02 november 2007
Magage rahulikult, merepiir on valvatud
Ekspress kirjutas Eesti majandusvetes sõitnud Vene allveelaevadest. Nagu peaminister eile seletas, siis oli kõik OK.
Täna/reede õhtul trükikotta minevas ajakirjas on kätt elu pulsil hoidev Arvutimaailm (no juba 19. septembril kruiisinud allveelaevad ei olnud ju siiani mingi riigisaladus, eksole:) teinud ülevaate sellest, kuidas piirivalve Eesti veepiiri vähemalt pealtpoolt kaitseb.
Lõiguke siinkohal:
Moodsale mereseiresüsteemile pandi alus 1999. aastal, kui allkirjastati esimesed vajalikud lepingud. Esimene uus radar pandi püsti 2002. aasta suvel. Nüüdseks hoiab Eesti merevetel “silma peal” 20 radarit.
IT-süsteemide grupi nooremleitnanti Kaido Sauli arvates on see piisav hulk. “See katab nii meie sisemere kui ka territoriaalmere kenasti ära,” lisab ta.
Eesti kasutab hetkel kahte tüüpi radareid: lühimaaradarid (short range radar) ja kaugmaaradarid (long range radar). Kõige suurem erinevus nende kahe tüübi vahel on see, et kaugmaaradarid suudavad tuvastada ka õhumärke, mis lendavad kuni kilomeetri kõrguselt. . Sellega, mis toimub kilomeetrist kõrgemal, tegeleb õhuseiresüsteem.
/.../
Saul usub, et tehnoloogilise poolt pealt kuulub Eestis kasutatav integreeritud mereseiresüsteem omas valdkonnas maailma tippude hulka. “Kas ta nüüd praegusel hetkel täitsa tipp on, kuid kui seda 2002. aastal ehitama hakati, võis see nii küll olla,” hindab Saul. Näiteks toimub pidevalt mereseire arvutisüsteemide tarkvara arendamine ja uuendamine, mida viivad läbi sakslased.
/Pikemalt ja piltidega novembri Arvutimaailmas umbestäpselt järgmise nädala lõpus/
Täna/reede õhtul trükikotta minevas ajakirjas on kätt elu pulsil hoidev Arvutimaailm (no juba 19. septembril kruiisinud allveelaevad ei olnud ju siiani mingi riigisaladus, eksole:) teinud ülevaate sellest, kuidas piirivalve Eesti veepiiri vähemalt pealtpoolt kaitseb.
Lõiguke siinkohal:
Moodsale mereseiresüsteemile pandi alus 1999. aastal, kui allkirjastati esimesed vajalikud lepingud. Esimene uus radar pandi püsti 2002. aasta suvel. Nüüdseks hoiab Eesti merevetel “silma peal” 20 radarit.
IT-süsteemide grupi nooremleitnanti Kaido Sauli arvates on see piisav hulk. “See katab nii meie sisemere kui ka territoriaalmere kenasti ära,” lisab ta.
Eesti kasutab hetkel kahte tüüpi radareid: lühimaaradarid (short range radar) ja kaugmaaradarid (long range radar). Kõige suurem erinevus nende kahe tüübi vahel on see, et kaugmaaradarid suudavad tuvastada ka õhumärke, mis lendavad kuni kilomeetri kõrguselt. . Sellega, mis toimub kilomeetrist kõrgemal, tegeleb õhuseiresüsteem.
/.../
Saul usub, et tehnoloogilise poolt pealt kuulub Eestis kasutatav integreeritud mereseiresüsteem omas valdkonnas maailma tippude hulka. “Kas ta nüüd praegusel hetkel täitsa tipp on, kuid kui seda 2002. aastal ehitama hakati, võis see nii küll olla,” hindab Saul. Näiteks toimub pidevalt mereseire arvutisüsteemide tarkvara arendamine ja uuendamine, mida viivad läbi sakslased.
/Pikemalt ja piltidega novembri Arvutimaailmas umbestäpselt järgmise nädala lõpus/
Sildid:
Piirivalve
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Blog Archive
- 2009 (1)
- 2008 (79)
-
2007
(95)
- detsember(6)
-
november(15)
- Rahutud ajad nõuvavad rahutuid inimesi
- Eetrivaikus FSi tehases
- Jüri Kaljundi ja arvutimaailm
- Tähelepanek Haapsalust - IT pole popp
- Mida me HTC TyTN II-st ajakirjas ei räägitud
- Natuke tuhka pähe ja mujale
- Nüüd on kohal
- Suur WiFi-ruuterite test linnadžunglis
- Sotsiaalsed võrgustikud ja privaatsus
- Jope targem kui kandja?
