Arvutimaailma toimetus

Nikerdasin esikale tekste ja panin rohelisega oma uduse ettekujutuse kus mis pildid võiks olla. Kujundaja lükkab homme detailid paika, mina ütlen viimasele versioonile "mhmh" ja lähebki türkifailide Uniprinti laadimiseks. Seda teeb Mari-Liis ja minu jaoks on juba pmõtteliselt finiš käes.

“Lollidemaa,” ütlen ma iga kord, kui laekub järjekordne uudis end või kedagi teist sodiks sõitnud töllmokast. Proovitakse autot, uut tsiklit, samaaegselt lakutakse ennast täis. Kui liikluses surma ei saa, pannakse ennast koos majaga põlema või hüpatakse peaga põhja ja ratastooli. “Lollidemaa,” ütlen ma mitu korda päevas ja iga päev.

Ma ei näe põhjust, miks peaks kottima autotööstureid või tsiklitootjaid või teemeistreid või viinafirmasid või tikuvabrikut või keda tahes, kui inimene on ise loll ja nõrk. Kõik need asjad, millega inimene ennast tappa suudab, on mõistlikult kasutades ju väga toredad.

Mängimine on ka tore. Koolis sai mängitud kopikate peale kaarte. Kui kunagi õnnestus Soome viisa hankida, sai laeval margastega neid kirssidega mänguautomaate keerutatud. Olen mitu korda ostnud lotopileteid nii kioskist kui Eesti Loto kodulehelt. See on meelelahutus ja ma ei saa aru, miks peaks kasiinosid valimatult kiusama ning mängude tegijaid või korraldajaid vähemalt ebamoraalseteks kui mitte massimõrvariteks pidama.

Kui inimene on loll ega oska elada, on see tema probleem ja temaga tuleb tegeleda. Saamatuid tuleb õpetada elama mõistlikult, et nad ei ohustaks ennast ega teisi. Maailma ei ole vaja polsterdada turvatoaks, milles hoida tiksumas vastutusvõimetuid tegelasi ja lõigata reaalsusest ära need, kes suudavad enda eest ise seista.

Olgu see sissejuhatuseks loole, mis kirjeldab, kuidas kasiinoaparaatidesse tarkvara luuakse. Need on professionaalsed inimesed, kes teevad head tööd ega taha kellelegi halba. Lollidemaa kodanik oskab ennast ka pudeliharjaga ära tappa.

(Tekst ilmus septembri Arvutimaailma juhtkirjana)

Oktoobri AM on nüüd praktiliselt valmis. Korrektuur loeb veel kõik kujundatud küljed üle ja teha on jäänud veel sisukord ja juhtkiri. Sellepärast meenus ka siia eelmise numbri juhtkiri panna, sest paraku uputavad lollidemaa uudised jätkuvalt iga päev...

Hetkel PM Online'i avauudis:
Noor kihutaja põhjustas raske avarii
Selle all:
Neljapromillises joobes bussijuht vedas 30 töölist

ja... Steri vastu võitlevad külaelanikud on valmis barrikaade ehitama

Oktoobri Arvutimaailma reportaaž on CERNist. Vaesed Genfi elanikud. Mõelda milliseid barrikaade on vaja neil ehitada, kui maaalune elementaarosakeste põrkur järgmisel aastal tööle pannakse, et Suurt Pauku imiteerida, mille käigus tekib must auk, kogu maakera imetakse selle sisse ja universum hävib. PAAAAANIKA!!!

Eesti.ee uuenes.

Arvutimaailma oktoobrinumbri jaoks testisime uut eestikeelset F-Secure Internet Security 2008t, mis muuhulgas teeb ka spämmitõrjet. Täitsa töötab - ühe esimese spämmikirjana märgistati ära Elioni sooduspakkumine arvutite turvalahendusele. See lahendus, muide, põhineb ka F-Secure´i turvatoodetel. Ei tehta omadelegi erandit.

Kalju Rüütli kirjutab: E-Eesti, eksole

Machine is Us via Tehnokratt!

