Arvutimaailma toimetus

Passitasin eile persooniloole pealkirja. Peategelane iseloomustab ennast intekas kui rahutut hinge ja lisab, et näe nimigi viitab sellele. Sellega seoses tuli kohe meelde üks viimase aja pealkirjamüsteerium - "rahutu tuhkatriinu".

Keegi uduse pilguga preili tegi ühe tõlkelaulu ja käib seda nüüd ennastunustavalt mööda kultuurimaju esitamas. Laulu pealkiri on "Rahutu tuhkatriinu". Mingil veidral kombel ei suuda ükski artikkel tolle preili saavutusekestest ilmuda ilma, et pealkirjas teda rahutuks tuhkatriinuks ei tituleerita.

Ma ei kujuta ette, et mõne teise lauljaga käiks selline taak kaasas. Kalamaja kauboi Sal-Saller? Miniseeliku Vello? Kikilipsu Ivo? Hullude naiste Erich? Mägede hääl Kare? Väike saatan Ines?

Kas Mari-Leenul on kuri võõrasema? Alatud õed? On või on ta olnud ta kodus alandatud tööori? Kas tal on kuninglikust soost mees? Kannab kristallkingi? Või on meelelahutusmeedia neegrid hakanud lõpuks kriitiliselt mõtlema ja neil ei tõuse käsi, et tema kohta "laulja" kirjutada?
*
Detsembri AM on peaaegu valmis, ootan veel kahte lugu, mis pididki viimasel minutil valmima. Muidu käib sisukorra tegemine jm lõpuviimistlus.

Loen Kaido lugu sellest, kuidas ta FSi tehases käis ja meenus üks küsimus ülikoolipäevilt. Kaido kirjutab: "70x10x10 meetrit testimisruumi on lisaks helikindlusele ka raadiolainete kindel. Selle viimase fakti kummutamiseks hakkab kellelgi taskus helisema telefon. Siiski pääseb ekskursiooni ajaks lahti jäetud väravast sisse natuke raadiolaineid. Kõik välised tegurid kõrvaldatakse aga selleks, et teha emissioonitesti – kui palju seadmest midagi kiirgub alates raadiolainetest ja lõpetades müraga."

Kunagi 10+ aastat tagasi küsisin Eesti Raadio valges saalis Hannes Valdma käest, et kas saaks teha, sellise ruumi, kus eeter oleks puhas - skänni kuidas tahad ja mingit signaali ei leia -vaikus! Ta tegi omasel kombel suuri silmi, vaatas üle prillide ja ütles, et ta ei kujuta ette, milleks sellist asja üldse vaja võiks olla. Tuleb välja, et võib vaja olla küll.

"Kuna testimisruum on ülikallis ja teadusliku otstarbega, siis mõõdetakse ka teisi tooteid, mitte ainult Fujitsu-Siemensi omi. Teadusasutused käivad oma katseid samuti tegemas. Tulemuste põhjal täiustatakse arvutite ja monitoride korpuseid, selgitatakse välja korpuse jahutuspilude suurused ja varjestuse paksus."

Viimase Arvutimaailma viimasel leheküljel vastab ankeedile "Mina ja arvutimaailm" Nagi.ee ja Toru.ee asutaja Jüri Kaljundi. Nagu ikka, ei mahtunud kõik küsimused-vastused žurnaali. Täismahus nüüd siis siin:

Milline oli Sinu esimene kokkupuude arvutiga?
Esimest korda nägin arvuteid koolipoisina isa tuttava juures Küberneetika Instituudis kusagil 1980-ndate teises pooles. Kõigepealt viidi suurde külmkappe meenutavaid vene suurarvuteid täisolevasse saaliga, kus perfolindid ja printerid huugasid – ei mäletagi, et seal mõni monitor oleks olnud. Minu jaoks jäi meelde vaid see, et nendest arvutitest sai kuidagi defitsiitseid Soome telekanalite kavasid välja trükkida. Seejärel läksime ühte kabinetti, kus oli üks kena pisike värviline Apple Macintosh, mille peal sai kullakaevaja Diggerit ja veel paari graafilist mängu mängida. See armas Mac ja suurarvutite saal on tänase päevani väga selge mälupildina meeles.

