14 jaanuar 2008

Esika mured - teine seeria

Aitäh tagasiside eest. Sain esika kavandi järgmise versiooni koos järgneva kommentaariga: "kirja lisas ilma koledate joonteta (tõesti on lihtsam ja puhtam) ja tugevama põhipildiga. ja kuna triibu üles veergu tõstsin, siis sain sealviidete arvu neljalt kolmele, aga seda on ikka vist liiga palju - eiusu, et nad sellise tekstimassina tööle hakkavad."

Kas leidub veel abilisi, kes arvamust välja ei karda öelda?


12 jaanuar 2008

Esikaane hädad

Mul on mure. Isegi mina, kes ma alati tean mida ma otsin, ei leia sageli ajakirjariiulist Arvutimaailma üles. Eeskätt siis, kui üksteise taha pandud ajakirjapatakatest on näha ainult ülemine serv 5-6 cm ulatuses. Arvutimaailma tekst üleval vasakus nurgas on nii pisike ja tihe, et virr-varris raske märgata. (Kuni Presshousi kätte minekuni oli vist suurelt kaanel AM.)

Muus osas on kaas nagu tänapäeval ikka, üks mosaiik erinevatest teemadest. Mõne arvates liiga "naisteajakirjalik", mõnede arvates mitte. Tuues esile ainult ühe teema, on suur oht lugejast mööda "tulistada", kui see üks konkreetne teda ei huvita. Kui on aga palju, ei jagu tähelepanu millelegi. Sellist arutelu võiks muidugi tundide kaupa jätkata, kuid suurest teoretiseerimisest ei pruugi tulla suuremat tarkust kui "igusugustest asjadest võib igasuguseid asju teha".

Igatahes - sain oma muret kurtes kirjastusest alljärgneva kavandi/mustandi. Ehk liigub siit läbi mõni helde-lahke teadjam inimene, kes raatsib kommidesse kriitikat teha. Mina pole kunstnik, seega solvumist pole karta :)

Või olen mina ise üksinda pimekana ajakirjariiuli juures? Ja lõppude lõpuks - viisakas inimene tellib ju üldse ajakirja koju käima, tühja sellest kaanest :P

04 jaanuar 2008

Traditsiooniline punkt aastale - TV-vaadatavuse rekordvale

Täna avaldati aastavahetuse telekavaatamise statistika. Presidendi kõne kolme eestikeelse kanali summas muidugi kõige ees oma 563 000 vaatajaga...

31. detsembri hilisõhtul, umbes veerand tundi enne südaööd, läksime sõpradega alla tänavale. Igaüks pani käppelt riided selga. Kõik tuled jäid põlema, söögid-joogid täpselt nii ripakile, nagu jäid - niikuinii tuleme ju hiljemalt poole tunni pärast tagasi. Telekas jäi muidugi käima. Irvitasin veel, et näe, kui oleks Emori traadi otsas, siis järgmine aasta kuuleksime, kuidas me kõik usinalt Ilvese kõnet kuulasime.

Selge see, et suure teadusena müüdavat statistikat vaevavad mitmed hädad. Valesti minemise kohti on palju, aga paremat plaani kah pole. Lisaks süsteemis sees olijate äriotstarbelisele hämamisele (uurijad, telekanalid, reklaamivahendajad), teeb ka meedia olukorra keerulisemaks, ületähtsustades mingeid järeldusi/edetabeleid ja ajades segi termineid.

Erinevaid auditooriumi uurimise viise läbi aja kirjeldatakse toredasti siin. Oluliselt paremaks läheks teleuuring siis, kui võetakse kasutusele nood kaameratega mõõdikud, mis näevad kas ja kes üldse ekraani ees on. Seni, kui vaatajad ennast nupule vajutamisega teleka ette registreerima peavad... nojah... Pluss veel kõigest 275 pere vaatamisharjumuste laiendamine terve Eesti elanikkonna peale...

Selle skeptilise hala mõte on selles, et presidendi kantselei koostöös telekanalitega võiks riigipea aastalõpumonoloogi kuhugi viisakamale ajale paigutada. Praegu on see ajal, mil telekavaatamise mõõtmise süsteem teeb garanteeritult alati aasta rekordvaletamise ning kõnele omistatakse populaarsus, mida sel ei ole. Ma kujutan ette, et Ilvesel võiks piinlik olla kui väidetakse, kuidas pooled eestlased teda hardalt kuulasid, samas ta teab, et see nii ei ole. Tänavad on pead kuklas inimesi täis, telekad toas üksinda või nende üksikute seltsis, kes enam välja ei jaksa minna.

Isegi kui ma eksin ja raketid ennast ise õhku lasevad, siis on kuulajaskond südaööks piisavalt ebaadekvaatses seisundis, et presidendi tõsist juttu kuulata. Kah piinlik variant.

Miks ei võiks presidendi kõne olla eetris kell 18, 19 või 20 kui inimesed tõesti toas ja teleka ees ja silm veel selge? Niikuinii on see ette salvestatud sõnavõtt. Ühtlasi saaks president täpsemalt teada kas ja kes tema juttu kuulas.

