Arvutimaailma toimetus

Ekspress tegi ka nüüd väikse ülevaate ja kogus kokku arvamusi, mis puudutab Tallinna "uut" kodukat.

Mida-kellena imesait on endiselt üleval. Head hiirega täpsussuusatamist. Talv jäi ju taevasse.

Küberrünnakutest pole aastatki möödas ja Eesti on jälle rahvusvahelises meedias :)

Engadget tegi uudise HP ja Eesti Ekspressi kampaaniast leidmaks kõige koledamat sülearvutit. Toimetus on lisanud uudisele pildi ühest "võistlejast", mis olevat Volga alla jäänud...

Eile-täna on õnneks taas päevakorrale tõusnud üks oluline teema, mis vahepeal juba lootusetult unustati ning tundus, et masinavärk on pöördumatult tööle lükatud. Teate küll, poliitiline tahe on kõikvõimas. Äkki siiski pole?

Allkirju klaasist risti ja Harjumäe lõhkumise vastu kogutakse SIIN.

Kindlasti selline "allkiri" varsti kustutatakse, aga "loogika" selles on muidugi kõva:
487 Pöörumine on subjektiivne Näiteks mulle see kavand meeldib

Pöördumine on mõistagi põhjendatud ja nagu näitavad esimesed sajad allkirjaandjad, siis ka ootatud samm.

Liig palju otsuseid tehakse subjektiivsel meeldib-ei meeldi tasandil. Põhjendamatu, praaliv enesekindlus "mul on õigus, sest mina arvan nii" on vastikult valdavaks mõtteviisiks saanud.

Kaido says (19:29):
Muide, eile stuudios pildistades me unustasime lahkudes ühe monitori kõnniteelt autusse tõsta
M: says (19:35):
??
Kaido says (19:36):
jäi mõlemil kahe silma vahele. aga poole tunni pärast oli alles
M: says (19:41):
uskumatu
Kaido says (19:42):
mhmh
Kaido says (19:43):
Turvaline Tallinn
M: says (19:43):
hea et veekahuriga puruks polnud lastud
Kaido says (19:44):
oleks saanud vastupidavustesti
Kaido says (19:44):
või "mis on LCD kõhus" testi

Selline õnneliku lõpuga lugu juhtus eile märtsi numbri võrdlutestis osalevaid 20-22-tolliseid monitore pildistades. :)

Saabus nunnu kutse unikaalsele suhtlekorraldaminse seminarile, mis on nii nii praktiline, kui interaktiivne ja kuhu tuleb registreeruda võimalikult kiiresti seoses kohtade arvu piiratud kogusega. :)

Lugupeetud daamid ja härrad!
Kutsume Teid unikaalsele seminarile, mille teemaks on
« Korporatiivne suhtlekorraldamine (PR). Reklaami ja PR praktika tänapäevases panganduses».
14. märts 2008.a. 11:00 – 15.30.
Toimumise koht: Tallinn, Eesti Gaas hoone suur konverents saal, Liivalaia 9
Kelle jaoks:
Seminar on mõeldud juhatajatele, spetsialistidele public relations, turundus ning reklaami valdkondades.
Seminari programm hõlmab korporatiivse suhtlekorraldaja tegevusala ja on koostatud autori (M. Kozhokini) kogemuse ja praktika peal.
Seminar tuleb nii praktiline, kui interaktiivne.
Esineb: Mikhail Kozhokin , ZAO «Bneshtorgbank Roznichnie uslugi» (VTB 24), Moskva, juhatuse president-esimehe asetäitja, kes kurjeerib panga üksused, mis tegelevad reklaamiga, kõrgeima võimu suhetega, avalik suhetega, meedia sektoriga, turundus uuringutega ja samuti panga personali teenistusega. Hr. Kozhokin tegeleb veel panga korporatiivse kultuuri väljamõtlemisega ning selle kujundamisega.
Tema on üle 50-ne töö autor ajakirjandus väljaannetes, mõned nendest on rahvusvahelistes kirjastamistes ilmunud.
Professor.
Ajalooteaduste kandidaat. Moskva riiklik ülikool M.V. Lomonosovi nim. 1988.a.
Kavas:
 Kriitiline mänadzment ja pressiesinduse (PR) tehnoloogiad.
 Reklaami ja PR-tehnoloogiate rakendus kritiiliste situatsioonide kõrvaldamiseks.
 Õigete massiteavete vahendite valimine ja tehnoloogiad ajakirjaniketega koostöö tegemiseks.
 Finantsilise pressiesinduse ebatavapärased meetodid.
Seminari keel: vene. Vestlemine ja küsimuste esitamine võimalik inglise keeles.
Pileti hind: 780 EEK.
Eesti-Vene Ettevõtjate koja liikmetele: 350 EEK/in.
Palume registreeruda võimalikult kiiresti seoses kohtade arvu piiratud kogusega.
Lisainfo saate: 9.00-17.00 Liivalaia 9-102, 1 korrus või telefoni teel: 6 454 531, 6 454 541, fax 6 454 531, email : erpp@hot.ee
Lugupidamisega,
Eesti-Vene Ettevõtjate koja direktsioon
***
See kiri ei ole SPAM, Teie e-mail on saadud avalikest allikatest.
Vabandame, kui meie kiri Teid hairis.
Kui te ei soovi tulevikus analoogseid pakkumisi saada, saatke
palun tühi e-mail aadressile: erpp@hot.ee