- Eesti IT areng Singapurist vaadatuna
- Üks tsükkel jälle läbitud
- Magage rahulikult, merepiir on valvatud
- Ajude praadimise kolmas osa
- Eilsest postitusest alguse saanud kirjavahetus
- oktoober(24)
- september(24)
- august(13)
- juuli(13)
Kontakt:
merlis (ät) am.ee
kaido (ät) am.ee
Kui on midagi füüsilist saata, siis:
Kirjastus Presshouse
Liimi 1, 10621 Tallinn
Me käime mõnikord seal ja saame kätte.
kaido (ät) am.ee
Kui on midagi füüsilist saata, siis:
Kirjastus Presshouse
Liimi 1, 10621 Tallinn
Me käime mõnikord seal ja saame kätte.
Juuni Arvutimaailm
Lingid
Sildid
- 10x kuulsam (3)
- Ankeet (5)
- Blog.tr.ee (1)
- David-Alexander du Verle (2)
- Digg.ee (1)
- E-Eesti (7)
- e-riik (4)
- Eesti Energia (1)
- Enn Saar (1)
- ERR (1)
- ETV (1)
- Eurolaul (1)
- GMetrix (1)
- GPS (2)
- Heietus (9)
- Helmes (1)
- Help (1)
- HP (1)
- ID-kaart (1)
- Imagine Cup (1)
- Intervjuu (2)
- IT-õpe (2)
- Jan Willemson (1)
- Juhtkiri (1)
- Kaitsevägi (1)
- Kalev Meedia (2)
- Kampaania (4)
- Kiisler (2)
- Kolumn (2)
- labor (1)
- labori suur test (1)
- Lastekas.ee (3)
- Link (14)
- Lollidemaa (8)
- Mobiilioperaatorid (2)
- Navigatsioon (1)
- Netiotsing (1)
- Netireklaam (1)
- Nokia (1)
- offtopic (8)
- Olympic (1)
- Parts (1)
- pihuarvuti (1)
- Piirivalve (1)
- Pressiteade (3)
- reportaazh (2)
- Riigihanked (2)
- Sami Seppänen (1)
- Sitemap (1)
- Skype (1)
- Spämm (3)
- Suur Vend (2)
- Sõrmejälg (1)
- Tallinn (2)
- Tanel Tammet (1)
- Timo Teder (2)
- Tootmisprotsess (30)
- Tõnu Samuel (3)
- Täisversioon (1)
- Tööjõud (1)
- Uues AM-is (41)
- Vana AM (20)
- Veebivend (3)
- Veljo Haamer (3)
- Video (1)
- viirusetõrje (1)
- Ville Jehe (2)
- WiFi (2)
- www.tallinn.ee (5)
- Üldine jutt (28)
Blogiarhiiv
-
▼
2007
(95)
-
▼
november
(15)
- Rahutud ajad nõuvavad rahutuid inimesi
- Eetrivaikus FSi tehases
- Jüri Kaljundi ja arvutimaailm
- Tähelepanek Haapsalust - IT pole popp
- Mida me HTC TyTN II-st ajakirjas ei räägitud
- Natuke tuhka pähe ja mujale
- Nüüd on kohal
- Suur WiFi-ruuterite test linnadžunglis
- Sotsiaalsed võrgustikud ja privaatsus
- Jope targem kui kandja?
- Eesti IT areng Singapurist vaadatuna
- Üks tsükkel jälle läbitud
- Magage rahulikult, merepiir on valvatud
- Ajude praadimise kolmas osa
- Eilsest postitusest alguse saanud kirjavahetus
-
▼
november
(15)
2 kommentaari:
Hmm...
http://www.postimees.ee/021107/esileht/siseuudised/293087.php?eesti-piirivalve-vooraid-allveelaevu-avastada-ei-suuda
"ülevaate sellest, kuidas piirivalve Eesti veepiiri vähemalt PEALTPOOLT kaitseb."
ja kaameratest, mis sommidel ammu olemas, tuleb ka juttu.