Millal said endale esimese oma arvuti?
Esimene oli 1991-92 kandis mingi vana IBM 8088 protsessoriga MS-DOS arvuti, hiljem juba 80286 prosega. Mingi aeglase modemiga sai siis Fido BBS'idesse sisse helistatud, mis kehva telefoniliiniga oli tõeline piin, küll sai nii aga teistega suhelda. Arvutis sai tekstitöötluseks Wordi kasutada, see nagu ka WordPerfect toimis DOS'i all mitte-graafiliselt. Mingi hetk sai ise takistitest printeri porti käiv 8-bitine Covox digi-analoog konverter kokku pandud ja sellega veidi musa tegemist proovitud.

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
1992. aastal astusin TTÜ'sse ja hakkasin tegelema Üliõpilasvalitsusega, just sel hetkel saime sinna ka esimese jämeda kollase Etherneti kaabli ning Novelli serveri kaudu sai saata elektronposti. Esimesed online-teenused olid FTP ja gopher, samuti USENET ja mailing listid. Veebi sel ajal veel polnud, enamus tööst käis ka alles DOS-keskkonnas. NCSA Mosaic brauserit nägin 1993-1994 aastatel TTÜ Arvutuskeskuse Sun tööjaamades, veebisaitidest on meeles Adam Curry toimetatud mtv.com, mida põnevusega sai uuritud. Juba 1994. aastal hakkasin tööle Unixi administraatorina ning webmasterina, käivitades suvel Eesti esimese kommertsiaalse reklaami müügile suunatud veebisaidi Via Baltica News.

Milline on Sinu praegune tehniline varustatus?
Koduarvutid, mis rohkem foto- ja videotöötluseks suunatud, on aastaid AMD prosedega olnud, hetkel peamise sees Athlon 64 3200+. Operatsioonisüsteemiks vaheldumisi Windows XP ja mõni Linuxitest. Kaasaskantavatest olen eelistanud IBM Thinkpade, viimasel ajal olen T40 pealt kolinud väiksema X41 peale, väiksemat mugavam reisidele kaasa võtta. Viimasel ajal käivad mõtted küll Maci Powerbooki poole ka. Telefoniks SonyEricsson W800i, mis sai valitud 2 aastat tagasi oma siis parima kaamera ja MP-3 playeri tõttu, mis tänapäeval hädavajalikud. Suuri telefone ja PDA'sid ei salli, küll tahaks täna juba telefoni videokaameralt 640x480 resolutsiooni, seega peab varsti vahetusele mõtlema. Sageli on kaasas ka Canon 30D peegelkaamera hulga objektiividega või Panasonic GS400 videokaamera, viimast kasutan ka allveevideofilmide tegemiseks spetsiaalse suure allveekorpusega.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Kõige halvemad kogemused on nähtavasti ise loodud süsteemide ja rakendustega, kui need tõrguvad ja kasutajatele kättesaamatuks muutuvad, parandamine võtab aga aega ja tagavarakoopiad või varuserverid kohe ei käivitu. Kõvaketta surm, isegi RAID-seadmes, või lihtsalt riistvara läbipõlemine on tüüpilisem viga, mille kõrvaldamine võib ikka paar tundi võtta. Veebiteenus ei tohiks maas olla aga isegi paari minutit. Oma firmas on täna seetõttu esikohal just käideldavuse küsimused. Kõigeks kasutame varuservereid, samuti on andmed mitmekordselt dubleeritud – näiteks foto- ja videoteenuste puhul hoiame iga kasutaja pilti või klippi kokku pea 10 erineval kõvakettal vähemalt 3 serveris 2 eri füüsilises asukohas. Seetõttu ajabki Internetis hulluks see, kui mõni server kasvõi 1 minuti maas on või venib kui tatt – see on lubamatu. Veelgi hullem on, kui kodu või kontori netiühendus tundideks kaob, alati juhtub see kõige tähtsamate tööülesannete ajal.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Hommik hakkab alati oma foto- ja videosaitide Nagi, Toru ja Fotoalbum kiire ülevaatusega. Igapäevaselt vaatan seejärel TechMeme (techmeme.com) lehele, mis toob esile tähtsaimad tehnoloogiauudised ning siis uute veebiteenuste osas TechCrunchi (techcrunch.com). Lisaks Eesti lehtedele on välismaalt tähtsaimaks The Wall Street Journal. Üle päeva külastan ka oma hobide – ratsutamise, sukeldumise, lennunduse jms – foorumeid. Viimasel ajal on nakkavaks saanud Facebook. Blogisid loen ainult hommikul või õhtul kodus, tööajal ei lase endal neist segada.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Kella 9-18 vahelisest ajast on enamus koosolekute ja kohtumiste välist aega ikka arvuti taga. Seejärel tulevad erinevad hobid, õhtul saab tavaliselt aga ka ikka mailid ja paar veebilehte üle vaadatud. Nädalavahetustel soovitan kõigil aga värskes õhus viibida, kui, siis piisab kord päevas maili kontrollist küll. Suvel näiteks nädalaks Eestimaad mööda reisides olen viimasel ajal maili vaadanud kord-kaks päevas SonyEricssonis oleva SSH kliendiga, samas saan vajadusel ka kaks-kolm nädalat ilma Internetita hakkama.