Pixel.ee foorumis on leitud veel üks huvitav detail:

Tallinna Linnavolikogu aseesimees Tarmo Lausing oli 2004 november kuni 2005 aprill AS Spin Tek müügispetsialist.

Ehk et omamoodi tuntud keskerakondlane on töötanud müügimehena firmas, mis juba vähemalt kaks (kuskil oli kirjas ka et kolm) korda on müünud linnale oma kodukategemisoskust.

Väike Eesti, pole midagi teha. Teeks siis vähemalt kasutatava koduka.

Linnavalitsusest tulnud tagasiside kohaselt osales endine linnaametnik Torga (kelle sõnul on tema firma tehtud Tallinna uue veebi kontseptsioon ja otsinguloogika) sõltumatu eksperdina ja Tallinna koduka peamine looja oli AS Spin TEK.
***
Selgitus segadusele - praeguse (hetkel aadresil www.tallinn.ee nähtava) veebilehe loojaks ning ka vastava hanke (nr. 031983) võitjaks on AS Spin TEK. Hr Proomet Torga (E-projekt) osales projektis sõltumatu eksperdina.

Janno Kauts
Projektijuht
Tallinna linnakantselei
***
Veider, et kui eelmisel korral oli uue koduka avamine suur meediasündmus ja toimus (küll läbikukkunud) countdown koduka avamiseni, siis eile oli muidu hoogsalt igast liivakasti avamisest ette ja taha "uudiseid" saagivast Raepressist täielik vaikus.

Uue Tallinna koduka teinud firma OÜ Ärireklaam (http://www.eprojekt.ee/) kuulub Proomet Torgale, kes tegeles linnale üleeelmise koduka tellimisega 2001-2002 aastal. (Savisaar oli esimest korda Tallinna linnapea 2001-2004.)

EPL kirjutas toona: Linnavalitsuse teabeosakonna peaspetsialisti Proomet Torga sõnul otsitakse firmat, kes pakuks kolme aasta jooksul komplektset veebilahendust ning loodavate väljundite hooldus- ja majutusteenust. "Konkursivõitja kohustuseks on luua täiesti uus interneti kodulehekülg, mida oleks tulevikus võimalik laiendada lisanduvate moodulitega. Leping pakkujaga soovitakse sõlmida 36 kuuks, mis peaks hajutama ka võimalikke riske," ütles Torga Raepressile.

Arusaamatuks jääb uue koduka aluseks oleva riigihanke pakkumise kutses toodud tingimustele vastamine: "Pakkuja majanduslikule seisundile esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid: Taotleja viimase kolme (3) lõppenud majandusaasta netokäive tarkvara arenduse teenuse osutamisel peab olema vähemalt 1 000 000 (üks miljon) krooni igal aastal..."

Kutse tehti 2006. aasta novmbris. OÜ Ärireklaam 2005. aasta äritulud oli 523 647 krooni, 2004. aastal 385 706 krooni...
***
2002. aasta kodukas - tellimist organiseeris linnaametnik Torga/linnapea Savisaar
2005. aasta kodukas - linnapea Palts
2008. aasta kodukas - koduka tegi Torga firma/linnapea Savisaar
***
Arvutimaailma veebikriitiku Aksel Kotka kiirkommentaar:

Kotkas says (19:41):
Püha taevas, kui Firefoxil AdBlock peale keerata, läheb asi puhta skisofreenilseks kätte!
Kotkas says (19:42):
kalev.ee poisid võivad kergendatult hingata
Kotkas says (19:42):
Vabariigi Sitima Portaali tiitel on auga edasi antud.
***
Blogi statsi vaadates selgus, et ka Hinnavaatluse foorumis käib kritiseerimine.
***
EPL artiklis nimetatakse Tallinna uue koduka autoriks firmat Spin TEK, mille kodukal tuuakse tehtud tööna välja Tallinna eelmine kodukas.

