Arvutimaailma toimetus

Hämmastav, kuidas Rahvusringhäälingu nimega tuntuks saada üritav ETV ja Eesti Raadio kompott ei taha elust õppust võtta ning üritab vastuvoolu ujudes vigu tehes veel nende üle uhke olla.

Päevaleht kirjutab kuidas ERRi tegelinskitele ei meeldi eurolaulu kandidaatide videod Youtube'is ja käskis need autoriõigustele viidates maha võtta. Isegi kui ajend selliseks sammuks tuleb mõnelt juriidilise osakonna töötajalt, kel võimalus enda kompetentsi näidata ja paguneid teenida, võiks olla kuskil otsustusmehhanismis laiemat pilti nägevad inimesed.

Proovisin olla eurooplase nahas, kes otsib Eesti eurolaulu 2008. Ta teab selle pealkirja "Leto svet" ja lisab Googli otsingusse veel märksõna "eurovision". Esimene otsingutulemus viitab kohe ETV kodulehele. Tubli töö! Ainult et tegu on lauluvõitsluse tulemust kajastava pressiteate-laadse leheküljega, mis on eesti keeles. Eurooplane on hädas, otsib võimalust keelt muuta ja klõpsab ekraaninurgas "eng". Tulemuseks on pool eesti- pool ingliskeelne lehekülg, mis teatab eurooplasele, et "Pursuant to § 40 (1) of Estonian National Broadcasting Act..." jne. Ehk et talle räägitakse ringhäälinguseadusest, ringhäälingu nõukogust, Margus Allikmaast ja ETV levialast. Ainus lootustandev link "Promotional videos" viib mingite hoopis muude asjadeni. Ei aita ka Google'i otsingud "estonia eurovision" või "estonian songs eurovision". Ka alustades ETV avalehelt, ei õnnestu välismaalasel ilma võlusõna "eurolaul" teadmata kuigi kaugele jõuda.

Sellises valguses tundubki, et õigus on wollil (ta ise tahab seda nime väikese algustähega näha), kes pakub Youtube'i tsenseerimise põhjuseks Paadam & Co häbitunnet Leto Sveti võidu pärast.

Autoriõiguste küsimused Youtube'is on maailma avalikkuse tähelepanu köitnud juba paar aastat ja iga vähegi asjatundlik valdkonnas töötav jurist võiks teada millised arengud on toimunud. ERRi suur iidol BBC lõi Youtube'iga koostöö tegemiseks käed eelmisel aastal ja britid pole ainukesed. Ka teised sisutootjad on aru saanud, et kasulikum on koostööd teha ja seeläbi oma populaarsust kasvatada, kui et otsida üles nupukate kasutajate taas ja taas üles pandud videosid ja nende mahavõtmist nõuda. OK, Viacom tegi diili Joosti ja mitte Youtube'iga, aga mõte on sama. Sony jällegi valis partneriks Youtube'i ja väga mugav on vaadata muusikavidosid, mis on ühtlase helinivoo ja pildikvaliteediga ning autoriteetsest allikast.

OK, ERR pole Sony, et Youtube peaks temaga eraldi superlepingut tegema. Küll aga on ERRil võimalus teha oma lauluvõistluse autoritega kohe selline leping, mis võimaldaks kasvõi ERRil endal osalejate videod Youtube'i üles riputada. Mitte et hakata oma tobedalt koostatud ja aegunud põhimõtetega lepingut ettekäändeks tuues iseendale ja Eurovisioonil osalemise põhieesmärgile vastu töötama.

Vastu töötama selles mõttes, et Eestile populaarsust tooma pidavad laulud on väliskasutajate jaoks vähemalt ERRi ideaalis nüüd käeulatusest kaugemale nihutatud. Lisaks jätab kogu see tegevus ERRist ebaadekvaatse ja ebaeduka mulje, sest otsing "eurolaul", mille alusel Youtube'ist videosid roogiti, annab endiselt kaks lehekülge vasteid, nende hulgas ka kogu eurolaulu finaali saate - ja seda ei ole üles laadinud ETV. "Estonia ja eurovision" annab aga kohe esimesena kätte "Leto sveti" video. Milleks tulemusetult tõmmelda ja endale ainult naeruväärset kuulsust koguda? Äkki likvideeriks väiklase häbitunde ja/või arvutimaailmas mitteorienteerumise ning korraldaks hoopis ise oma lepingud ja töö paremini?