Kui sageli Sind arvutiviirused murravad?
Olen aastaid kasutanud Tšehhi kodukasutuseks tasuta AVG antiviirust ning pole mingeid viiruse probleeme olnud, kuna ka arvutid alati korralikult uuendatud. Aeg-ajalt klikin huvi pärast ka igasuguseid mailiga kaasatulnud exe-faile käima, kuid pole sellegipoolest suutnud oma arvuteid nakatada – ju need antiviirused siis ikka toimivad :)

Ausalt - kas oled või oled olnud kunagi tarkvarapiraat?
90.-ndate alguses toimus mängude ja rakendustarkvara vahetus netis FSP ehk file service protocol kaudu, mis oli tehnoloogiliselt huvitav koormatud kanalite sõbralik ja samas anonüümne FTP-laadne failivahetuse protokoll. Sel ajal sai lisaks neis serverites ringi kolamisele küll sarnaseid jagamiskohti üle maailma ülevõetud serveritesse ka ise püsti pandud. Noore poisi asi. See oli aeg, kui mänge ja enamust tarkvarast Eestis veel müügil polnudki. Viimastel aastatel olen ise piraattarkvara kasutanud eelkõige erinevate sama ala toodete, näiteks professionaalsete videotöötlustarkvarade võrdluseks, kus huupi mingi toote valik võib olla väga kallis ja riskantne. Pooldan ise seda, et kõik tarkvaratootjad peaks tasuta pakkuma oma toodete prooviversioone, et sellist katsetamist ei peaks tegema piraattoote peal.
***
Parajasti tegelen järgmise numbri ankeediga, millele vastas Aivar Ruukel Soomaalt. Jajah, ka soos ei saa infotehnoloogiata. Isegi üllatavalt vara oli Aivaril seal internetiühendus ning tehnikahuvi ja vidinaid on tal kah rohkem kui mõnel linnavurlel.

Sai täna käidud Haapsalu Gümnaasiumis. See oli ITLi korraldatava roadshow neljas peatuspaik. Eesmärk on kiskuda noorte silmadelt klapid ja näidata, et IT ei olegi kole raske ja igav.

Jube suured klapid on. Väga kõvasti kinni.

Kogunes ca 70 noort ja kui Henrik Roonemaa palus tõsta käed üles, kes tahab minna peale kooli lõppu IT-d õppima, siis ei tõusnud ühtki kätt. Siis laiendas ta valikut ükskõik millisele reaalalale ja sai vastuseks ühe käe. Kolmas katse oli küsimusega, et kellele üldse meeldib matemaatika-keemia-füüsika? Tõusis 7-8 kätt.

No ei olnud just julgustav perspektiiv. Samas on meelde jäänud, et vähemalt IT Kolledžisse sisseastujaid on olnud aina rohkem. Hea seegi.

