Arvutimaailma toimetus

Viis aastat olen nühkinud ühe jopega sügis-talv-kevad käia ja kergelt hakkab see väsimise tundemärke ilmutama. Külmaga ta tegelikult eriti tõhus ei ole, kuid autoinimesele käib kah. Kasutan kindlasti edaspidigi. Erinevalt muust kraamist ei muutunud ta sobimatuks isegi siis, kui +20kg juurde tuli.

Eelmisel nädalavahetusel läksin igatahes uut jopet otsima. Olen juba pikka aega ostnud Salomoni asju, seega missioon ei olnud just eriti kontimurdev. Muidugi, mida tagasihoidlikumat ja viisakamat riiet tahad, seda rohkem maksab. Lõpuks ajasin selga X-Wingi. Hoiatati, et seda ma seljast ei võta. (Ei võtnud kah.)

Üllatus tuli siis, kui selle omaarust kõige tagasihoidlikuma jope selga olin ajanud. MIS KRDI NUPUD NEED KÄISE PEAL ON!? Mina, kes ma olen alati sisimas irvitanud igasugu tarkade riiete jutu peale, olin selga tõmmanud jope, millele on sisseehitatud iPodi juhtimispult! Kui veel põuest tõmmati iPodi ühenduspistik välja, ei olnud enam midagi vaielda ja juhe jooksis kokku. See, et parema käise peal olla laviini alt leidmiseks andur, kostis juba kuskilt kaugelt.

Nii juhtub, kui süstemaatiliselt kaubandusvõrgus ringi ei traavi ja ajast maha jääd.

Ost sai tehtud siiski jope välimusest, mugavusest ja praktilisusest lähtuvalt, kuid paari päeva eest käisin elektrooniapoes. Vist Euronix on selle nimi (Lasnamäe Centrumis), igatahes on seal alati väga lahke teenindus olnud. Lasin siis põue iPodi passida ja muljusin käisel kangast. Ilmselt jäi asi selle taha, et iPodis polnud muusikat sees, igatahes midagi ei juhtunud. Kuid kuna intriig on püsti, siis ma otsin nüüd ühe iPodiga tuttava või lähen Apple'i poodi, et see pull siiski järgi proovida - kas tõesti töötab?

Ma olen igatahes tõsiselt üllatunud, kui minusugune mitte-vidinainimene peaks sellist süsteemi järjekindlalt kasutama hakkama. Kuid kas keegi tõesti tunneb päriselt vajadust sellise "targa riide" järele? Või on see järjekordne loome-vajaduse-ja-rahuldame-selle strateegia? Lõbus küll aga... saab imet näha.

*

Siinkohal tuli meelde lõiguke tänasest EPList, kus on intervjuu K-ruudaga. Seal on üks mitte enam niiväga moodne ennustus: "Arvutiekraan läheb nii odavaks kätte, et varsti on olemas ekraanipõhine arvuti, kus sul jooksevad online-uudised ja mis maksab võib-olla 300–400 eurot. See seisab sul köögis ja oled kogu aeg kursis."

Kruuda kujutlemas on sellised ekraanid kõiksugu Kurenurmes ja Kapakohilas elavatel tädikestel köögis ja neil on hirmus vajadus kogu aeg lugeda koduvalla uudisekesi. Mina sellesse ei usu. Ei usu ka internetiseeritud külmkappidesse jms tobeleiutistesse.

Külmkapp tellib poest toitu, kui piimapakist on üle 80% tühi?

Tuletame meelde kasvõi seda, kuidas Selver üritas drive-in süsteemi tööle lükata. Kas on veel usku, et külmkapile usaldatakse toidu tellimine, kui isegi ise toidukottidele järeleminek võttis inimeselt talle nii olulise otsustamise tunde ära - kas ma võtan selle banaanikobara või hoopis tolle teise?

On asju, mis ei muutu, kuiväga ka neid keegi muuta ei üritaks. Ja ma ei karda olla 50 aasta pärast nagu see IBMi mees, kes väidetavalt olla öelnud, et "I think there is a world market for maybe five computers."