Arvutimaailma toimetus

Nagu eelmise postituse lõpus kirjas - tuleb nüüd esimene postitus sarjast "Vana AM". Veeburaris meenutas turvaspets Tõnu Samuel:

Minu esimene kokkupuude arvutiga
Aeg oli selline, et arvutit polnud keegi näinud. Vahel Vremjas räägiti et jaapanlased on midagi teinud ning meil esines sõna „Raal“. Välismaist kaupa sai vahel komisjonipoes näha. Seal nägin klaasi all pinalisuurust masinat Casio PB-100F, millel kogu tähestik peal ja mis lummas oma välimusega. Hind oli minu jaoks meeletu - 350 rubla. Võrdluseks tooksin, et elasime kahekesi ema pensionist suurusjärgus 40 rubla kuus. Järgmine päev nägin teda juba rahakama sõbra taskus ja siis õnnestus see paariks päevaks enda kätte kaubelda. Mina olin aga vaene ning välismaal kontakte ei omanud ning seetõttu endale millegi sellise soetamine polnud reaalne. Aasta võis olla umbes 1985.

Minu esimene arvuti
Nagu muinasjutus ilmus mu ellu kauge sugulane, kes elas Šveitsis. Poliitilistel põhjustel polnud kummalgi poolel kasulik üle piiri suhelda aga 80 aasta ligi vanamammi loobus konspiratsioonist ja kirjutas meile kirja kus muuhulgas küsis, et millest meil puudus on. Tal oli NSVL-s toimuvast natuke vildakas arusaam ning pakkus oma abi. Sealt edasi on pikk jutt aga pool aastat hiljem õnnestus 50 rublase tollimaksu eest uues postimajas kätte saada Casio PB-80 sisaldav karp, millel uhkelt „Personal Computer“ peale kirjutatud. Sellel „computer“-l oli 544 baiti mälu ning sinna mahtusid nii mõnedki koolispikrid sisse. Niivõrd väikese mälumahu juures sai õpitud algoritme optimeerima. Vahel otsisin tundide viisi ühteainsat vaba baiti lisaks, et mõni hea programm mällu mahuks. Hiljem olen omanud ridamisi selliseid väikesed Casio arvuteid. Praegusel ajal midagi analoogset sisuliselt ei toodeta.
Arvutiasjades kasvab kõik nii kiiresti, et võtab endalgi pead pööritama. Kunagi töötasin Sideministreeriumi Arvutuskeskuses ning seal oli vene CM 1045 arvuti, mis võttis enda alla terve korruse ning millel oli kuus megabaiti operatiivmälu. Selline mälu oli suurtes kappides ning vahel läksid seal bitid katki. Arvuti hooldamiseks oli palgal 24 inseneri, kes vajadusel jootekolviga kapis bitte parandasid. Samuti läks kuulu järgi nende peale lõviosa arvuti hooldamiseks mõeldud piiritusest.
Värvilise ekraani ja heliga arvutit nägin esimest korda aastaid hiljem. Oo, milline pilt ja milline sound! Digger oli selle mängu nimi, mis seal jooksis.

Minu praegune arvuti
Praeguse arvuti all tuleb vist mõista seda läptopi, mis igapäevases töös on. Selleks on IBMi tavaline T seeria masin, millel üks gigabait mälu ja 80 gigabaiti ketast. Praegu on see kõik, mis enne täitis korruse ja palju rohkem ühes raamatusuuruses karbis koos.
Lisaks on mul töö tarvis mitmed väga erinevad arvutid kasutuses eri otstarvetel.

*

Kuigi rubriik "Minu esimene" on nüüd muutunud rubriigiks "Mina ja arvutimaailm", siis endiselt ootame ettepanekuid, kes võiks küsimustele vastata. Nimed saab kirjutada näiteks siia alla kommentaaridesse.

Aasta jooksul on oma esimesi kokkupuuteid arvutiga meenutanud Kalle Tammemäe, Peep Sürje, Linnar Viik, Siim Teller, Toomas Kadarpik, Anne Villems, Peeter Marvet, Veljo Haamer...