Hiljem:
Veel üks oluline link: Comedy Central’s shows now free on iFilm

Kui võtta kõik kõige paremad Nokia mobiiltelefonide omadused ja panna need ühte korpusesse, saabki Nokia N95. Asju, mis mulle selle telefoni juures meeldivad, on palju. Siin mõned suvalises järjekorras vastavalt sellele, mis kõigepealt meenub.

3,5 mm kõrvaklapipistik muusika kuulamiseks. Sealtsamast on võimalik saata eraldi audio-videokaabliga pilt telekasse, et sõpradele filme või fotosid näidata. Samuti käib sinna pistikusse funktsionaalne handsfree. Tegu on sellise vidinaga, mis võimaldab telefonist muusikapleieris lugusid edasi-tagasi kerida, Play-Stop valida ning loomulikult kõnesid alustada ja lõpetada.
Kasutaja jaoks on mugavamaks läinud ka telefoni ja arvuti vaheline andmete ülekanne. Kiirelt kaabliga info ülekandmiseks ei ole vaja enam eraldi Nokia andmekaablit kaasas kanda, vaid nüüd saab telefoni arvutiga ühendatud kõige tavalisema mini-USB-kaabliga, mis on üldjuhul kaasas enamike digifotokate ja mp3-mängijatega.
Telefoniga ühendatavate kaablite poolest üllatas positiivselt komplektis kaasas olev väikene 220 V seinalaadija. See on täpselt nii lai, kui seinal olevad kaks stepsliauku. Nii väike laadija peaks uute seinalaadijate standardiks saama. Kuigi N95-lt oleks oodanud juba võimalust, kus telefoni saaks laadida pelgalt USB-kaabli kaudu.

Menüüde poolest on tegemist endiselt N- ja E-seeriast tuttava Symbian S60v3 kasutajaliidesega. Menüüd praktiliselt kõik samad mis teistel N- ja E-seeria Nokiatel. Positiivne üllatus oli äratuskell, mis lõpuks ometi on suudetud ka korduväratama panna, ehk enam ei pea õhtuti enne magamaminekut alati hommikuks eraldi uut äratust seadma.
Fotokas on megapikslite arvult muljetavaldav. Carl Zeissi optika taha on peidetud sensor, mis suudab salvestada kuni viiemegapiksliseid pilte. Heades valgusoludes tehtud fotod ei jää oluliselt alla lihtsama digikompakti sooritusvõimele. Õigustatult valis TIPA (Technical Image Press Association) Nokia N95 parimaks pildikvaliteeti pakkuvaks mobiiltelefon-fotoaparaadiks. Küll aga jäi häirima piltide mällu salvestamise kestvus. Aeg, mis kulus kahe järjestikuse pildi tegemiseks, oli ebameeldivalt pikk. Keerasin salvestatava foto megapiksleid vähemaks, aga ikka pidin mõttes ligi viieni lugema, et saaks järgmise pildi teha.
Kindlasti lahe lisa mobiiltelefonile, mida paljud kaua oodanud, on GPS. Tõesti – mobiiltelefonis GPS töötab, kuigi satelliitide leidmiseks kulub teinekord ilmatuma kaua aega. Telefonis GPS-i kasutamise juures peaks korra mõtlema, kas ikka tahad end nii väga GPS-satelliitidega ühenduses hoida? Eriti kui GPS-i signaali vastuvõtja toiteallikaks on sinu mobiiltelefoni aku, mis ei ole nüüd teab mis suure mahtuvusega. Kõigest 950 mAh. Telefonil on väga hea ja selge ekraan, mis kogu oma suuruse juures ka aplalt voolu tarbib. Seda enam, kui pidevalt proovid ekraanilt jälgida, kus parasjagu asud. Võib-olla seetõttu oligi karbis imepisike seinalaadija, sest oled sunnitud seda iga päev kaasas kandma, kui soovid kogu oma telefoni funktsionaalsust pidevalt kasutada. Maailmakaarte on võimalik ise arvuti abiga telefoni juurde laadida. Olin väga üllatunud, nähes Eesti kaardi detailsust. Isegi Viljandi kõige väiksemad tänavad olid kaardil olemas.