Samas eProjekti nime kasutav OÜ Ärireklaam ütleb enda kodukal, et uus Tallinna koduka kontseptsioon ja otsinguloogika on nende tehtud.

Kes selle hanke siis võitis ja kes kellele alltöövõttu tegi?

Kui ma õigesti mäletan, siis see Paltsi ajal tehtud Tallinna kodukas ei olnud enam kesikutele koššer ning valminud on mingi uus käkk.

Ühtlasi on hingusele saadetud Paltsi-aegne Tallinna logo.

Kommentaare võib lugeda näiteks siit (klõpsa "Kommentaare", siis ilmuvad teised ka välja).
***
Kontrollisin mälu, jah, koduka eelmise versiooni loomise ajal oli linnapea Palts. "Uue kodulehekülje üle kutsuti nõu pidama Tarvi Martens, Hendrik Roonemaa, Anto Veldre, Linnar Viik, Henn Sarv, Arvo Mägi, Peeter Marvet, Aavo Kokk ja Allan Martinson."

Nüüd siis tegi koduka kahest inimesest koosnev OÜ Ärireklaam asukohaga Maapere, Raasiku sidejaoskond, 75220 Harjumaa.

Põnev.

Kas sul on küsimusi seoses e-riigiks nimetatava loomaga, millest kõik kuulnud on, aga mitte keegi näinud pole? Kui on, siis ole lahke ja saada oma küsimusid meile e-kirjaga või pane postituse alla kommentaaridesse. Siin on üks lugu tulemas, kus saaks küsimustele vastuseid leida. Kui tuleb palju häid küsimusi, võib päris kindel olla, et tuleb veel rohkemgi lugusid.

Võite ka kirjutada kus e-riigi olemasolu puudumine kõvasti tunda annab, milliseid konflikte olete kohanud praguste süsteemide töös või milliseid ohte näete ees ootamas, kui mõni avalikult juba välja käidud idee peaks teostuma.

Aega homse/reede õhtuni. Aga mis kohe tehtud, see homme hooleta.

Aitäh ette ja taha.

Hämmastav, kuidas Rahvusringhäälingu nimega tuntuks saada üritav ETV ja Eesti Raadio kompott ei taha elust õppust võtta ning üritab vastuvoolu ujudes vigu tehes veel nende üle uhke olla.

Päevaleht kirjutab kuidas ERRi tegelinskitele ei meeldi eurolaulu kandidaatide videod Youtube'is ja käskis need autoriõigustele viidates maha võtta. Isegi kui ajend selliseks sammuks tuleb mõnelt juriidilise osakonna töötajalt, kel võimalus enda kompetentsi näidata ja paguneid teenida, võiks olla kuskil otsustusmehhanismis laiemat pilti nägevad inimesed.

Proovisin olla eurooplase nahas, kes otsib Eesti eurolaulu 2008. Ta teab selle pealkirja "Leto svet" ja lisab Googli otsingusse veel märksõna "eurovision". Esimene otsingutulemus viitab kohe ETV kodulehele. Tubli töö! Ainult et tegu on lauluvõitsluse tulemust kajastava pressiteate-laadse leheküljega, mis on eesti keeles. Eurooplane on hädas, otsib võimalust keelt muuta ja klõpsab ekraaninurgas "eng". Tulemuseks on pool eesti- pool ingliskeelne lehekülg, mis teatab eurooplasele, et "Pursuant to § 40 (1) of Estonian National Broadcasting Act..." jne. Ehk et talle räägitakse ringhäälinguseadusest, ringhäälingu nõukogust, Margus Allikmaast ja ETV levialast. Ainus lootustandev link "Promotional videos" viib mingite hoopis muude asjadeni. Ei aita ka Google'i otsingud "estonia eurovision" või "estonian songs eurovision". Ka alustades ETV avalehelt, ei õnnestu välismaalasel ilma võlusõna "eurolaul" teadmata kuigi kaugele jõuda.

