Arvutimaailma toimetus

Arvutimaailma august nr on nüüd nädal aega müügis olnud ja aeg likvideerida üks võlg. Kuna Ville vastused ankeedile olid nii pikad, et trükki mahtus kogupikkusest vist isegi alla poole, siis on žurnaalis lubatud need siin blogis täismahus üles riputada.


Milline oli sinu esimene kokkupuude arvutiga?
Esimese kõrgharidusena õppisin automaatikainseneriks TTÜ-s ja seal tutvusime aastal 1988 arvutiga SM 4, mis võttis enda alla ühe 30-ruutmeetrise toa, teises ruumis asusid 12 terminali. Mäletan, et mõned meist said hiljem selle “arvutitoa” keelu, kuna peale antud ülesannete lahendamist oli meil kombeks igavusest süsteemi muukima hakata ja kaasüliõpilaste ekraanidele segadusttekitavaid teateid saata.

Millal said endale esimese oma arvuti?
Vist oli aasta 1991, töötasin kinnisvarafirmas Mendelson & Co peamaaklerina ja õnnestus vähese arvutioskusega juhtkonnale selgitada, et lisaks ühele üldkasutatavale arvutile (mida kasutati trükimasinana peamiselt ilusate kirjade vormistamiseks) peab peamaakleril ikka oma masin olema. Vist oli mustvalge ekraaniga IBM AT, mille saime Hansapangalt (meil olid samad omanikud sel ajal).

Milline oli esimene mobiiltelefon?
Aasta oli vist 1993, Nokia NMT, see mudel number 2, mitte see päris esimene “telliskivi” aga koos antenniga u 30 cm pikk. Maksis 16 000 krooni, see oli sel ajal kolme-nelja kuu palk. See oli meie ettevõttes esimene mobiil ja sain selle ainult tänu ühele väga heale tehingule, mille õnnestumist keegi ei lootnud – seadsin mobiili selle preemiaks. Kandsin telefoni vööl ja seetõttu tuli iga paari kuu tagant pintsaku voodrit vahetada, sest kummist antenn kulutas sinna auke. Mäletan, et sel ajal oli mobiilihelin alati sündmus, kõik pöörasid pead.

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
Vist oli aasta 1994 (aga pole kindel), õppisin meili kasutama, aga seda polnud kellelegi saata. Töökohtadel kasutati arvuteid endiselt vaid dokumentide vormistamiseks, raamatupidamiseks ning tabelarvutusteks. Välissaitidel surfata ei saanud, kuna võrk oli piiratud Eestiga (vähemalt meie firma jaoks). Eestis saite veel polnud, ainuke võimalik tegevus oli oma ühendusepakkuja (oli vist Estpak) FTP-st mingeid mõttetuid mänge alla tõmmata, aga ka see oli suht kallis – maksta tuli sel ajal ju allalaaditud andmemahu pealt.

Milline on sinu praegune tehniline varustatus?
Kaasas alati MacBook ja GPS-iga Smartphone (hetkel htc 3300), telefoni valikul oluline selle sünkroniseeritavus, mis paljude disaini poolest parematega ei õnnestu. Näiteks tuli seetõttu loobuda lemmikust − Ericsson 600i-st. Pildistamiseks Canon 5D, ja veematkale Ixus koos veekindla ümbrisega. Kompassi ja altimeetriga kell T-Touch. Kodus pildipangaks ja HD pildi kuvamiseks 17-tollise touchscreen'iga juhitav Mediacenter PC. Tehnika puhul on elu (loe: andmete kaotamine tehnilise rikke tõttu) õpetanud sünkroniseerimise ja back-up'ide olulisust – tööandmed (kogu meilindus + failid) sünkavad serveriga Delfis, lisaks teeb Mac ise igal keskpäeval olulisest osast tagavarakoopia ja kõige tipuks kord nädalas veel kogu kõvaketta image varukettale, tänu millele saaks Maci kaotuse puhul kohe vanast kohast startida.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Mind häirib kõige enam standardite puudumine – tehnoloogilisest aspektist võiks juba mõni aasta kõik seadmed meie ümber sünkroniseeruda meile märkamatult (siis kasutaks seda võimalust ka enamik inimesi ilmselt), aga ikka peab olema selleks “insener”, ehk see oleks justkui minusuguste hobi... See kõik on kinni suurte brändide võitlusest, kes põikpäiselt oma rida ajavad. Teine suurem ärritusallikas on IT-toodete kehv disain, aga see paraneb õnneks iga päevaga. Internetis on suurimaks murelapseks info kohutav hulk, mis takistab aina enam otsitavat leida. Ei imesta, miks enamik inimesi paari-kolme oma lemmiksaidiga piirduvad – surfamisel leitav info hulk tekitab ebamugavust.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Kasulikud on mõned ülemaailmsed meililistid, kust laia maailma uudiseid ja infot saan. Internetiraadiot kuulan palju (ka eesti omi) ja uudised ikka Delfist. Blogi ei pea, kuna omadega eelistan ikka füüsiliselt kohtuda ja anonüümset fännklubi ei oma.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Tööl umbes 50/50 koosolekud / arvutiga töö, ehk siis arvutiga töö u 4−5 tundi päevas. Meelelahutus... Kui mediacenter näitab HD-filmi, on see arvuti kasutamine meelelahutuseks? Vist küll. Mänge ei mängi, kuigi kontod on enamikes uutes fenomenides lihtsalt progressi lähedalt jälgimise mõttes, näiteks Second Life jms.

Kui sageli sind arvutiviirused murravad?
Viimane kord oli vist aastal 2000. Nii et tubli töö, Delfi IT-tiim, tõesti, hiljem pole enam kordagi juhtunud.

Ausalt − kas oled või oled olnud kunagi tarkvarapiraat?
Hea küsimus – esimeste arvutite sees oleva softi kohta ei tea ma midagi, sel ajal vist keegi ei teadnud... Ehk siis vist olid enamik piraadid. Veel mõni aasta tagasi müüs ju üks ühetäheline arvutifirma enamik arvuteid ilma softita... Kindlasti olen kunagi omanud fototöötluseks või muuks otstarbeks segase litsentsiga softe, kuna litsentsipoliitika selgus saabus meile ju alles kuus-seitse aastat tagasi. Viimasel ajal olen küll puhas olnud – tööks vajalik on alati arvutiga kaasas, fototöötlus (Adobe) tuleb kallimate kaameratega tasuta kaasa, muud spetsiifilisemad vidinad (sünkroniseerimine, varundus jne) olen veebist ostnud, kuigi saaks ka tasuta – aga olen tahtnud toetada tüüpe, kes laias maailmas minusuguste peale mõtlevad (kuidas Maci Windows-telefonidega rääkima panna jms).