt.

Kui haige oli minema toimetatud, tekkis uus probleem - tema pagasi kättesaamine. Kohalik lennuväljameeskond ei osanud rahvusvaheliste pagasikoodide järgi õigeid kotte leida. Piloot tõmbas seepeale jope selga ning sukeldus ka pagasiruumi... möödus tund, kuni õiged kotid leiti ja maha laaditi.

Kui lõpuks maast lahti saime, oli enamusel reisijatel kadunud lootus edasilendudele jõuda. Piloodi teadaanne aga julgustas, et Amsterdamis tegeletakse edasilendudega ja kui me kohal oleme, on kõik reisijad kindlasti juba ümber bookitud.

Nii oligi - operatiivselt oli Amsterdamis meie väravasse üles seatud stend, kuhu tähestiku järjekorras kõigi reisijate piletid sorteeritud. Pakuti hilinemisest tingitud ebamugavuste hüvitiseks 5-minultilist tasuta telefonikaarti, 10-15 euroseid soodustusi või 2000 lennupunkti kõigi ebamugavuste eest pluss 50 eurot soodustust järgmiste lendude broneerimisel. Kuidagi vähevõitu, arvestades Euroliidu rangeid reegleid ja suuri hüvitisi hilinemiste kompenseerimisel? Võimalik, et kogu see jama liigitati "lennufirmast mitteolenevate asjaolude" alla. Aga vähemalt sai tervelt koju. Tallinnas oli muidugi järjekordne jaanuari sügistorm.

Logisin korra Orlando lennujaamas WiFi võrku ja mis ma näen - massiliselt võrgus jagatud kettaid tekkinud ning 1-2 Archose vms seadet tahavad lahkelt arvutiga liituda ja oma sisu jagada.

Ühel hetkel oli võrgus koguni kaheksa arvutit, mis oma kõvaketta sisu täiesti piiranguteta kõigile teistele välja jagasid. Turvaolukord on masendav, isegi vähimatki häkki ei pea tegema, et kellegi kõrvalise isiku arvutisse korra sisse piiluda.

Samas on Windowsis jube keeruline oma jagatud folderid kinni keerata - ma pole muud kohta leidnud kui Inteli WiFi adapteri tarkvaras olev võimalus avaliku WiFi seansi ajaks jagamine ära peita.

On täiesti ununenud märkida, et ajakirja "Digi" (mida asjaosalised kirjutavad millegipärast [digi]) detsembri numbriga oli kaasas CD, millel ka viimase aasta Arvutimaailmad.

Ma uurin äkki saan pdfid kuhugi tirimiseks ka riputada.

Väike tähelepanek on siin. Ma lisaksin, et täna online-meediat ja ETVd jälgides jääb mulje, nagu oleks tehtud atendaat mõnele kõrgele riigitegelasele. Ruumi suuremaks hüsteeriaks nagu polekski. Kui ka see on liialdatud kriitika, siis igal juhul on ka liialdatud praegune meediakajastus. Nimetada "sajandi kuriteoks" poisikeste p...ekukkunud ideekest? Nomaeitea...

Hetkel käibel oleva info järgi, uhkest viltpliiatsitega avalik-õiguslikul ekraanil skeemitamisest hoolimata, on kokkuvõte ikka suht nutune:
1. Noorhärradel oli Suur Idee ja kurjakatelt abi paludes saadeti abilisteks hoopis politseinikud.
2. Kriitiliselt mõeldes võib iga Suure Ideega kombinaatorit pahatahtlikut õhutada, et "hea idee, hea idee, saada muidugi sms 15 milku nõudega, ma võtan selle tirtsu kinni ja hoian seni maal vanaema juures keldris, kuni papp käes."
3. Piiks-piiks ja mitte sekunditki enam "sajandi kuriteota", pluss veel hetkega "sajandi kuritegu" lahendatud.

Prokurör (kes vajab hädasti uut juukselõikust) kirjeldab aga mõni hetk hiljem naiivselt, kuidas ta suhtus antud juhtumil teemasse sama tõsiselt kui eelmisel aastal suvalise koolitüdruku puhul. Jagub neid sajandi kuritegusid igasse aastasse.

Kindel pauk, et homsete lehtede esi- ja muid külgi katavad nappidest kommentaaridest hoolimata lood "sajandi kuriteost" - elu võib seisma jääda, sest kahel Äripäeva lugejal oli Suur Idee!

HILJEM: Pets hüppas skaipi ja teatas, et me tõmbavat sama rohtu. RSS teatas, et ka Parasiilil on sama keti diiler. Jeah, raske on tänapäeval pööblile kotti pähe tõmmata, kui neil on nii lihtne mõttekaaslasi leida.

Tänase hommiku hea uudis tuli blogimaailmast, mida ma viimasel ajal eriti jälginud ei ole. Leidsin ühe kuu aja eest alustanud anonüümse meediablogi, mis rändas kohe ka RSSi loetelusse.
Mulle oli küll ühe sekundiga selge, kellega tegu, kuid austan tema soovi nimetuks jääda ja loodan et tal ikka jätkub viitsimist.

Tänan jätkuvalt kaasamõtlemise eest ja vast need, kes sõna võtnud on, tunnevad ka rõõmu, kui näevad kuidas kavand areneb. Kuidas nüüd on?

Jaano Martin kirjutab, kuidas Hansapank ei näita netipangas konto väljavõtet ja pakub seda hoopis kontoris paberile trükituna müügiks. Kui ta heaks kiidab, siis ilmub kommentaaridesse ka minu sarnane kirjeldus EMT kohta.

P.S. SEB näitab konto ajalugu netipangas selle alguseni (vähemalt viimati kui kontrollisin, siis nägin küll) ja EMTst lahkusin eelmise aasta lõpus samuti. Jalad hääletavad, ega polegi muud moraali Valdese kombel käituvate suurettevõtte jaoks.