Ühtlasi ma oleks valmis südaööl nii mõnigi kord tuppa jääma, kui mõni telekanal näitaks otsepilti kuskilt linnaväljakult ja 3,2,1... skandeerivat rahvamassi. See sobiks saavutatud meeleolusse oluliselt paremini ja poleks pärast piinlik lollitatud presidendi, televaatajate ja reklaamiklientide pärast.
03 jaanuar 2008

Põmm-põmm, trahh. 2008.

Head uut aastat siis. Ja seoses sellega olgu siinkohal lingitud wolli postitusele. Panin seda spämmimist Orkutis ka ise tähele ja mõtlesin täpselt samamoodi. Tõttöelda oli siiralt hea meel, et enda konto plank pea puhtaks jäi. Kuskil 3-5 spämmi tuli sel moel. Ainult! Jah, sõpru tuleb ikka valida.

Scrapbooki kasutamise mõte (Facebookis vist Wall?) - no igatahes, avalikule plangule isikliku kirjavahetuse kraapimine on üldse väga küsitav tegevus. Lööge näiteks Orkutis otsingusse sõnu "pank", "hansapank", "pangakonto", "isikukood" ja siis hakkate nägema... Ei hakka seda lollust kopeerima ja omakorda levitama.

Kuigi veeburari ja uue Arvutimaailma ilmumiseni on veel umbes kuu aega aega, siis püüdsin juba eile kergelt sarvist haarata ja üht-teist organiseerida. Madala intensiivsusega tiksub žurnaalitegemine siiski veel nädalaid. Kaido põrutab kohe üle ookeani läände, mina itta. Jaanuari teises pooles kohtume.
23 detsember 2007

Stepsel sajaga väljas

Et siis häid pühi!
Kohtumiseni uuel aastal!

Detsembri nr kokkupanek on juba mägede taga ja veebruarini veel nii palju aega, et vahepeal võib juba rutiin ära ununeda. Samas mõtted ja teod tagaplaanil jooksevad, et järgmisel aastal ikka tulla ja üllatada. Küll nad prioriteetseks saavad, kui pühad möödas ja aasta vahetatud.
19 detsember 2007

WiFi tuleb ja tapab! Kohe! Kõik! Põgenege!

Keegi on võtnud vaevaks lollide üle nalja visata.
14 detsember 2007

Arvuti autosse? Miks mitte!

Autosse navigeerimisseadet otsides tundus mõistlik ühe tegemise raames luua ka filmide vaatamise võimalus, kuna ekraani saaksid kasutada mõlemad rakendused ja pikal teekonnal kulub ära nii tee juhatamine kui kaassõitjate meelelahutus.

Juhuslikult oli Ronexi tootekataloogist jäänud silma umbes 700 krooni maksev värvilist pilti näitav tagurduskaamera, mida võiks kasutada monitorina. Lootmata leida valmislahendusi, asusin uurima, kas toodetakse mini-ITX- või nano-ITX-mõõtmetega emaplaatidega arvuteid ning üllatuseks leidsin mitmeid tootjaid, kes tarnivad spetsiaalseid mobiilseid PC-komplekte. Lähim ja parima valikuga on Cartft, kes pakub nii valmislahendusi kui ka komponente. Muuseas, ka Eestis politsei patrullautodes kasutatavad arvutid on Cartftist pärit.
/.../
Kuigi arvutile võib paigaldada standardse Windowsi või Linuxi koos rakendustega, on mõistlik leida valmisprogramm, mille kasutajaliides on optimeeritud puuteekraanile. Selliseid on üsna mitu; on koguni spetsiaalsed Linuxi distributsioonid autoarvutitele, kuid valdkond on alles arengu alguses ja ükski neist ei osutunud piisavalt töökindlaks, et siinkohal soovitada. Siiski on võimalik ka harjumuspärane keskkond seadistada suuremate kirjade, tundetumate hiireseadete ja muude taoliste nippide abil puuteekraaniga kasutatavaks.

/Kuidas Klemens Kasemaa autosse arvuti ehitas, loe detsembri Arvutimaailmast./
05 detsember 2007