Ja ma ei tea... mida aeg edasi, seda lapsikumad abituriendid tunduvad. Kunagi olid keskkooli lõpus juba noored mehed, karvased, käisid pintsakutega ja hakkasid naisi võtma. Nüüd on sellised... nomaitea, aga see pole hetkel teema.

Positiivne oli see, et seikluslik sms-mäng mööda kooli ja kooli hoovi läks noortele korda ja need paarkümmend, kes selleks ajaks olid saali jäänud, võistlesid väga innukalt.

Pikemalt kunagi AMis. Loodan väga, et surun selle ikka detsembri numbrisse sisse.

LISA: Tarmo oli ka kohal ja kirjutab: IT-firmad tööjõujahil. Lugege nii tema kui minu posti kommentaare ka...

Tavapäraselt on ajakirja ilmumise järel siin kõige tihedam postituste tegemise aeg, kuid sel korral on läinud teisiti. Meil on Kaidoga mõlemal olnud raskusi Eestis püsimisega. Homme laekub vist tema ka.

Täna sain ühe toreda telefonikõne, mille abil saab täidetud üks värskes ajakirjas kõhklevas vormis antud lubadus. Tore, et inimesed loevad, mõtlevad ja kaasa aitavad.

Esmaspäeval hakkab jälle järjekordse numbri kokkupanek. Aeg lendab...

Head nädalavahetust! Ärge libedaga endale haiget tehke. (Aasta tagasi murtud käsi on alles nüüd jälle peagu nagu uus. Ei ole see asi midagi nii lihtne, et 3 nädalat kipsi ja elu jälle hernes.)

Minul oli hommikul värske Arvutimaailm postkastis. Ju siis on mujal ka ja žurnaaliriiulites.

Homme hakkan heaks ja vahetan siin paremal veerus ka pildi ära.

Panen ühe viite Kaido osakonnast ise üles (ta vist sõitis jälle välismaale). Uue Arvutimaailma laboris on suur WiFi ruuterite test. Teist sellist eesti keeles polevat seni olnudki. Maketti tuli lausa ringi teha ja muude lugude arvelt ruumi juurde saada. Kindlasti aitab see lugu ruuteriostjatel seda õiget leida. Ise kasutan siiani ühte muldvana WiFi ruuterit, mis esialgu passis Eesti Telefoni ISDN ühenduse otsa. Kuus aastat on ta kindlasti vana, kui mitte rohkem. Mina igatahes leidsin Kaido loost endale uue ruuteri kandidaadid.
*
"Alustame suurt WiFi-ruuterite testi WiFi.ee toimetaja Veljo Haameriga mööda hulgimüügifirmasid kolistades. Tema sukeldub lattu ja mina ootan ukse taga. Terve päev läheb. Ja saak on aukartustäratav.

Kõigepealt väljub Veljo GNT laost kastitäie ruuteritega, hetk hiljem oleme linna teises otsas, Mikromaailma poe ees. Sealt saame veel kotitäie seadmeid. Ukse taga aga ootab meid Asuse esindaja, kes laob meie virna otsa autosse ka oma seadmed. Viime need kõik laboriruumi järgmiseks päevaks valmis. Kuid siis selgub, et mõned olulised ruuterid on veel puudu."

/Pikemalt novembri Arvutimaailmas/

Arvutikaitse kirjutab: Sotsiaalsed võrgustikud ja privaatsus. See on teema, mida tasub inimestele korrutada.

Käisin hiljuti oma vanas koolis keskkoolikutele esinemas ja rõhusin muuhulgas ka sellele. Tõin näiteid ja küsisin, kuidas meeldiks, kui näiteks nende õpetajate noorusest selliseid asju netist vaadata võiks.

Interneti arhiveerumine oli uudiseks ja nõudlikult paluti korrata aadressi, kus seda imet näha saaks. Esimesed netirõõme nautinud inimesed on juba vastutustundetust east väljas ja mõjutatavad...

Aga mis, isegi juba täiskasvanud inimesed lehvitavad internetis ja teevad ennast ise haavatavaks. Kasvõi see värske näide alkopudelitega Tartu linnaametnikust Rate.ee's, kes tahtis Tähismaasid minna inspekteerima.