Sellises valguses tundubki, et õigus on wollil (ta ise tahab seda nime väikese algustähega näha), kes pakub Youtube'i tsenseerimise põhjuseks Paadam & Co häbitunnet Leto Sveti võidu pärast.

Autoriõiguste küsimused Youtube'is on maailma avalikkuse tähelepanu köitnud juba paar aastat ja iga vähegi asjatundlik valdkonnas töötav jurist võiks teada millised arengud on toimunud. ERRi suur iidol BBC lõi Youtube'iga koostöö tegemiseks käed eelmisel aastal ja britid pole ainukesed. Ka teised sisutootjad on aru saanud, et kasulikum on koostööd teha ja seeläbi oma populaarsust kasvatada, kui et otsida üles nupukate kasutajate taas ja taas üles pandud videosid ja nende mahavõtmist nõuda. OK, Viacom tegi diili Joosti ja mitte Youtube'iga, aga mõte on sama. Sony jällegi valis partneriks Youtube'i ja väga mugav on vaadata muusikavidosid, mis on ühtlase helinivoo ja pildikvaliteediga ning autoriteetsest allikast.

OK, ERR pole Sony, et Youtube peaks temaga eraldi superlepingut tegema. Küll aga on ERRil võimalus teha oma lauluvõistluse autoritega kohe selline leping, mis võimaldaks kasvõi ERRil endal osalejate videod Youtube'i üles riputada. Mitte et hakata oma tobedalt koostatud ja aegunud põhimõtetega lepingut ettekäändeks tuues iseendale ja Eurovisioonil osalemise põhieesmärgile vastu töötama.

Vastu töötama selles mõttes, et Eestile populaarsust tooma pidavad laulud on väliskasutajate jaoks vähemalt ERRi ideaalis nüüd käeulatusest kaugemale nihutatud. Lisaks jätab kogu see tegevus ERRist ebaadekvaatse ja ebaeduka mulje, sest otsing "eurolaul", mille alusel Youtube'ist videosid roogiti, annab endiselt kaks lehekülge vasteid, nende hulgas ka kogu eurolaulu finaali saate - ja seda ei ole üles laadinud ETV. "Estonia ja eurovision" annab aga kohe esimesena kätte "Leto sveti" video. Milleks tulemusetult tõmmelda ja endale ainult naeruväärset kuulsust koguda? Äkki likvideeriks väiklase häbitunde ja/või arvutimaailmas mitteorienteerumise ning korraldaks hoopis ise oma lepingud ja töö paremini?

Viimased poolteist aastat, peale Arvutimaailma muutumist riistvaraajakirjast IT-äri laiemalt käsitlevamaks žurnaaliks, oli kaanel persooniloo peategelane. (Norijatele - tõsi, oli üks erand, aga see pole oluline ja põhjus oli hea.)

Nagu siit juba lugeda on olnud - esikaane põhiviide peab edaspidi reklaamima kas olulisemat Fookuse või Labori lugu. Sel kuul siis esikaanel IT Grupi asutaja ja nõukogu esimees Jaak Ennuste, sest tema on üks neist 14st juhist, kes Arvutimaailmas järgneva aasta jooksul arvutimaailmas oodatavaid muudatusi kirjeldab. Miks on pildil just tema? Kindlasti IT-ringkondades väga tuntud inimene, end Eesti vanimaks IT-võtteks nimetava IT Grupi asutaja, pluss veel teemasse kõlav perekonnanimi. Arutasime Siimu-Kaidoga kolmekesi, et keda pildile paluda ja tema oli esimene valik ning peale telefonikõne selgus, et muid variante pole vaja enam kaaluda. Saime kokkuleppele.

Muidugi ma olin teadlik, mis ajakirjas tagapool toimub, aga oleks olnud väiklane hakata kätt ette panema. Nimelt - IT Grupile kukkus sülle trikk, mille saavutamiseks oleks pidanud mõni PR-firma naba paigast nikastama ja poleks ka siis sellist tulemust suutnud garanteerida. Kübaratrikiks nimetatakse spordis samalt tegijalt kolme punkti kogumist, aga ma ei näe väga palju ruumi, mida IT Grupp veel võinuks saavutada.

Juhuslikult on selle kuu Arvutimaailma persooniks IT Grupi uus tegevjuht Esti Ehatamm-Koppel (pildil). Inteka tegemine oli meil Kerliga plaanis aga juba eelmise aasta 28. novembril, kui uudis Esti saabuvast ametikõrgendusest avalikuks sai. Lugu sai valmis jaanuaris, üle kolme nädala varem, kui esikaane tegemiseks läks.