Lauluke IT-maailma hetkeolukorrast

Kuidas ma saatkonna avamisele hiljaks jäin


Eile oli see päev, kui avati Eesti saatkond Second Life´is. Kolmandana riikide seas. Enne seda saadeti korrektselt ajakirjanikele pressiteated ja et nad on oodatud välisministeeriumis füüsiliselt kohale virtuaalse saatkonna avamisele. Vaja registreerida, anda isikuandmed jne. Nagu ikka. Pressika lõpus oli lühidalt öeldud, et kes tahab, võib osaleda virtuaalselt. Selleks vaja vaid teade saata.
Saatsingi teate ja jäin ootama. Tundub, et olin sellest ära hellitatud, et ükskord varem oli Linnar Viik ühe näituse kutseid jagades Second Life´is teinud külalistele asja nii mugavaks, et mõned vabad "kehad" olid isegi välja pakkuda. Hüppa vaid sisse ja vea end kohale. Ootasin pressiesindajalt mingit teadet, et kus ja kuidas. Aga kuna valitses vaikus, siis aja võitmiseks sai juba eelmisel õhtul laaditud Second Life (Windows Vistas ta ikka veel tööle ei hakanud, XP-s teatavate graafika laialivalgumistega lõpuks siiski käivitus). Esimene hilisõhtu kulus sissejuhataval saarel, kus tuli liikumise, suhtlemise, otsingu ja veel mingi trenn läbi teha. Hädas tegelased üle maailma üritasid uutele saabujatele selgeks teha, et Linden lab tahab raha, muidu edasi ei lase. See kuulujutt oli aga vale.
Hommikul pääses juba sealt edasi Help Islandile. Kui aga sai mindud järgisele, sisseelamise saarele, oligi aeg käes - saatkonna avamine. Otsides Eventsitest (ehk ürituste alt) leiduski seal üks Eesti saatkonna avamise üritus ja valides teleportimise ei juhtunud midagi - lakooniline teade nentis, et puuduvad õigused osaleda. Nojah, jäigi siis käimata. Nüüd, ca 8 tundi hiljem, saatkond siiski avanes (varem ei proovinud ka). Teleportimine viskas moodsa maja katusele, kus mõned virtuaalsed kujud ringi sagisid. Enamus vist eestlased, sest kes muu ikka paneks omale virtuaalnimeks Kuripaha või Tanel. Luusiti suhteliselt vaikselt ringi, vaadati stende. Sisseelamissaare tiheda lobisemisega ei andnud võrreldagi. Ühel hetkel õnnestus kohtuda ka Rootsi suursaadikuga - üsna ootamatult ujus ta trepi kohal ülespoole, üleni sinise peaga ja voolujoonelise liibuva halli kostüümiga. Peale paparatsoliku snapshoti vajutamist oli suursaadik juba kadunud.

Saatkond tundus siiski üsna tühi ja kõle, ruumid on tehtud hiiglaslikud, aga materjali (veel?) vähevõitu. Loodetavasti tekib sealsest esindusest kasu riigi tutvustamisele ja suudetakse ka häkkerid eemal hoida - virtuaalmaailmas on juba korraldatud küberrünnakuid ja mitmed reaalmaailma prominendid on kummaliste objektide saju all pidanud pressikonverentsilt kiiresti põgenema. Kuidas see pressikonverents üldse reaalses elus välja nägi?
04 detsember 2007

...saab jälle täis üks aastaring

Arvutimaailm tuleb jälle. Sel korral oli küll pisut pusimist reklaamidega, mis ei tahtnud ära mahtuda ning reserveerigute ja reaalsete failide arvud ei klappinud. Igatahes läksid trükifailid vastavalt ametlikule deadline'ile eile trükikotta. Muidu saab need ikka varem saadetud, et nädalavahetusel inimesi mitte koormata.

Blogis on suht vaikne olnud, kuna ma sõitsin eelmisel nädalal ära ja teised tegelesid ajakirja lõppviimistlusega.

Uus esikas näeb välja selline:


EMT on vahepeal tõmmelnud oma uue hinnapoliitikaga edasi ja (täna nüüd siis) tagasi. Kõik mis vaja öelda, on nobedamatel öeldud ja paljudel juba ka tehtud. Endal on hea meel, et sai veidi üle kuu aja tagasi juba see samm tehtud ja kvaliteetkirveid paneva EMT juurest jalga lastud (Kas Tele2 teeb EMTile ära?). Polnud vaja nüüd Tele2s või Elisas järjekorratada.

Hommikul saabus ka esimene arve. Summa 830 krooni, mis langeb samasse kuluvahemikku mis mul EMTs oli. Ainult et... nüüd on see kogusumma ehk kolme telefoni peale kokku. Ehk et võit on vähemalt 50%. Samas - vähemalt ise olen helistanud kindlasti rohkem kui varem, sest tean, et minutihind on odavam ja firmasisesed kõned tasuta. Lisaks sisaldub arves roaming-kõnesid, natuke andmesidet, kõnesid tasulistele numbritele.

Mnjah. Igatahes nüüd algas talvepuhkus, sest järgmine Arvutimaailm ilmub veebruaris ja jaanuari lõpuni võib ka siin blogis vaiksem olla. Uue numbri sisututvustusi ma muidugi veel panen.

Päkapikud juba käivad! Ma ise nägin!

Kontakt:

merlis (ät) am.ee
kaido (ät) am.ee

Kui on midagi füüsilist saata, siis:
Kirjastus Presshouse
Liimi 1, 10621 Tallinn
Me käime mõnikord seal ja saame kätte.

Juuni Arvutimaailm

Juuni Arvutimaailm

About Me

Blog.tr.ee
Skeptik.ee