30 oktoober 2007

Järgmises numbris intekas Pillesaarega

Kuna algses tekstis oli ka palju küsimusi Helmese kohta, siis osa neist ei mahu sisse ja panen osa neist juba praegu siia välja. Lugu ise ilmub järgmisel nädala lõpul novembri Arvutimaailmas.

Kuidas Helmesel läheb? Kui kunagised andmed olid sellised: Helmese loodud tarkvara on praegu kasutusel 27 riigis ja sellel on 30 miljonit kasutajat. Ettevõtte käive 2005. aastal oli 6,4 miljonit eurot ja eri projektidega töötas 80 konsultanti, siis kuidas on praegu?
Riikide arv eriti suurenenud ei ole, sest USA ja Aasia turule me läinud ei ole ja Euroopas muide ongi vaid 32 riiki, oleme neist ca 30-s midagi teinud. Konsultante on meil täna Eestis veidi üle saja ja väljaspool Eestit on allhankijad. Käive on loomulikult kasvanud, selle aasta esimese poolaasta käive üksi oli 6,5 miljonit Eurot. Helmese gruppi eristab konkurentidest asjaolu, et meie keskmise eksperdi tase on väga kõrge, st meil ei ole suurt hulka algajaid. See tuleb välja keskmise palga võrdlustest Balti riikide IT ettevõtetega.

Milliste saavutuste üle Eestis rinna uhkusega ette võiks lüüa?
Ma arvan et esiteks võib Eesti kindlasti uhke olla oma arenenud internetipanganduse üle. Teiseks, loomulikult Skype ja Kazaa. Kui rääkida lahendustest, mis Eestis tervikuna on välja mõeldud, siis Tele2 iseteenindussüsteem on kahtlemata üks suurimaid Baltimaades tehtud korporatiivseid rakendusi. MarkIT on täna kasutusel neljas riigis ja varsti käivitub veel kümnes riigis. Ka mobiilteenuste (parkimine, e-piletid, positsioneerimine) osas on meie arendused tuntud. Tervisepank on väga innovaatiline lahendus aga hetkel on sellest ehk vara rääkida. Tervisepank on hiljuti valminud ja suuremaks rahvusvaheliseks skaleerimiseks tuleb teda veel testida ja parandada.

Sihtturuna olete välja reklaaminud Lääne-Euroopa. Kuhu suurim töömaht on kulunud?
Suurim ekspordiriik on hetkel Rootsi ja edasi on päris pikk nimekiri, umbes 30 riiki. Eksklusiivsematest võiks mainida näiteks Tansaaniat ja Vietnami. Eestist välja müüa on raske ja protsess on aeglane. Oleme teadlikud, et lihtsam ja äriliselt ehk kasulikum on müüa Eestist valminud tooteid itta kui läände. Aga mõningast rahvuslikku uhkust võib ju endale lubada. Minu teada ei ole ühtegi teist iseseisvat Balti riikide tarkvarafirmat globaalse firma ärikriitilise protsessi arendusse seni lubatud.

Ja kliendid on tarkvaraga rahul?
Jah! Eile vestlesin näiteks ühe Soome riskikapitalistiga. Selgus et tegemist on MarkIT.fi püsikliendiga ja teadmata, et Helmes sellega seotud on, hindas ta MarkIT firmat ja tarkvara väga kõrgelt. Meeldiv on kuulda sellist kommentaari Eestis välja mõeldud tarkvarale ja ärimudelile.

0 kommentaari:

Kontakt:

merlis (ät) am.ee
kaido (ät) am.ee

Kui on midagi füüsilist saata, siis:
Kirjastus Presshouse
Liimi 1, 10621 Tallinn
Me käime mõnikord seal ja saame kätte.

Juuni Arvutimaailm

Juuni Arvutimaailm

About Me

Blog.tr.ee
Skeptik.ee