Väga lihtsalt ja mugavalt on võimalus võõras linnas oma asukohta leida ning see kaardile kuvada. Soovides telefonis olevat kaardirakendust ja GPS-i kasutada autos navigatsiooniseadmena, mis ütleb, millist teed sõita ja kuhu keerata, tuleb selle lisavõimaluse eest soovi korral natukene raha välja käia. Tasuta on vaid oma asukoha positsioneerimine kaardil.
Natukene jääb küll mõistatuslikuks nende vasakpoolsete muusikanuppude sügavam mõte, kuna telefoni ristipidi kätte võttes jäävad parema pöidla alla niikuinii muusikapleieri enimkasutatavad funktsioonid.
Tänu WiFi-võrgu olemasolule on mõnus soodsalt ja moodsalt kõik oma just võetud pildid Flickri pildibaasi saata või VOX-i blogisse postitada, kuna Nokia on just nendesse portaalidesse emotsioonide edastamise võimalikult lihtsaks ja mugavaks teinud.
Seadistasin telefoni ka VoIP-internetikõnede tegemiseks. Enne sõbrale helistamist on võimalus valida, kas kõne tegemiseks kasutatakse tavalist hääl- või videokõnet või soovin kõne tegemiseks kasutada internetikõnet ilma, et peaksin kõneminuti eest mobiilsideoperaatorile maksma.
Jah, sel mudelil ei ole küll kahjuks taskulampi ega vee- ja põrutuskindlust nagu Nokia sporditelefonil, kuid kindlasti on ta üks funktsionaalsuse poolest paremaid Nokia mobiiltelefone, mis turul kättesaadav. Isegi 3D-helinad on olemas. N95-l on ju suisa sisseehitatud stereokõlarid nende mängimiseks.
Telefoni mass 120 grammi ei olegi nii väga palju, kui oled varem mõne N-seeria telefoni omanik juba olnud. Tugevasse mehekätte passib perfektselt. Pealegi on 120 grammi kaaluva korpuse sisse paigutatud niivõrd mitu erinevat seadet, et nende kõigi eraldi kaasas kandmiseks poleks mul vist isegi piisavalt taskuid.

Nokia N95
Hind: 11 490 krooni
Operatsioonisüsteem: Symbian OS, kasutajaliides S60 ver 3
Mälu: kuni 160 MB, kuni 2 GB microSD mälukaardipesa
Võrgud ja ühendused: WCDMA, HSDPA 2100 ja EGSM 850/900/1800/1900 MHz, WLAN (802.11 b/g), Bluetooth 2.0, USB 2.0, TV-väljund
Aku: 950 mAh. Kõneaeg kuni 190 minutit (WCDMA) või kuni 390 minutit (GSM). Ooteaeg kuni 200 tundi (WCDMA) või kuni 225 tundi (GSM)
Ekraan: 2,6" QVGA (240 × 320 pikslit) TFT, kuni 16 miljonit tooni
Kaamera: kuni 5 megapikslit (2592 × 1944), VGA video 30 fps. Esiküljekaamera, CIF-sensor (352 × 288 pikselit), sisseehitatud välklamp
Raadio: FM-stereoraadio (87,5–108 MHz / 76–90 MHz), Visual Radio toetus
Navigeerimne: sisseehitatud GPS-seade kaartidega
Mass: 120 g

PLUSSID
Suur ja hästi loetav ekraan
Uskumatult palju funktsionaalsust ühes seadmes koos
Väga hea pildi ja video kvaliteet

MIINUSED
Mass ja aku kestvus
GPS-il kulub satelliitide leidmiseks kohati väga palju aega

AM-i HINNE: 8

Kuigi HP ütleb, et arvuti on taas personaalne asi, on konkreetselt see mudel, HP Compaq 6510b, täiesti mittepersonaalne. Halli massi sulanduv 2,4-kilogrammine tööloom muutub isiklikumaks siis, kui tema kaas avada.