Ehk et, olnuks kõik vanamoodi, oleks esikal Esti, aga kuna esika loogika muutus, siis sattus sinna tema asemele Jaak. Ajakirjas sees on oma koht muidugi mõlemal. Mumeelest lõbus lugu.

*
Märtsi Arvutimaailma persooniintekas on samuti naisega - Kerli sõnul on kokkulepe olemas. Kusjuures ajendav tõuge selleks intekaks tuli hoopis konkureerivast ettevõttest. Konkurents ei ole alati verine.

ITLi reklaamrännakuga Haapsalus käimise järel on mul hea meel, kui saab IT inimlikku nägu rõhutada. Ma olin ikka tõsiselt jahmunud sellest, kui külmalt ja võibolla isegi üleolevalt keskkoolikud IT-sektoris karjääri tegemise võimalusse suhtusid. Võimalik põhjus - teadmatus ja enese võimete vale hindamine. Olen ülekohtune? OK, siis näide teisest, aga väga silmatorkavast valdkonnast - need sajad ilma igasuguse enesekriitika ja silmaringita inimesehakatised, kes arvavad, et neis on ainest superstaariks saada...

Ma jätan siinkohal pooleli - kell on palju.

Kruudat hakkasid kah arvutid huvitama.

Noh, vaatame, kas annab sellele pilla-palla-žurnaalile mingi kindlama suuna.
*
Eelmises postituses jäi mainimata, et kaanel on numbrid 1-2 ja (146-147). Selgitan. Varemalt on see asi käinud ikka nii, et kümme numbrit aastas ilmub ja vastavalt jookseb ka numeratsioon kaanel. Nüüda aga on veebraur ja august topeltnumbritega, sest jaanuaris ja juulis AM teadupoolest ei ilmu. Milleks see hea on? Aga sellepärast, et levifirmal pidavat muidu juhe kokku jooksma, kui veebruaris tuleb levitada ajakirja nr 1 ja märtsis nr 2 ja oh õudust - näiteks novembris number 9! Tühja sellest - sisu loeb!
*
Ja tulles tagasi postituse alguse juurde - ajakirju loetakse ikka sellepärast, mis seal sees on, mitte sellepärast, kes teda omab. Ehk et - ma pole üldse pahatahtlik - kõik on veel võimalik.

Täna ärkasin vara, pool üksteist... ptüi, kümme, on vara minu jaoks. Peale vajalikke asjatoimetusi kohtusime Rävala puiesteel fotostuudios. Eilse postituse jätkuks - lahkelt tuli vastu www.loitsukeller.ee ja andis paariks tunniks paki taro kaarte. Kuigi ma kuulun muidu pigem skpetikute hulka, on mulle siiski meelepärane see leebe tagasihoidlikkus kuidas nad seal poes oma asja ajavad. Muide, keller on pool aastat tagasi ka suuremaks tehtud ehk müügisaal on tahapoole laienenud.

Igatahes - ühel hetkel olid kõik koostisosad kohal ning läks lahti "nõidumine" :) Jaak Ennuste vaatas tulevikku ja nägi kõik ära. Fotograaf Kalev Lilleorg pildistas kõik üles. Pärast läksime kõik omi asju ajama.

Siim pani kaane kokku ja saatis trükki, Mari-Liis läkitas vahepealsed 80 lehekülge järele. Kokkuvõttes väga sujuvalt kulgenud deedlainipäev.
*
Teemast mööda pannes ei saa ma jätta märkimata, et eile õhtul võis Magdaleena haigla riietehoius näha unustamatut vaatepilti, mis tänaseks oli kahjuks juba läbi saanud. Nimelt oli seal üks särav riidehoiutädi. Kujutage ette Salme Reegi vanaema õunapuu otsas, aga tibukollases kostüümis, tulipunaste juuste peal looriga(!) kollane kübarake. Ma olin nii rabatud, et ei suuda meenutada, kas tal ka mõned peened kindad käes olid. Mulje jäi, nagu oleks mõni prouake eestiaegsest Werner kohvikust kogemata kombel polikliiniku garderoobi teleporteerunud. Kahjuks ei olnud mul südant paluda luba tema pildistamiseks.

