Arvutimaailma toimetus

Nagu eelmisel kuul Ville Jehe ankeedi puhul, nii ka nüüd Elisa juhi Sami Seppäneni ankeet täispikkuses veebi välja. Osad vastused on pikemad kui ajakirjas, kolm küsimust-vastust jäid üldse välja. Järgmises numbris muljetab Silver Meikar.

Esimene kokkupuude arvutiga?
Keskkoolis 7. klassis (1984) oli mõnetunnine kursus arvutiõpe, kus tegemist oli Exceli-tüüpi programmiga. Asi oli mulle huvitav, aga võimalusi sel ajal veel vähe. 9. klassis (1986) olin toimetamas koolilehte ja seal oli Nokia “mikromikko“ juba töövahendiks. Lehte toimetades kukkus “mikromikko“ kokku iga poole tunni järel ja ainult üks mees “toimetuses“ oskas masina püsti tõsta. Temast saigi hiljem edukas juht/omanik IT-firmal, mis on täna esireas bioloogiliste tuvastamistehnoloogiate (sõrmejälg, silm, hääl jne) vallas.

Millal said endale esimese oma arvuti?
Esimene oma arvuti tekkis ülikoolis 1990ndate alguses. See oli 386/20mb/2mb sülearvuti. Alguses tundus aeglane, aga siis panin juurde 4 MB mälu ja ta hakkas lendama! Tol ajal kasutati arvutit koolis harjutustööde tegemiseks. Programmideks olid Word ja Excel. Internetühendust siis veel kodus polnud.

Milline oli sinu esimene mobiiltelefon?
Esimene mobiiltelefon oli Philips Metropol, mis maksis u 20 000 FIM-i. Tegin kooli kõrvalt TV-mängude ja arvutite müügitööd ning vajasin oma tööks mobiiltelefoni. Philipsi suur eelis teistega võrreldes oli võimalus vahetada akut kõnet katkestamata, sest akud pidasid vastu umbes 30 minuti pikkusele kõnele.

Milline oli esimene kokkupuude internetiga?
Ülikooli arvutiklassis olid arvutid internetiga ühendatud ja seal sain jälgida interneti muutmist ülikoolide võrgust igapäevaseks töövahendiks. Vägagi positiivne mälestus oli esimese internetipanga teenuse kasutusele võtmine.

Milline on sinu praegune tehniline varustatus?
Arvutiks on mul tavaline läppar, paar-kolm aastat vana. Telefoniks on mul HTC 3600, mis on täiesti asendamatu koos Vodafone’i Push meili ja 3G-ühendusega. Pole enam vaja väljaspool kontorit sülearvutit lahti teha, saan kõik asjad aetud pihuarvutiga. Vabaaja vajadusteks on telefonis ka kaamera ja GPS.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?
Esimese Nokia Communicatoriga kadusid mul kunagi mõned kontaktid ja paari nädala kalender, mis tundus sellel hetkel katastroofina, aga sellest sai siiski üle. Internet oli alguses nagu raamatukogu, kust on raamatud riiulist põrandale hunnikusse kogutud ja igaks juhuks veel majast tuled kustutatud. Täna on otsingumootorid, blogid ja foorumid teinud internetist suurepärase infoallika ja meelelahutuskeskkonna. Probleemiks võib olla internet ja lapsed – ei meeldi eriti, kui oma laps külastaks näiteks rate-laadseid lehekülgi.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Seoses golfimängimisega paar ilmastikuportaali ning uudisportaalid on igapäevased. Tulevad-minevad on erinevad blogid ja foorumid info otsimiseks ettejuhtuvate teemade järgi. Näiteks valisin just foorumitest saadud info järgi endale soojuspumba. Valik oli väga lihtne ja selge juba peale paari tundi surfamist mõnes Soome ja Rootsi foorumis.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Tööl istungi ainult nõupidamistel või oma toolil ekraani ees. Kodus tööasju arvutis eriti ei tee (pihuarvuti), aga surfan mingil määral eraeluliselt huvipakkuvatel teemadel.

Kui sageli sind arvutiviirused murravad?
Vist asusin tööle Elisasse enne, kui viirused tekkisid, ja peale seda on meie kõrgetasemeline IT suutnud mind ka viiruste eest kaitsta. Ei oma märkimisväärseid kokkupuuteid viirustega.

Ausalt – kas oled või oled olnud kunagi tarkvarapiraat?
Vist mitte, sest ülikoolis tegelesin kooli kõrvalt arvutite müügiga ja sellepärast oli ka endal arvutis originaalprogrammid koos litsentsidega. Mäletan küll, et käest kätte liikusid 10–15 floppy-disk`i pakid, kust sai endale installeerida viimase versiooni Windowsi ja Office’i. Peale ülikooli on erinevad tööandjad võimaldanud legaalsete programmide kasutamise.