Tegemist on konservatiivse disainiga äriarvutiga, millel sisemuses kõik raskeks kontoritööks vajalik. Peaaegu kaks ja pool kilogrammi ei pane seda masinat kergejalgselt reisil õlal tassima lennujaama ühest terminalist teise joostes, aga kodu ja töö ning vahest ka partneri või kliendi vahet liikudes kannatab selle koormuse ehk ära.
Uut arvutit avades leiab kaane vahele pakituna sõrmejäljelugeja töölesaamise juhendi. Õige ka – paljud kasutajad on Windows Vistaga hädas olnud, kuidas seda lugejat tööle saada. Õpetuse järgi on see käkitegu.
Siiski, päris keskpärane see sülearvuti pole, nagu selgub teda sisse lülitades. Kõrvaltvaataja seda ehk ei taju, kasutaja aga küll – kiita tuleb HP abinuppude disaini. Puutetundlikud dioodnupud on musta läikiva riba all ja see on aparaadidisaini peaaegu et viimane sõna. Esiteks puutetundlik riba ei kulu ja teiseks ei saa lülitite vahele kukkuda puru ega tolmu, sest vahesid lihtsalt pole. Tulevikuarvutitel arvatakse olevat kõigi nuppude asemel sellised siledad puutetundlikud pinnad.
Klahvid on siiski peaaegu traditsioonilised. Läbivajumine puudub, nuppudel tippimine on mugav ja klahvide pinnad on kaetud spetsiaalse, veidi kareda kulumisvastase vahendiga. See välistab tähtede kulumise ja on muidu ka mugavam – klahvid ei hakka hiljem arvuti vanadust reetes aja jooksul ebameeldivalt läikima.
Sisuks on HP äriklassi sülearvutil uusim Inteli tehnoloogia, mida on kutsutud koodnimetusega Santa Rosa. Ametlikult on tegemist Inteli Centrino Duo või ärikasutajale mõeldud Centrino Pro tehnoloogiaga, mis sisaldab Intel Core 2 Duo protsessorit, Mobile Intel 965 Expressi kiibistikku, Intel Wireless WiFi Link 4965AGN-i traadita võrgu tehnoloogiat ja Turbo Memory mälutehnoloogiat.
Kuna Windows Vista oli üsna pirtsakas vanema riistvara graafikajõudluse suhtes, pakub Centrino uus sisu ka ligi kaks korda paremat graafikajõudlust, lisaks peaks uus tehnoloogia olema kõvasti akusäästlikum ja muidugi ka kiirem arvutustes. WiFi-ühendusele lubatakse ligi kaks korda paremat levi kui vanematel mudelitel.
Pistikutest on esindatud kõik elementaarne, midagi üleliigset ega eksootilist pole ning puudu ei ole ka midagi märkimisväärset: neli USB-pistikut, VGA, Firewire, S-video, LAN ja modem. Ekraan oli sellel mudelil matt, aga läikepinnaga monitori saab ka tellida, kuidas kellelegi meeldib. Kahegigahertsine protsessor koos uue Centrino kiibistikuga peaks koormustestides andma päris hea tulemuse.
Enne testide juurde asumist proovime aga kõigepealt ära Windows Vista enda ülikarmi Experience Indexi hinnangu. Üllatus-üllatus, ka nüüd pole see sugugi leebem ja annab kokkuvõttes HP arvutile vaid kolm punkti. Hinde viib endiselt alla graafika, mis on enamiku arvutite murelaps, vähemalt Microsofti meelest. Protsessor saab korralikumad punktid (4,9). Ilmselt pole veel olemas riistvara, mis Windows Vista arvates on enam kui küll tarkvara probleemideta jooksutamiseks, välja arvatud mõned tippmudelid.
PCMark05 testis saab HP tulemuseks aga 3753 punkti, mis on juba väga hea. See on ligi kolmandiku võrra enam kui keskmised kahetuumalised eelmise põlvkonna sülearvutid. Arvutiga töötades on võimsus tunda. Näiteks jooksutades kolme videot korraga, pole protsessimeeter veel põhjas, vaid kuskil 70% juures. Vaatamata Windows Vista suurele graafikanõudlusele, saab see arvuti reaalses elus ikkagi hästi hakkama.