Abi tarvis. Homme keskpäeval on Tallinna kesklinnas vaja tunni aja jooksul kasutada neid ennustamise imekaarte. Kus neid müüakse või kas kellelgi on laenuks anda? Ega tõttöelda neid päriseks vaja ei oleks.

Võib kirja saata või infi kommidesse jätta.

P.S. Kasutus on ikka Arvutimaailma jaoks ja teeb teie kaardipaki 10x kuulsamaks ;)

Arvutimaailm tuleb jälle. Reede õhtuks peavad failid trükikojas olema. Sel aastal on deadline'id alguses veidi hilisemad kui seni, kuid kuu-kuult nihkuvad nad taas kuu alguse poole, mis tähendab, et AM hakkab jälle varem postkasti jõudma - pigem kuu alguses, mitte keskosas.

Kaido käis USAs IBMi üritusel - sellega kaasnenud lennureisidest võis siin blogiski lugeda. Meelelahutuslikumast poolest kirjutas ta EPLis. Asjast enesest saab lugeda veebruari Arvutimaailmast. Järgmisena sõidab ta Pariisi, aga sellest juba märtsi ajakirjas. Jagelemist meil reiside pärast ei ole - minul on lendamisest ja hotellidest kõrini, aga Kaidole tundub et klapib see rändamine :)

Järgmises numbris ilmub ka lugu sellest, kuidas ITL Eesti keskkoolides roadshow'd (reklaamrännakut?) teeb. Käisin nendega eelmise aasta lõpus Haapsalu Gümnaasiumis kaasas. Ei näinud just väga lootustandvat pilti. Õnneks on sisseastumisstatistika näidanud, et IKT huvilisi noori siiski jagub.

Võrdlustestis on sisuhaldustarkvarad. Laboris on igasugust kola. Fookuses räägivad Eesti IKT ettevõtete juhid milline näeb arvutimaailm välja aasta aja pärast - 2009 aasta alguses. Tegu pole ulmejutukestega kaduvatest klaviatuuridest vaid puht äriliste prognoosidega, mille alusel nad oma tegevussuundi planeerivad.
*
Ääremärkusena tahan kiita Overalli teenindust. Mul on nendega ka varem olnud hea klapp, kuigi kedagi sealt isiklikult ei tunne. Seekord oli asja paranduse poolele, sest Ixuse ekraan läks õnnetul kombel katki. Veebivormi täitmisele järgnes kiire ja korrektne tagasiside. Kohapeal oli aparaadi parandusse andmise protsess 5+. Valmis tööst teatati juba järgmisel päeval. Lihtsalt suurepärane.

Kuidas Ixuse ekraani ära lõhkuda? Tuleb osta trukiga kinnitatav vutlar, mis aparaadi kaitsmise asemel trukiga ekraani puruks muljub. Ei saaks öelda, et ma seda poleks ette näinud. Mingil hetkel taipasin ja hakkasin aparaati vutlarisse panema nii, et see trukk vastu korpuse esikülge jääks. Siiski oli ükskord juhtunud teisipidi ja teksade tagatasku andis ilma istumisetagi piisavalt survet, et ekraan puruks teha.

Kuna Microsoft on teinud nüüd konkreetse pakkumise Yahoo! ostuks, siis panen siia viimases Arvutimaailmas ilmunud Kalle Kose ettevaate alanud aastasse. Allpool on rohelisena see osa, kus ta just räägib Microsofti võimalusest Yahoo! osta.

(Selle aasta esimeses Arvutimaailmas, mis peagi trükki läheb, avalikustavad oma prognoosid järgnevaks aastaks Eesti suuremate infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniettevõtete juhid.)

Aasta 2008 koputab uksele

Kui Bill Gates siin ja praegu teie asemel aasta viimast Arvutimaailma lehitseks, otsiks ta ilmselt esimese asjana tuttavat brändikujundit. Ja võimalik, et leiakski. Ent kuidas ka Gates ei püüaks, ei õnnestuks tal suure tõenäosusega eesti keele tõttu dešifreerimatu kattevarju rohkem tuttavlikku tuvastada.