Sülearvuti HP Compaq 6510b
Hind: umbes 17 680 krooni
Protsessor: Intel Core 2 Duo T7300, 2 GHz
Mälu: 1x 1024 MB, DDR2, 2 SODIMM mälupesa, laiendatav 4 GB-ni
Operatsioonisüsteem: Windows Vista Business 32/64
Võrgud: WiFi 802.11a/b/g, Bluetooth, LAN, modem
Ekraan: 14,1 tolli, 1280 × 800 pikslit, WXGA
Kiibistik: Mobile™ Intel® 965GM Express Chipset
Kõvaketas: 160 GB
Optiline seade: DVD+ / –RW Double Layer
Kaardipesad: 1 Type I/II PC kaardi pesa, kuus ühes mälukaardilugeja
Muud pistikud: 4 USB 2.0 porti, VGA, stereomikrofoni pistik, stereokõrvaklappide pistik, Firewire (1394a), S-video TV väljund
Graafika: Intel Graphics Media Accelerator X3100, kuni 384 MB süsteemiga jagatavat mälu
Mass: 2,4 kg
Aku: liitiumioon, kuue elemendiga aku tööaeg viis tundi, valikuline HP Extended Life`i aku kümme tundi, HP Ultra-Capacity 14 tundi
Battery Eateri akutest: 1 h 20 m
PCMark05 test: 3753 punkti
Super PI test (2M komakohta): 1 m 2 s

PLUSSID
Võimas sisu
Mugavad nupud
Ärikasutaja lisatarkvara

MIINUSED
Raske
Suur

AM-i HINNE: 8

Kui roosa on Santa Rosa?
Inteli uus tehnoloogia koodnimetusega Santa Rosa sai selle aasta teises kvartalis omale ametliku nimetuse Centrino Duo Mobile Technology või ärikasutajale – Centrino Pro Mobile Technology. Intel lubab uuendustega päris roosat tulevikku: näiteks 2,3 korda kiiremat tegutsemist Photoshopis piltide töötlemisel, 2,4 korda kiiremat videotöötlust Windows Movie Makeriga, 2,5 korda kiiremaid ujukomatehteid ja kolmandiku jagu pikemat aku tööaega. Aga see pole veel kõik. Parema elu loetelu jätkub viis korda kiirema andmesidega WiFi-võrkudes ja ligi kaks korda suurema levialaga.
Aku tööea pikenemine saavutatakse näiteks selliste lihtsate nippidega, nagu võrgukaardi toite väljalülitamine sel ajal, kui võrku ei kasutata. Arvestades Windows Vista Aero graafilise liidese nõudmistega, on graafikajõudlust suurendatud ligi kaks korda, kohendades seda spetsiaalselt Vista vajadustele.
Centrino Pro ja Duo uus tehnoloogia sisaldab Intel Core 2 Duo protsessorit, Mobile Intel 965 Express kiibistikku, Intel Wireless WiFi Link 4965AGN-i võrgukaarti ja Intel Turbo Memory kiiret mälupuhvrit. Enamik uusi sülearvuteid, mis peale 2007. aasta teist kvartalit välja tulevad, on varustatud selle uue Inteli tehnoloogiaga.

(Kaido Einama kirjutatud lugu ilmus augusti Arvutimaailmas)

Nagu eelmisel kuul Ville Jehe ankeedi puhul, nii ka nüüd Elisa juhi Sami Seppäneni ankeet täispikkuses veebi välja. Osad vastused on pikemad kui ajakirjas, kolm küsimust-vastust jäid üldse välja. Järgmises numbris muljetab Silver Meikar.

Esimene kokkupuude arvutiga?
Keskkoolis 7. klassis (1984) oli mõnetunnine kursus arvutiõpe, kus tegemist oli Exceli-tüüpi programmiga. Asi oli mulle huvitav, aga võimalusi sel ajal veel vähe. 9. klassis (1986) olin toimetamas koolilehte ja seal oli Nokia “mikromikko“ juba töövahendiks. Lehte toimetades kukkus “mikromikko“ kokku iga poole tunni järel ja ainult üks mees “toimetuses“ oskas masina püsti tõsta. Temast saigi hiljem edukas juht/omanik IT-firmal, mis on täna esireas bioloogiliste tuvastamistehnoloogiate (sõrmejälg, silm, hääl jne) vallas.

Millal said endale esimese oma arvuti?
Esimene oma arvuti tekkis ülikoolis 1990ndate alguses. See oli 386/20mb/2mb sülearvuti. Alguses tundus aeglane, aga siis panin juurde 4 MB mälu ja ta hakkas lendama! Tol ajal kasutati arvutit koolis harjutustööde tegemiseks. Programmideks olid Word ja Excel. Internetühendust siis veel kodus polnud.