Või siiski? Ilmselt hakkaks talle silma ka üks tuttav arv. See on 2008. Sellega meenuks ainuüksi põhitegevuse eest lõppeval aastal enam kui 5% Eesti tänavusest SKP-st teenivale IT-kuningale, et aeg on võõrkeelne paber käest panna ning pidada plaani, mis hakkab juhtuma järgmise kaheteist kuu jooksul. Loodetavasti on lugejal eesti keelega paremad lood ja enne plaanide tegemist võimalus väljaannet pikemalt lehitseda.
Pole ka võimatu, et kõik, mis uuel aastal teoksile tulemas, on juba ammu-ammu valmis mõeldud ning plaanid ja nägemused paberile, kõvakettale või ajju talletatud. Tõenäoliselt see nii iga vähimatki planeerimist nõudva protsessi, töö või tegevuse puhul ongi. Kuid usutavasti on aastanumbri vahetumisega aktuaalsust kogumas ka paljud uued mõttearendused ning küsimärgid. Üheks põhiliseks nende hulgas on kindlasti see, kas ja mil määral jätkuvad eilsed ja tänased protsessid ka homme, milline on tänaste kiirete arengute dünaamika lähitulevikus ning mille üle on aasta pärast samal ajal kõige rohkem põhjust rõõmu tunda.
Elu on tormakas ja nii mõnigi oluline sündmus mattub tihti küllalt kiirelt uue infolaviini alla. Eriti kehtib see jõudsalt edasi kappavas IT- ja tehnoloogiamaailmas. Kas mäletate näiteks, et vaevalt 12 kuud tagasi oli arvutitootjate juhtiv edetabelipositsioon Delli omanduses? Kas mäletate, et vaevalt aasta tagasi kaotas Apple oma korporatiivnimest sõna computer? Kas mäletate, et veel hiljuti ei olnud keegi kuulnud nimest YouTube, mille omandas pisut enam kui aasta tagasi otsingugigant Google? Või on teil meeles, et vaevalt kolm kuud tagasi teatas suuruselt neljas arvutitootja Acer, et ostab konkurendi Gateway eesmärgiga ohustada kolmandal positsioonil paiknevat Lenovot?

Ühinemiste-ülevõtmiste buum jahtumas
Või on kellelgi meeles, et 2007. aasta paistis silma kui viimaste aegade suurim ühinemiste–ülevõtmistega aasta? Nii oli erakordselt tihe rebimine näiteks tarkvarafirmade pärast, nimetagem siin IBM-i ostetud Cognost, Microsofti ostetud Aquantive'i, Oracle'i jätkuvaid pakkumisi BEA Systemsi ostuks ning SAP AG pakkumist Businesss Objectsile. Loomulikult olid viimased vaid suuremad ja tuntumad, tehinguid väiksemal tasandil oli oluliselt enam. Kuid mis siis ikkagi on sellisele ostupalavikule ühiseks nimetajaks olnud? Kokkusattumusest siin vaevalt et märkimisväärse tõenäosusega rääkida saab.
Ühinemiste-ülevõtmiste teema ja seda mitte ainult IT- ja tehnoloogiasektoris, on ühest küljest paljudele suurtele ettevõtetele ainsaks väljundiks kasvu kiirendada, kuna oma tegutsemisharu(de)s on arenguvõimalused jäänud kitsaks. Kuid nn arengupiirid ei ole päris kindlasti olnud põhiliseks ühinemiste-ülevõtmiste laine käivitajaks. Selleks on olnud pigem väga odavad tehingute rahastamise võimalused. Et tänaseks on olukord globaalsel krediiditurul märgatavalt halvenenud, ei ole tõenäoline, et sarnane ülevõtmistelaine püsiks. Tehingute tempo on praeguseks hetkes juba märgatavalt aeglustunud ning aasta 2008 on sellel rindel kindlasti rahulikum.
Kuid ehk mitte igavam – nii on näiteks liikunud mitmeid sahinaid Microsofti agressiivsematest plaanidest laiendada senist otsinguteenuste turuosa. Ilmselgelt on siin vaid kaks võimalust: 1) kas võtta agressiivselt turgu vaieldamatu liidri Google’i ning seni püsiva teise positsiooni omaniku Yahoo! käest või ... osta Yahoo!. Microsofti head finantsseisu ning Yahoo!-ga võrreldes pea kümme korda suuremat turuväärtust silmas pidades ei tohiks Yahoo! olla liiga suur tükk. Kuid tehingu korral võiks Microsofti suu lõhki ajada hoopis Yahoo! poolt tõenäoliselt küsitav väga krõbe hind ning teisalt Yahoo kesised efektiivsusnäitajad. Microsofti turuosa küll kasvaks võimaliku Yahoo! neelamise korral, kuid ülevõetava viimaste aegade keerukat finantsminevikku silmas pidades oleks tegemist vägagi riskantse sammuga.

Google'i kasvul lage ette ei tule
Mis on ühe õnnetus, on tihti teise õnn. Ka otsingute turul on lõppev aasta kulgenud Google'i üha muljetavaldavama domineerimise tähe all. Väljendub see loomulikult eelkõige turuosa püsivas kasvus teiste põhikonkurentide arvelt. Kui näiteks veel aasta tagasi oli Google'i turuosa USA-s ligi 44%, siis tänaseks on see kasvanud 55%-le. Veelgi suurem on võim Euroopas, kus Google’it kasutab otsingumootorina 70–75% inimestest. Samas tempos jätkates peaksime nägema, et algaval aastal on USA turuosa vähemalt 60% ning Euroopas jätkuvalt veelgi enam. Mis puutub teistesse olulistesse piirkondadesse, siis nõrgem on positsioon Hiinas, Venemaal ning Jaapanis.
Kas Google'i pöörane pealetung konkurentidele kunagi ka läbi saab, on kahtlemata huvitav küsimus, millele on rohkem kui üks vastus. Kui vaadelda peamisi märksõnu, mis on eeldatavasti kogu edu taga, võiks praeguse kursi jätkumise osas üpriski optimistlik olla. Näiteks on Google'i R&D eelarve olnud jätkuvalt oluliselt kõrgem kui konkurentidel, samuti on väga oluline, iseäranis otsingumootori kasutajale, olnud püsiv eelis täpsemate otsingutulemuste kuvamisel. Lisaks veel jätkuvalt head võimalused põhitegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Kogu see loetelu, kuigi mitte lõplik, on usutavasti 2008. aastal Google’i senist edu veelgi suurendamas. Investorite jaoks on kindlasti küsimärgiks, kas uuel aastal suudab seni mitte ühtegi splitti läbi teinud aktsia jõuda neljakohalise hinnani. Ilmselt 2008. aastal see siiski ei juhtu.

E-kommertsi käekäik
Kuidas aga peaks ülejäänud e-kommerts ennast uuel aastal tundma? Küsimus on huvitav eriti selles valguses, et USA kui põhilise turu majanduskasv on sattunud küllaltki haavatavasse olukorda. Seda peamiselt üha globaalsemaid mõõtmeid omava krediidikriisiga seonduvalt. Piltlikult öeldes on olemas võimalus, et praegune noateral kõndimine võib 2008. aastaks viia USA majanduse ka langusesse. Sellise arengu korral oleks tänane ettevaatlik tarbimine kindlasti päris korralikult veel enam jahenemas.
Siiski ei pruugi võimalik keskmisest lühema aja vältav majanduslanguse periood šoppamisest hoida e-kommertslahenduste kasutajaid. Hiljaaegu nn küberesmaspäeval (esimene tänupühadele järgnev esmaspäev USA-s) oli näha hoopis märkimisväärset veebipoodlemise aktiivsust. Seda kinnitasid sellel päeva e-kommertstehingute mahtude kasv 20% võrreldes aasta aega tagasi sama perioodiga. Teisisõnu on teatav tarbimise jahenemine ilmselt suunamas inimesi senisest enam ka veebi kaudu sisseoste tegema.

IT globaalne nõudlus 2008
Milliseks kujuneb aga kogu IT-sektori globaalne nõudlus aastal 2008, on suuresti kinni just USA arengus. Kui maailma suurimal majandusel peaks minema oodatust halvemini, on loomulik, et nõudluse vähenemise mõjud puudutavad üpris suurt ringi. Novembri alguses soovitas juhtiv rahvusvaheline tehnoloogiaala turu-uurimisfirma Gartner ettevõtetel uueks aastaks koostada kaks IT-eelarvet. Üks neist tavapärane ning juba algavaks aastaks tehtud plaanidele kohane. Teine aga peaks olema n-ö plaan B, mis sisaldaks kulude kärpimist äritegevuse võimaliku aeglustumise puhul.
Ei ole uudis, et 2008. aastal on ka Eestis majanduse üheks peamiseks märksõnaks kasvutempo jahtumine. Kas jahtumisest saab külm dušš või mitte, jäägu muude arutelude arutada. Usutavasti läheb meie e-riik edasi mõõdukalt, ilma suuremate vingerdusteta ning algav aasta toob kaasa palju põnevat nii meil kui raja taga.