Milline oli sinu esimene mobiiltelefon?
Esimene mobiiltelefon oli Philips Metropol, mis maksis u 20 000 FIM-i. Tegin kooli kõrvalt TV-mängude ja arvutite müügitööd ning vajasin oma tööks mobiiltelefoni. Philipsi suur eelis teistega võrreldes oli võimalus vahetada akut kõnet katkestamata, sest akud pidasid vastu umbes 30 minuti pikkusele kõnele.

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
Ülikooli arvutiklassis olid arvutid internetiga ühendatud ja seal sain jälgida interneti muutmist ülikoolide võrgust igapäevaseks töövahendiks. Vägagi positiivne mälestus oli esimese internetipanga teenuse kasutusele võtmine.

Milline on sinu praegune tehniline varustatus?
Arvutiks on mul tavaline läppar, paar-kolm aastat vana. Telefoniks on mul HTC 3600, mis on täiesti asendamatu koos Vodafone’i Push meili ja 3G-ühendusega. Pole enam vaja väljaspool kontorit sülearvutit lahti teha, saan kõik asjad aetud pihuarvutiga. Vabaaja vajadusteks on telefonis ka kaamera ja GPS.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Esimese Nokia Communicatoriga kadusid mul kunagi mõned kontaktid ja paari nädala kalender, mis tundus sellel hetkel katastroofina, aga sellest sai siiski üle. Internet oli alguses nagu raamatukogu, kust on raamatud riiulist põrandale hunnikusse kogutud ja igaks juhuks veel majast tuled kustutatud. Täna on otsingumootorid, blogid ja foorumid teinud internetist suurepärase infoallika ja meelelahutuskeskkonna. Probleemiks võib olla internet ja lapsed – ei meeldi eriti, kui oma laps külastaks näiteks rate-laadseid lehekülgi.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Seoses golfimängimisega paar ilmastikuportaali ning uudisportaalid on igapäevased. Tulevad-minevad on erinevad blogid ja foorumid info otsimiseks ettejuhtuvate teemade järgi. Näiteks valisin just foorumitest saadud info järgi endale soojuspumba. Valik oli väga lihtne ja selge juba peale paari tundi surfamist mõnes Soome ja Rootsi foorumis.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Tööl istungi ainult nõupidamistel või oma toolil ekraani ees. Kodus tööasju arvutis eriti ei tee (pihuarvuti), aga surfan mingil määral eraeluliselt huvipakkuvatel teemadel.

Kui sageli sind arvutiviirused murravad?
Vist asusin tööle Elisasse enne, kui viirused tekkisid, ja peale seda on meie kõrgetasemeline IT suutnud mind ka viiruste eest kaitsta. Ei oma märkimisväärseid kokkupuuteid viirustega.

Ausalt – kas oled või oled olnud kunagi tarkvarapiraat?
Vist mitte, sest ülikoolis tegelesin kooli kõrvalt arvutite müügiga ja sellepärast oli ka endal arvutis originaalprogrammid koos litsentsidega. Mäletan küll, et käest kätte liikusid 10–15 floppy-disk`i pakid, kust sai endale installeerida viimase versiooni Windowsi ja Office’i. Peale ülikooli on erinevad tööandjad võimaldanud legaalsete programmide kasutamise.

Oktoobris, kui tasapisi kerib tuure aastalõpu suurmüük, testime laboris lauaarvuteid. Päris omapärane on see maailm sülearvutite buumi ajal - rahulik ja kuidagi varju jäänud, sest kõigil on meelel vaid sülearvutid.

Nii selguski, et paljud tootjad on lauaarvutid üldse unustanud või keskenduvad edevamatele kodustele multimeedia-arvutitele. Kontoriarvutite valik on vahepeal kõvasti kahvatumaks jäänud.

Kui keegi arvutitootja juhtub seda blogi lugema ja teab, et Arvutimaailm pole seoses selle testiga nendega veel ühendust võtnud, aga tootjal on sobiv kontoriarvuti testiks siiski olemas, siis tasuks meiega ühendust võtta. Mõne hea võistleja jõuab testimisse lisada veel küll.